Eesti monumentide e-kataloog

Est Rus Eng Ger Fra Spa Por Ita Swe Fin Lit Lat

Pooleli!

Menüü peatükis "Idee" ma kirjeldasin monumentide e-kataloogi loomise algust ja probleeme monumentide leidmisega (palju neid on, kus need asuvad, kellelt infot küsida jne). Nüüdseks olen läbi vaadanud nõukaaegse maakonnaajalehe "Punane Täht". Leidsin sealt päris mitmeid huvitavaid artikleid, kus on viiteid monumentide nimekirjadele.  

30.06.1964 ja 2.07.1964 - tuntud kultuuritegelastega seotud paigad (mitmes kohas on mälestustahvel või -kivi). 

23.07.1964 - tuntud kirjameestega seotud paigad (mitmes kohas on mälestustahvel või -kivi). 

15.08.1964 - tuntud kunstnikega seotud paigad (mitmes kohas on mälestustahvel või -kivi). 

29.09.1964 - teadusmeeste ja meresõitjatega seotud paigad (mitmes kohas on mälestustahvel või -kivi). 

25.02.1964 - arhitektuurimälestised (lossivaremed, kirikud, mõisahooned, tuuleveskid).

5.11.1964 - revolutsioonisündmustega seotud paigad (mitmes kohas oli nõujaajal mälestustahvel või -kivi).

19.03.1964 - Rakvere rajoonis asuvad kohaliku ja vabariikliku tähtusega loodusobjektid (mäed, puud, pargid, järved, saared, kivid jms. Lisa 1 ja Lisa 2).

30.05.1972 - Rakvere rajoonis asuvatest suurtest kividest , põhjalikumalt Kadrina-Vohnja tee ääres asuvast Lodikivist.

 

22.12.1956 artiklis antakse lühiülevaade kultuurimälestusmärkide olemusest ja nendega seonduvatest põhilistest probleemidest. Mälestusmärke jagatakse mitmesse gruppi:

  • Arhitektuuri mälestusmärgid: mitmesugused tsiviil- ja usukultushooned, kantsid, kindlused, lossid, mõisad, varemed ja vanade arhitektuuriliselt oluliste ehituste jäänused.
  • Kunsti mälestusmärgid on esmajärjekorras teosed maali ja skulptuuri alalt, graafika ja dekoratiivkunsti esemed, skulptuurilised mälestusmärgid jms.
  • Arheoloogilised mälestusmärgid on muinasasulad, vaiehitused, linnused, kääpad, pelgupaigad, usukultusega seotud ohvripuud, hiied, ohvrikivid ja -allikad, kivisse raiutud joonised ja pealkirjad, samuti üksikud juhuslikult leitavad muinasesemed.
  • Ajaloolised mälestusmärgid on ehitused ja kohad, mis on seotud NSV Liidu ja Eesti NSV rahvaste elu ja tähtsamate sündmustega, revolutsioonilise liikumisega, kodusõja ja Suure Isamaasõjaga. Peale selle kuuluvad siia ka mitmesugused memoriaalse tähtsusega mälestusmärgid. Need on kuulsate kunsti-, teaduse jne. tegelaste elu ja tegevusega seotud kohad ja hooned.
  • Maaehituse mälestusmärgid on mitmesugused vanad talutared, kõrvalhooned, veskid jne. (Piritale on kavatsus teha vabaõhumuuseum, toimub sobivate hoonete väljavalimine).
  • Peale kultuuri-mälestusmärkide on veel palju niisuguseid looduslikke objekte, mis vajavad looduskaitset.

Artikli mõte on selles, et meelde tuletada vajadust kultuurimälestusmärke paremini kaitsta (vajadus rohkem kasutada mälestusmärkide usaldusmehi ja muidugi ka hoonete/esemete valdajad peavad olema tähelepanelikumad). Väga vajalik on ka mälestusmärke rohkem uurida ja paremini tähistada.

4.06.1957 - ajaloo ja arheoloogia mälestusmärkide kaitse küsimustes toimus nõupidamine. Mitmes ümbruskonna rajoonis on teadaolevad ajaloo- ja arheoloogia mälestusmärgid kontrollitud ja riikliku kaitse alla võetud. Osades rajoonides on aga töö pooleli. Rakvere muuseumi direktor tegi ettepaneku tähistada kõiki mälestusmärke üle vabariigi ühtlaste tähistega, kuhu on märgitud, et käesolev koht on riikliku muinsuskaitse all, muistise nimetus ja arvatav päritoluaeg. Vajadus on pöörata rohkem tähelepanu arheoloogiliste ja ajalooliste mälestusmärkide populariseerimisele rahva hulgas.

5.08.1965 Vabariigi valitsuse määrusega "Kultuurimälestiste kaitse korraldamise kohta Eesti NSV-s" võeti riikliku kaitse alla kuuluvate vabariikliku tähtsusega kultuurimälestiste nimekirja Rakvere rajoonist 40 ajaloomälestist (revolutsioonilise liikumisega seotud paigad, vennashauad, kultuuriloolised paigad jne.). 

13.07.1967 lehes on Rakvere rajooni territooriumil asuvate riikliku kaitse alla kuuluvate rajoonilise tähtsusega kultuurimälestiste nimekiri. Mitmed neist on tähistatud mälestustahvli või -kiviga. Vihula asub Haljala külanõukogus, Pajusti Rakvere külanõukogus ja Andja Kunda külanõukogus. ??????????

12.01.1971 lehes on samuti artikkel vajadusest kultuurimälestusmärke paremini kaitsta: ajaloolistest mälestusmärkidest moodustavad suurima grupi vennashauad. Artikli autor Helmut Joonuks näeb vajadust "oma aja ära elanud" ilmetud mälestussambad asendada kaasaegsematega ja ümbruse kujundamisel tuleks kasutada maastikuarhitektide abil. 

Mitmetele väljapaistvatele kultuuritegelastele tegutsemispaigad on tähistatud:

  • Paraku on osad monumendid halvasti hooldatud (Vilde mälestuskivid Pudiveres ja Muugas, Võhmuta mõisa auvärav).
  • Mitmed monumendid on hästi hoitud: Kreutzwaldi kivi Jõeperes hooldab Looduskaitse Selts, Wrangelli mälestustahvel on paigutatud hästi hoitud haljasalale.
  • Rakkes tähistati Ferdinand Mühlhauseni elukoht mälestustahvliga, varsti pannakse mälestuskivi kohta, kus Oskar Luts alustas "Kevade" kirjutamist. EPT Rakvere rajoonikoondis pani Kaarlis Kreutzwaldi kunagisse elukohta mälestuskivi  ja korrastas juurdepääsutee. Rakke Lubjatehas kavatseb tähistada Birnbaumi kunagise elukoha.

Helmut Joonuks pakub ühe võimaliku lahendusena kasutada rohkem kohalike noorte abi (näiteks aiatööpraktika lähedasel vennaskalmistul või mõne kultuuritegelase mälestuskivi ümbruses).

11.03.1971 - käesoleval aastal toimub kultuurimälestiste ülevaatus (arvele võtmine, ülevaatus, kasutamise korraldamine). Toimub ka haudade korrastamine ja monumentide korrastamine (monumentide, mälestussammaste, -kivide ja -tahvlite tekstid oleksid selgesti loetavad ja ümbrused korras).

27.04.1976 artiklis on juttu vajadusest korrastada mälestusmärkide ümbrused (saabumas on Rakvere linna juubel). Kahjuks ei ole objektide hooldamine järjekindel. Mahajäetud mulje jätavad fašismiohvrite haud linnakalmistul. Talvel on maharaiutud suur kuusk vennaskalmistul ümbritsevat haljasalal. Rajooninõukogu täitevkomitee korraldusega on seitsmele ajaloomälestisele kinnitatud hooldajateks Rakvere koolid:

  • I keskkool - vennashaud, Juhan Kunderi monument.
  • II keskkoolile mälestuskivi mõrvatud punakaartlaste raudteejaama juures, Kreutzwaldi monument.
  • III keskkoolile Juhan Kunderi ja Jakob Liivi haudlinnakalmistul
  • internaatkoolile mälestuskivi mõrvatud pioneeridele Tõrma kalmistul, fašismiohvrite matmispaik ja V. Soo haud linnakalmistul.

2.10.1973 - ülevaade Rakvere rajooni monumentidest koos täpsustavate andetega nende püstitamisest. 

10.07.1976 - Väike-Maarja Küla Töörahva Saadikute Nõukogu otsustas teha ringsõidu külanõukogu territooriumil asuvate kultuurimälestiste ja nende hooldamisega tutvumiseks. Külastati Kiltsi lossi, Kiltsi lossi kuivati seinal asuvat mälestustahvlit (siin hukatud punakaartlaste mälestuseks), Viiralti kunagises elukohas Varangul on praegu metskonna töötajate korterid, tutvuti Väike-Maarjas asuvate monumentidega ja nende hooldamisega.

19.03.1977 - Rakvere rajoonis tehakse tublit tööd mälestiste kaitsel. Suure Isamaasõja võidu 30. aastapäevaks tähistati uute mälestusmärkidega Väike-Maarja ja kaks Kadrina vennashauda ning asetati nimetahvlid kõikidele vennashaudadele. Juba kaks aastat ootavad Haljala vennaskalmistu ja Väike-Maarja keskväljak kunstnikelt tellitud skulptuurteoseid. Kui 1975 oli Suure Isamaasõja vennashaudade ülevaatusel põhitingimus ümbruse tänapäevane kujundamine, siis sellega saadi õigeks ajaks valmis ainult Aos. Viru-Jaagupis on projekt olemas, aga tööga ei ole alustatud. Porkuni lahingupaiga kivi ja Loksa vennaskalmistu ümbrus on samuti kaasaegse planeeringuta. Ometi toimub siin sageli suuri rahvakogunemisi ja Loksal on korralikult valmistatud nimetahvlid juba olemas. Tapa kalmistu juures oleva vennashaua ümbert on kole aed kõrvaldatud, aga uut aeda veel ei ole. Rakvere linnakalmistul asuvate nõukogude sõjameeste haudade korrastamist arutatui linnanõukogu istungil. Kuigi näiteks kultuuriinimestele on paigaldatud mitmeid mälestustahvleid, siis esineb ka hooletut suhtumist. Näiteks eemaldati seadusevastaselt endise Kiltsi mõisa küünilt mälestustahvel siin langenud Salla punakaartlastele. Pärast mitmeaastatst vaheaega paigaldati tahvel uuesti, kuid hoone ümbrus on ikkagi korrastamata. Lähenemas on Tammsaare sajas sünniaastapäev. Kavas on paigaldada mälestustahvel Väike-Maarja endisele kihelkonnakoolihoonele, kus kirjanik kunagi õppis. Mõtlema peab Eduard Vilde sünnipaiga väärilisemale tähistamisele. 20 aastat on Tapa linna Noortepargis kuulutanud ilmetu kivi siia August Lillaka monumendi püstitamist. Kaua veel? Rakvere Rajooni TSN Täitevkomitee korraldusega 1. aprillist 1975 kinnitati kõigi ajaloomälestiste hooldajaiks rajooni koolid. Mitmed koolid on tublid, mitmed aga laisad. Näiteks Viru-Nigula vennashaual on nii kõrge rohi, et nimetahvlid ei paista välja (hooldaja Vasta kool ja ELKNÜ Rakvere Rajoonikomitee büroo otsusega 10.04.1975 ka Viru-Nigula kolhoosi komsomoliorganisatsioon). Hoolsamat kätt vajavad ka Lokotaride ja Rägavere lahingupaiga mälestuskivide ümbrused.

13.01.1979 - kahe aasta jooksul toimus Eesti NSV Kultuuriministeeriumi organiseerimisel Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni 60. aastapäevale pühendatud vabariiklik ajaloo-, arheoloogia- ja kunstimälestiste ülevaatus. Eesmärgiks oli mälestiste kaitse tõhustamine, mälestiste ja nende ümbruse korrastamine, senitundmatute mälestiste väljaselgitamine ning nende sihipärasem populariseerimine. Osalesid kohalike nõukogude täitevkomiteed (kohalikud omavalitsused), koolid, raamatukogud, klubid, majandid. Rakvere rajoonis selgitati välja kuus ajaloomälestist. Eriline rõhk oli asetatud revolutsiooni- ja Suure Isamaasõja mälestiste olukorrale ja hooldamisele. Heakorrastati kõik vennaskalmud. Koolides toimus mälestiste teemal mitusada loengut, vestlust, kohtumist veteranidega, konverentsid.

21.08.1979 - NSV Liidu uus konstitutsiooni §68 ütleb, et hoolitsus ajalooliste mälestiste ja kultuuriväärtuste säilitamise eest on Nõukogude kodanike kohus ja kohustus. Eelmine aasta kehtestati Üleliidulise ajaloo- ja kultuurimälestiste kaitse seadus. Selle seaduse alusel andis iga liiduvabariik välja oma seaduse, mis arvestab kohalikku omapära ja väljakujunenud tingimusi mälestiste kaitse korraldamisel. Järelikult on vaja veel rohkem tähelepanu ja põhjalikumalt uurida ja hooldada igat liiki mälestisi. Pikemalt on juttu rajooni ehitusmälestiste kaitsest ja kasutamisest.

23.04.1985 - toimumas on Suure Isamaasõja võidu 40. aastapäevale pühendatud ajaloomälestiste ülevaatus ja ajaloo- ja kultuurimälestiste kaitse kuu. Toimuvad õppekäigud Suure Isamaasõja mälestistega tutvumiseks, kohtumised sõjaveteranidega, üritused muuseumis, loengud jms. tegevused. Rajoonis on kaitse all 18 Suure Isamaasõjas langenute vennashauda, fašismiohvrite haudu ja mälestuskive ning Porkuni lahingupaik. 1975 tähistati kõik nimeliselt teada olevate langenute kalmud hauaplaatidega. Hoolikalt on tähistatud mälestuskivide ja -tahvlitega kultuuritegelaste elukohti. Eriti paistab silma Rakke piirkond, kus on tähistatud seitse paika. Tähistamist ootavad kirjastaja ja luuletaja Juhan Lilienbachi sünnikoht Paatnal, rahvakunstnik Hugo Lauri nooruspaigad Käru külas, kirjanduskriitik Nigol Andreseni sünnikoht Vanamõisas, Erni Krusteniga seotud paigad Rakveres. Paljusid ajaloomälestisi hooldavad koolid. Hooldajad on kohustatud neile kinnistatud objektide territooriume korras pidama, ajavahemikul 1. maist kuni 15. novembrini süstemaatiliselt rohtu niitma, platsi üle riisuma ja pühkima, ning hoolitsema lillede olemasolu eest. Tublid on olnud Viru-jaagupi, Haljala, Kadrina, Rakke,  Võsu jmt. koolid. Sageli korrastatakse ainult suuremate tähtpäevade eel või ei tehtagi midagi. Korras hoitakse Wrangelli maja Roelas, Lütke maja Simunas, Krusensterni kunagist kodukohta Kiltsis. Peale tulekahju taastatakse Väike-Maarja kunagist kihelkonnakoolihoonet. Remonti vajavad Rrakveres kunagine Virumaa Töörahva Nõukogu Täidesaatva Komitee hoone, "Kalevipoja" seltsi maja Salatsel. Mõnedele koolimajadele, näiteks Annikveresse, võiks asetada mälestustahvli koolis õppinud tuntud inimestele. Viimase aja suuremad kunstitööd on kindral Lembit Pärna monument Vohnjas ja Kreutzwaldi noorpõlve kivi Kaarlis

Hauatähistest

4.07.1974 - põhjalik ülevaade tähtsamate inimeste matmiskohtadest Lääne-Virumaa kalmistutel. Simuna kiriku juures asuvale kalmistule on maetud Iila koolmeister Hans Krickmann ja Simuna kihelkonnakooli asutaja ja juhataja Wilhelm Normann. Simunast 1 kilomeeter eemal asuvale kalmistule on maetud Muuga kooli endine direktor Emil Lang. Ao kalmistule on maetud 13 Nõukogude armee sõdurit, kes langesid 1944. aasta septembris. Väike-Maarja vanal kalmistul on Jakob Tamme ja Alar Kotli vanemate hauad. Viru-Jaagupi lähedal asuvale kalmistule on maetud meresõitja Ferdinand Wrangell. Viru-Nigula kalmistule on maetud 12 Nõukogude armee sõjameest, kes hukkusid 1944-1945. Kadrina kirikuaeda on maetud Arnold Knüppfer. Eelmine kevad pandi kalmistule uus mälestusmärk siia maetud neljale punasõdurile. Ilumäe kalmistul on Pahlenite matmiskoht (siia on maetud ka Carl Magnus von der Pahlen).

19.08.1986 - vanemates hauatähistest maakonnas, põhjalikumalt kiviristidest. Säilinud on kiviristid: Hulja lähedal, Põdrangu-Tamsalu tee kaldal, Kuie pargi lõunaserval, Aaveres, Piibe pargis. Hiljuti oli ka Risu külas. Avanduse kiviristist oli teateid Teise maailmasõja lõpul. Tapa külas oli 19. sajandi alguses säilinud kaks kiviristi. Kiviristide on olnud veel teisteski kohtades. Väljaspool kirikuaedu asunud ristid on ilma tekstita, kuid võib arvata, et need kuuluvad vanemasse aega kui XVII sajand, seda oma arhailisema vormi ja robustsema ehituse poolest, aga ka sekundaarsete muistendite tõttu, mida rahvas nende kohta on loonud (põhilisteks on suure väeülema haud ja kahe pulmarongi kokkupõrge). Algses kohas on tõenäoliselt Piibe ja Aavere rist, teisi on nihutatud põllutööde eest teepervedele. Kuigi kiviristide ümbruses ei ole tehtud arheoloogilisi kaevamisi, võib suure tõenäosusega oletada, et ristid tähistasid keskaegsete külakalmistute asukohti. 

Pandivere

Ajalehes avaldati kolm artiklit, kus on põhjalikumalt kirjeldatud Pandivere vaatamisväärsustest (järgnevalt ainult valik neist, millidele on olemas monumente):

21.05.1964 - ülevaade Männisalu ümbruse huvitavamatest kohtadest.

4.06.1977 - koduloohuviliste kokkutuleku päevakava ja ülevaade ekskursiooni teekonnal asuvatest olulisematest objektidest, näiteks Varangul Eduard Viiralti kunagine elukoht, Aos Friedrich Robert Faehlmanni kunagine elukoht, Rakkes on kirjanik Marta Sillaotsa, zooloogiaprofessor Heinrich Riikoja ja Nõukogude Liidu esimese stratostaadi piloodi Ernst Birnbaumi sünnikoht, siin lõi pime isetegevuslik helilooja Ferdinand Mühlhausen laulu "Armas isakohakene", Oskar Lust alustas siin "Kevade" kirjutamist. Simunas asub mediaanikaare mõõtmise tähis, kiriku kalmistule on maetud Iila koolmeister Hans Krickmann ja Simuna koolijuhataja ja kultuuritegelene Wilhelm Normann. Avanduse mõis kuulus Venemaa Geograafia Seltsi ja Peterburi Teaduste Akadeemia presidendile Friedrich Lütkele. 1801 omandas Kiltsi mõisa tuntud meresõitja Adam Johann Krusenstern. Määrist on pärit meditsiiniprofessor Werner Zoege von Manteuffel. Avispea koolis töötas Jakob Liiv. Väike-Maarjast on pärit raskejõustiklane Georg Lurich, siin töötasid kirjanik Jakob Tamm ja Jakob Liiv, õppis kirjanik Anton Hansen-Tammsaare. Porkuni endises mõisas töötab Porkuni Eriinternaatkool. Loksale on maetud 21. septembril 1944 toimunud lahingus Eesti Laskurkorpuse võitlejad.

15.06.1985 -  pikk artikkel pealkirjaga "Lõuna-Pandivere teedel". Kas siin on mitmeid viiteid ..Porkuni kool, Porkuni lahingu mälestuskivi, Loksa vennashauda on maetud Eesti laskurkorpuse võitlejad. Väike-Maarjas keskuses on Suure Isamaasõja monument ja vennashaua mälestuskivi kalmistul, Georg lurichi mälestuskivi, Jakob Liivi mälestussammas pargis, Jakob Tamme mälestussammas kalmistul, taastatavas kihelkonnakoolihoones on töötanud Jakob Tamm ja siinse seltsielu edendaja Märt Meos. Kooli üheks tuntumaks õpilaseks on kirjanik Anton Hansen-Tammsaare ja helilooja Tuudur Vettik. Väike-Maarjas on sündinud Alar Kotli. Rakkes ja selle lähiümbruses on elanud mitmeid tuntud inimesi ja need kohad on tähistatud monumentidega: bioloog Karl Ernst von Baer, eesti rahvusliku kirjanduse rajaja Friedrich Robert Faehlmann, Nõukogude Liidu esimene stratonaut Ernst birnbaum, komsomoliaktivist Aleksander Pajuste. Rakkes alustas Oskar Luts "Kevade" kirjutamist, siin oli ka kirjanik Hugo Raudsepa töökoht, pime helilooja Ferdinand Mühlhausen kirjutas viisi populaarsele laulule "Vaikne kena kohakene", siin sündis kirjanik Marta Sillaots ja tema vend teadlane Heinrich Riikoaja. Avanduse mõisa aias on Suure Isamaasõjas langenute vennashaud, mõisahoone kuulus kunagi Peterburi Teaduste Akadeemia presidendile Friedrich Lütkele. Simuna idaserval seisab põllu keskel kivisammas - astronoomi Struve meridiaanikaare mõõtmise tähis. Määril on Tartu haavakliiniku kunagise juhataja professor Werner Zoege von Manteuffel. Unikülas sündis helilooja Tuudur Vettik.

 

Ajalehes "Sirp ja Vasar" avaldati mitmeid annetajate nimekirju (näiteks 1.07.1988). Raha anti ka uutele monumentide püstitamiseks ja Vabadussõja monumentide taastamiseks. 

14.10.1954 - paljudes asutustes on arvukalt maale, skulptuure, graafilisi teoseid ning tarbekunstiesemeid, mis ei ole riiklikul tasemel arvele võetud. Artiklis on juttu vajadusest kunstimälestusmärgid registreerida.

11.03.1969 - Rakvere rajooni tööstusest peale sõda. 

20.12.1960 foto proletaarse kirjaniku J. Lilienbachi lapsepõlvekodust Paatna külas.