Eesti monumentide e-kataloog

Est Rus Eng Ger Fra Spa Por Ita Swe Fin Lit Lat

Peatükis "Kas monumendid?" on juttu probleemidest monumentide valikul siia e-kataloogi. Just kalmistutel asuvad mälestuskivid on sageli "piiripealsed" - mida neist võtta ja mida jätta? 

Järgnevalt hoopis mõned näited ajaleheartiklitest, millede sisu on kalmistute või matmistega seotud. 

Omapärane teade avaldati 16.03.1982 lehes pealkirjaga "Kalmistupäeva- ja matusekõnede võistlus". Konkursi korraldas EKP Rakvere Rajoonikomitee propaganda- ja agitatsiooniosakond ning rajooninõukogu täitevkomitee kultuuriosakond. Loe kindlasti seda artiklit. Võistlustööd pidi esitama 15. maiks, aga nähtavasti ei saabunud neid piisavalt palju. Igatahes 15.05.1982 lehes on teade, et võitlustööde esitamise tähtaega on pikendatud 1. juunini. Kahjuks hilisemates ajalehtede ma ei märganud kokkkuvõtet esitatud töödest või auhinnasaajate nimesid.

9.07.1987 - kalmistupühal käinud naisterahvas ei ole rahul sellega, et seal müüdi apelsine (defitsiitne kaup tekitas muidugi koheselt pika järjekorra). 

Lääne-Virumaal tuntud olnud matustel kõneleja Endel Räitsak kirjutab 11.09.1982 lehes leinakommetest ja nende kommete täitmisega kaasnevatest probleemidest. 

Maakonna kultuurimälestiste kaitse inspektor ja tuntud kodu-uurija Helmut Joonuks kirjutab samuti kalmistukultuurist mitu artiklit: 

  • 19.11.1966 artiklis on juttu nii korras kalmistutest, inetult kujundatud haudadest, hoolitsuseta tuntud inimeste haudadest, üldse on siin nimetatud paljude tuntud inimeste ja nende lähisugulaste haudade asukohti. 
  • 4.07.1974 - maakonna kalmistutele maetud tuntumatest isikutest. 
  • 8.04.1978 - riikliku kaitse all olevatest hauamonumentidest. 
  • 1.08.1972 artiklis on juttu maakonna kalmistutel asuvatest kiviristidest.
    • Enamik rõngasriste on valmistatud paekivist XVII sajandil ja tähistavad eesti talupoegade matmiskohti. Mitmeid rõngasriste on säilinud Viru-Nigula kirikuaias. Enamik kirju on loetavad (ka nimed). 
    • Vähe teatakase väljaspool kalmistuid asuvatest kiviristidest, kuna neil puuduvad aastaarvud ja kirjad. Nii on rahvas nende kohta loonud mitmeid legende. Kiviristid asuvad: 
      • Tapa-Rakvere maantee ääres Hulja lähedal. 
      • Kiltsi lähedal Risu külas.
      • Põdrangu pargist 300 meetrit Tamsalu pool on 1,3 meetrine kivirist. 
      • Vajangu kooli väravas on väiksemamõõduline. 
      • Aavere-Järsi tee ääres aavere külas, http://www.monument.ee/tamsalu-linn-ja-vald/aavere-rist
      • Vanasti oli Tapa Männimäel kaks kiviristi, üks kivirist asus Avanduse mõisa põllul, Inju külas Tipneri talu põllul, Karitsa külas Tabani talu põllul, Kiltsi jaama lähedal, Rakvere Palermos. 
      • Artikli autor arvab, et kiviristid tähistavad keskaegsete külakalmistute asukohti. 
  • 19.08.1986 artikli pealkirjaks on "Hauatähised kui kunstimälestised". Kas siin tutvustatakse maakonna rõngas ja -kiviriste. Kiviristidest on alles: Hulja lähedal, Põdrangu-Tamsalu tee kaldal, Kuie pargi lõunaservas, Aavere külas ja Piibe pargis. Risu risti enam ei ole. Aavere ja Piibe rist peaksid olema oma algsetes kohtades. Ülejäänud kolm on nihutatud põllutööde eest teeveerde. Artiklis on juttu ka mõnest kiriku põranda alla matmisest, mõnedest kuulsatest maakonna kalmistutele maetud inimestest.