Eesti monumentide e-kataloog

Est Rus Eng Ger Fra Spa Por Ita Swe Fin Lit Lat

Pooleli!

Uurimistöö käigus olen ma mitmel korral kokku puutunud olukorraga, kus olen kahtleval seisukohal, kas uuritav objekt on ikka monument või ei ole.

Kõige raskem on piiri tõmmata kalmistutel asuvate mälestusmärkide vahel. Mõned kalmistul asuvad mälestusmärgid olen siiski lugenud siin kataloogis esitamise vääriliseks. Paljud olen välja jätnud, näiteks: 

  • Ajalehes "Viru Sõna" 13.11.1990 on juttu hauakivi avamisest Väike-Maarja kultuuritegelasele Karl Kihlefeldtile.  
  • Simuna kalmistul on mälestuskivi Eesti riigi loomise olulisele tegelasele Arnold Jürgensile ("Viru Sõna" 15.06.1989, "Virumaa Teataja" 11.04.1996, 20.03.1998). 
  • Ajalehes "Punane Täht" 16.11.1972 on juttu Kavastu, Haljala ja Vanamõisa koolide kunagisest tuntud õpetajast Gustav Kaasikust (5.06.1877 - 4.09.1935). Lisaks oli ta ka kooride juht, tuletõrjeühingu esimees, kindlustusseltsi ja kohaliku kaubatarvitajate ühisuse asutajaliige.  Elu viimased aastad oli ta talunik. Ta on maetud Haljala lähedale Kakumäe kalmistule. Artikli autor peab vajalikuks Gustav Kaasiku mälestuse säilitamist. 25.08.1977 artiklis kirjutatakse Kaasiku 100. sünniaastapäeva tähistamisest ja talle kalmistul mälestuskivi avamisest. 
  • Ajalehes "Virumaa Teataja" 19.04.2001 on juttu Emumäe maastikukaitsealal asuva vana Mursi kalmistu väravasse nelja meetri kõrguse puuristi, millel on tahvel kirjaga "Kõik on üks, üks on kõik". Rist on mõeldud kõikide maetute mälestuseks. 
  • Ajalehes "Virumaa Teataja" 28.08.2008 on juttu Tepelvälja külas asuva Esku kalmistul avati mälestuskivi Vabadusristi kavalerile Jaan Ristojale. 
  • Ajalehes "Virumaa Teataja" 29.08.2012 on ülevaade Väike-Maarja kiriku juures asuvale kalmistul mälestuskivi avamisest kindral August Kasekampile. 
  • Ajalehes "Virumaa Teataja" 9.05.2015 on juttu Tallinnas Metsakalmistul avatud mälestuskivist Rakvere vallast pärit teatri-, muusika- ja kirjamehele Lembit Antonile. Võimalik, et kunagi avatakse talle mälestuspink Pirital. 

 

Teine "piiripealne" teema on skulptuurid. Kui neil on konkreetne mõte, siis ma olen need üksikud e-kataloogi lisanud, näiteks http://www.monument.ee/tamsalu-linn-ja-vald/porkuni-ema (pühendatud Porkuni kooli õpetajatele). Mitmed, millest on ka ajalehes juttu olnud, on aga välja jäänud: 

  •  "Viru Sõna" 3.07.1993 - kunagi Toilas presidendilossis asunud skulptuur "Kolm graatsiat" oli aastaid Rakvere sõjaväeosas. 
  •  "Punane Täht" 22.06.1968 - foto pisikesest lektori kujuga puuskulptuurist. 
  • "Virumaa Teataja" 3.11.2004 - Võsul nõukaaja alguses olnud skulptuuridest: Lenin ja Stalin ajalehte lugemas, hirv, saluteeriv pioneer, tennisereketiga sportlane. 

 

Kolmas väljajääjate grupp on nõukaajal kingitud mitmesuguseid suuremad ja väiksemad mälestusplaadid. Neid võib praegugi kohata kohalikes muuseumides (näiteks Tapal, Arvatele, Kohtla-Nõmme kaevanduspargis jm). Ajalehes "Punane Täht" 25.04.1970 on ülevaade EKP Rakvere Rajoonikomitee ja Rakvere Rajooni Töörahva Saadikute Nõukogu pleenumist ja istungjärgust.

Punane Täht, 25.04.1970.

Veel on üle Eesti terve suur hulk mitmesuguseid tahvleid majade seintel. Ma ei mõtle siinkohal firmade/asutuste nimesilte. Majadel on väga erinevaid tunnustussilte (umbes sellistes sõnastustes nagu "Ilusaim kodu", "Hoolikam korteriühistu"). Ajalehes "Virumaa Teataja" 15.11.2017 on foto Vinni spordihoone seinal plaadi avamisest. Plaadil on tekst: "Eesti Olümpiakomitee tunnustatud spordikeskus". 

Virumaa Teataja, 15.11.2017

Peaaegu monumendiks on kujunenud Haljalas asunud valgusfoor. Haljala oli üks väheseid, kui mitte ainus, mitte linn, kus oli oma valgusfoor. See asus Rakvere mnt, Schönbergi tee, Võsu mnt ja Tallinna mnt ristmikul. Kuna seal väga tihedat liiklust ei ole olnud, siis oli valgusfoor üsna segav. Ajalehes "Virumaa Teataja" on mitu artiklit foori teemadel, 14.03.2013, 18.04.2013, 29.10.2013. Alates juulist 2014 on siin ringtee. Üks valgusfooridest paigutati kiriku lähedale ja lisati ka foori ajalugu tutvustav infotahvel, 26.11.2014.   

 

Monumentide kavatsused

Tööpataljonlased

Ajalehes "Viru Sõna" 7.02.1991 avaldatakse arvamust tööpataljonlastele mälestuskivi vajadusest (juba käesoleval aastal, sõja alguse 50. aastapäevaks). Tööpataljonlased on need 33000-35000 noort Eestimaa meest, keda nõukogude võim mobiliseeris 1941. aasta suvel ja viis Nõukogude Liidu tagalasse mitmesuguseid töid tegema (põhiliselt metsatööle). Hinnanguliselt suri 12000-13000 meest raske töö, kehva toidu ja halbade majutustingimuste tõttu. Enamik ellujäänud viidi 1942. aastal üle punaarmee Eesti rahvuskorpusesse. Lisaks on tööpataljonlastest juttu "Viru Sõna" 8.07.1989 (esimene kokkutulek), 6.02.1990 (päevaprobleemidest, mälestuse jäädvustamine). 

Georg Ots, Mikk Mikiver, Kaljo Kiisk

  • Ajalehes "Virumaa Teataja" 9.08.2006 http://www.virumaateataja.ee/2289809/juhtkiri-raiume-mikiveri-ja-otsa-kivisse on juttu Võsul Vambola tänaval asuvast suvilast, kus kunagi puhkasid Georg Ots ja Mikk Mikiver. Meeste mälestuseks peaks siia püstitama skulptuuri või väikese mälestustahvli. 
  •  "Virumaa Teataja" (kuupäev kontrollida) on foto Võsul Vambola tänaval asuvast suvilast, kus kunagi puhkasid  Georg Ots ja Mikk Mikiver. Kavatsus on siia püstitada mõlemale mehele skulptuur. Varem oli mälestustahvli mõte. Vallavanema arvates võib juba järgmisel aastal skulptuuri avada. 
  • Ajalehes "Virumaa Teataja" 15.10.2010 http://www.virumaateataja.ee/326962/juhtkiri-suurele-mehele-suur-kuju tuletatakse taas meelde vajadust Georg Otsa ja Mikk Mikiveri mälestuse jäädvustamist. Artiklis on öeldud, et Võsu rannapromendile tuleks rajada skulptuuride park, kus lisaks nimetatud kahe mehe skulptuuridele oleks esindatud ka Kaljo Kiisk.  

Ajalehes "Viru Sõnu" 15.06.1991 on juttu olemasolevatest Haljala ümbruse mälestuskividest. Siin on ka eelteade jaanipäeval Ebba Saralile ja Georg Thomas Sablerile mälestuskivi avamisest. Artikli autor avaldab lootust, et ka Vanamõisast pärit kunstnik Carl-Ludvig Maibach ja Osvald, Jaan ja Peeter Toomingad saavad omad kivid. 

22.03.1983 lehes on juttu Hugo Lauri 90. sünniaastapäeva tähistamisest. Otsustati tähistada tema sünnikodu. 

Ajalehes "Punane Täht" 8.03.1988 on juttu monumendi vajadusest nõukogude naisele

Ajalehes "Punane Täht" 26.06.1984 kirjutab koduloouurija Eduard Leppik Väike-Maarja endisest koolimajast, mis mõni kuu tagasi toimunud tulekahjus sai palju kannatada. Artikli autor avaldab mõtte, et oleks võinud majaga hoolikam olla ja nii oleks võib-olla aastatega maja seinale lisandunud veel teisigi memoriaaltahvleid (lisaks Jakob Tamme ja Tammsaare omadele, http://www.monument.ee/vaike-maarja-vald/vaike-maarja-jakob-tamm-kihelkonnakool ja http://www.monument.ee/vaike-maarja-vald/vaike-maarja-anton-hansen-tammsaare). 

Omapärane jutt on ajalehes "Punane Täht" 19.11.1968. Siin kirjeldatakse lühidalt Loksa lahingu tähistamiseks paigaldatava mälestusmärgi projekti kinnitamisest. Mis monumenti siin mõeldakse? Porkuni lahingu ja Loksa vennashaua mälestuskivid avati mõlemad juba 29.05.1965. 

Monumentidest on ka naljarubriikides juttu. Näiteks ajalehe "Virumaa Teataja" 21.03.1998 huumorirubriigis "Rakvere raibe" on juttu monumendi püstitamisest kohalikule ärimehele ja linnapeale. 

Virumaa Teataja, 21.03.1998.

 

Unustatud monumendid

Punamonumendid ma koondasin eraldi teemasse http://www.monument.ee/punamonumendid. Tegelikult on siin esindatud mitmed sellised monumendid, mida enam ei olegi olemas. Nõukaaegses kirjanduses on palju juttu hävituspataljonide tegevusest 1941. aasta suvel (näiteks "Punane Täht" 2.03 ja 5.03.1963). Ma tean kahte hävituspataljoni juhtide matmiskohta, mis mõlemad on (kellegi poolt teadlikult) likvideeritud: 

  • Kui varasemalt oli Viru-Jaagupi vennashaual hävituspataljonlase Leonhard Tammuri mälestustahvel, siis millalgi on see siit ära võetud. Vennashauast on juttu http://www.monument.ee/vinni-vald/viru-jaagupi-vennashaud
  • Rakveres Tõrma kalmistule on maetud Rägavere valla miilitsavolinik Johannes Kallaste. Ka tema matmiskohas toimusid varasemalt mälestusüritused. Ajalehes "Punane Täht" 24.10.1968 on juttu tema hukkumisest ja matustest. Fotod. 5.10.1976 lehes on juttu endiste Tartu hävituspataljoni võitlejate külaskäigust kunagise võitluskaaslase hauale. Mis on aga hauast tänaseks saanud - kivi on pikali lükatud ja haud hirmsasse võsasse kasvanud. 

Ajalehes "Punane Täht" 11.12.1969 on juttu Vasta kooli esindajate poolt pärja viimisest Mahus asuvale jefreitor Ivan Ignatjevitš Kalinini hauale, kes hukkus 1. juunil 1945. 

Ajalehes "Virumaa Teataja" 3.08.2006  on juttu Rakvere-Väike-Maarja maantee ääres, umbes 0,75 kilomeetrit telemastist Tõrma poole kunagi asunud väikesest platsist koos punaobeliskiga, hiljem mälestustahvliga. Siia olevat kokku toodud augusti algusel 1941 peetud lahingutes hukkunud punaväelased ja väidetavalt ka surnud hobused.   

 

Mõned näited erilistest monumentidest

1998. aasta ajalehes "Virumaa Teataja" on mitu artiklit maanteede ääres asuvatest liiklusõnnetustes hukkunutele pühendatud monumentidest. Põhiküsimuseks on mida nendega teha - kas lubada neil olla või eemaldada. Arvamused on kohati väga vastuolulised. 

  • 19.08.1998 - Maanteeamet on andnud korralduse 1. oktoobriks mälestuskivid ja -tahvlid eemaldada. Kokku on Eestis teede ääres 83 mälestuskivi. Lääne-Virumaa on umbes 15 kivi või tahvlit (neist enamik ilma nimeta).  
  • xxxx 1998 - ajalehe korraldatud küsitlus  teeäärsete mälestusmärkide säilitamisest või eemaldamisest. 
  • 30.09.1998 - teedevalitsused kõrvaldavad teeäärseid mälestuskive. 
  • 2.10.1998 - teedeäärsed mälestustahvlid viiakse Pahnimäe asfaltbetoonitehase maa-alale. 
  • 22.10.1998 - seitsmeteistkümnest mälestusmärgist viidi ära seitse, kaks lükati kohapeal laiali. Hukkunud omaste nõusolekul paigutas teedevalitsus kaks mälestuskivi teest eemale ja ühe mälestusmärgi paigutasid ümber hukkunu omaksed. Nüüd on maakonna teede ääres alles viis mälestusmärki. Ants Vinnali mälestusmärk jäi endisele kohale, neli tükki enam teehooldust ja sõidukijuhte ei sega. 

Monumentide e-kataloogis on liiklusõnnetustes hukkunutele kaks mälestuskivi: 

 

Vinni NST ametiühingu klubis oli fašismiohvrite stend, mida avati ka nagu mõnda monumenti. Lisasin selle stendi samuti siinsesse e-kataloogi - http://www.monument.ee/vinni-vald/vinni-fashismiohvrid.

Omapärane näide on Vinnis asuv veetorn, mis nagu ajalehe "Punane Täht" 1.05.1954 andmetel, on valminud 1. mai auks. 

Lehtse mõisa torn? Kas see oli pühendatud mõisaomaniku pojale? 

Foto: Heiki Koov, september 2007.

 

 

Pole ja ei tule monumenti 

Ajalehes "Punane Täht" 20.12.1960 on foto proletaarse kirjaniku Juhan Lilienbachi (http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=1721) lapsepõlvekodust Paatna külas. Käisin seda maja otsimas, sest Regio atlases on see märgitud kui "kultuurilooline paik". Ümbruskonna inimesed teadsid Lilienbachide maja asukohta hästi. Kohaliku talumehega koos otsides me mingit mälestusmärki ei leidnud. Arvatavasti seda polegi olnud. Maja kunagist asukohta võib vaid aimata vundamendi ja üksikute palkide asukoha järgi. 

Punane Täht 20.12.1960

 

Ma olen mõelnud, et väga huvitav oleks lugeda tänapäevase vaate kohaselt kirjutatud põhjalikke uurimusi Lääne-Virumaalt ja Eestist pärit Punaarmee kõrgetest väejuhtidest. Nõukaaegses stiilis on ajalehes "Punane Täht" avaldatud mitmeid artikleid, näiteks Harald Tummeltaust 22.06.1967 ja Voldemar Pussist 2.11.1976. Kas neile nõukaajal monumente on püstitatud? Muidugi ei saa öelda, et üldse midagi ei ole, lühiandmed on olemas: http://et.wikipedia.org/wiki/Harald_Tummeltau, http://et.wikipedia.org/wiki/Voldemar_Puss