Eesti monumentide e-kataloog

 

 

Punamonument eemaldati 5. aprillil 2023. Siia maetud sõdurid ja punategelased maetakse hiljem ümber. Kes teab, kus oli hoiul Leonhard Tammuri mälestusplaat? 
Fotod: aprill 2023. 

 

Monument avati 6. augustil 1950.

Kas algne monument oli 1948 paigaldatud pisike, puust, viisnurk üleval?

Kes ja millal on siia maetud?

Sarnaselt enamike teiste vennashaudadega, on ka siia maetute nimekirja äärmiselt keeruline koostada. Arhiivimaterjalides ja ajaleheartiklites on juttu seitsmest isikust:

• Tartu hävituspataljoni võitleja/miilitsavolinik Leonhard Tammur, kes hukkus juuli lõpus 1941 võitluses metsavendadega Peressaare metsas. (kust ta pärit oli, kas on fotosid, kes teda tunneb, arvatavasti tema elulugu - http://www.geni.com/people/Leonhard-Woldemar-Tammur/6000000019740679666). Mart Laar kirjutab 1986. aastal koostatud monumendi passis, et Tammur oli sammunud aheliku ees ja tema tapjaks osutus Isamaaliidu sekretär advokaat Hiievald (kas tema: http://et.wikipedia.org/wiki/Valdur_Hiievald?). Tammuri hukkumisest on juttu ka raamatus "Ühises rivis ühise vaenlase vastu" artiklis "Kaitstes nõukogude võimu"(Arved Kalvo, Tallinn 1969). Algselt maeti Tammur Roela spordiväljaku taha mäele. Kooli pioneerid ja sovhoosi aktivistid hooldasid sealset hauda. Millal ta Viru-Jaagupisse ümber maeti?

Leonhard Tammur, RM F 404, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/1871625 

• Metsavendade poolt augustis 1941 hukatud Tudu kooli pioneerijuht Vaike Allikvee ja tema vennad Helmut, Mauno ja Ants. Algselt olid nad maetud Rünga metsa, aga Roela valla töötaja Ada Maldre (või Malvare?) ettepanekul maeti nad (millal?) siia ümber.
• Väidetavalt on siia maetud ka 1944. aastal 2 allatulistatud lendurit (maeti siia 1944 - kas kohe siia või samuti ümbermatmise käigus?)

Arhiivimaterjalides on kirjas, et ENSV Sõjakomissariaadi andmeil on siia maetud 31 isikut (neist ainult üks on teada - Leonhard Tammur?). Ümbermatmised toimusid lähedalasuvatest küladest aastal 1948.

 
Üks vennashaudadest, kust toimus siia ümbermatmine, asus Roela keskuses. Taimo Uuetalu asetab pärja vennashauale.  

 

Eelkõige oli vennashaud nõukogude ajal tuntud, kui kangelaspioneeride/-komsomolide matmiskoht.

• Kommunistlik noor Vaike Allikvee (15.07.1923 - august 1941) oli esimeste pioneerirühmade looja ja Tudu kooli esimene pioneerijuht 1941. aastal. Talle oli Tudu koolis mälestustahvel,http://www.monument.ee/vinni-vald/tudu-vaike-allikvee. 

Vaike Allikvee (pildil vasakul), RM F 391:4, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1867041.

• Elmo Allikvee oli valla komsomoliorganisaator (4.07.1920 - august 1941).
• Pioneer Ants Allikvee (20.12.1929 - august 1941).
• Pioneer Mauno Allikvee (28.09.1926 - august 1941).

Kuhu on maetud Allikveede ema Salme ja isa Karl? Nemad tapeti samuti metsavendade poolt augustis 1941. Kes teab toimunud sündmustest midagi täpsemat? Lühidalt on juttu ajalehes "Punane Täht" 3.06.1982 ja 9.02.1988 (siin ka Vaike ja Elmo foto) ja pikemalt "Punane Täht" 25.02.1964. 

Roela kandi metsavendadest ja nende lahingutest 1946 on juttu ajalehes "Virumaa Teataja" 1.11.2003 ja 10.11.2011.  Aruküla metsavendadest on juttu "Virumaa Teataja" 27.10.2016. 

Monumendi saamislugu ja muutused

Kas siin oli alguses teistsugune monument?

Erinevad arhiiviallikad pakuvad monumendi avamise ajaks aastat 1947 või 1948. Seejuures täpsustusega, et tegemist on arhitekt Alar Kotli koostatud tüüpprojekti põhjal tehtud monumendiga. Need aastaarvud ei saa õiged olla, sest tüüpmonumentide konkurss polnud siis veel väljagi kuulutatud. Suure tõenäosusega on praeguse monumendi õige avamise aeg 6. august 1950 ("Viru Sõna" 12.08.1950), mis ei tähenda, et varasemalt ei võinud siin olla mingit muud hauatähist. Arhiivi andmetel on pakutud avamise ajaks ka 15.07.1950 (tuginedes ENSV Sõjakomissariaadi andmetele).

Mälestussammas on valmistatud hallist graniidist ja see on paigutatud betoonist alusele. Tähed monumendil on sisse raiutud ja värvitud mustaks. Monumendil on tekst: „IGAVENE AU KANGELASTELE, KES LANGESID VÕITLUSES NÕUKOGUDE KODUMAA EEST FAŠISTLIKE HORDIDE VASTU 1941-1944”.

Monumendi püstitamise korraldas Rakvere rajooni Kommunaalosakonna juhataja Karl Mägi. See asus Viru-Jaagupi 8-klassilise kooli territooriumil ja oli kooli hooldada.

Ajalehes "Viru Sõna" 12.08.1950 on juttu 6. augustil 1950 toimunud mälestussamba avamisest:

• Avasõnadega esines Küti valla täitevkomitee esimees Varendi.
• Pikema sõnavõtuga esines Virumaa TSN Täitevkomitee esindaja Liiv.
• Küti valla kolhoosnike nimel võttis sõna Prožektori kolhoosi esimees A. Roostalu.
• Orkestri leinahelide saatel asetasid Küti valla kolhoosnikud ja töötajad hauale lilli ja pärgi.

 

Mälestustahvel pioneeridele avati ajalehe "Punane Täht" 19.09.1957 andmetel pühapäeval, 15. septembril 1957:

• Osalesid ümbruskonna sovhooside komsomoli-algorganisatsioonide ja koolide pioneeriorganisatsioonide esindajad, ELKNÜ Rakvere Rajoonikomitee büroo liikmed ja esimesed Virumaa komsomolikomitee töötajad.
• Sirgetes ridades sammusid koolide ja sovhooside noorte esindajad pärgade ja punaste pioneerilippudega.
• Väikesed poisid ja tüdrukud pioneerilippudega seisid auvalves mälestussamba ees.
• Miitingu avas ELKNÜ Rakvere Rajoonikomitee sekretär A. Upsi.
• Sõnavõtuga esines Virumaa komsomolikomitee töötaja, avamise ajal Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja Arnold Green.
• Arnold Green eemaldas tahvlilt katte. Pioneerid langetasid punased lipud.
• Sõna sai Tudu metsapunkti komsomoli-algorganisatsiooni sekretär S. Vahtrik (Vaike Allikvee oli Tudi kooli pioneerijuht 1940-1941). Tema sõnavõtt (või ainult osa sellest) on ajalehes "Punane Täht" 5.09.1968.
• A. Upsi luges ette ELKNÜ Rakvere Rajoonikomitee büroo otsuse, millega Tudu 7-klassilise kooli pioneerimalevale anti rajooni esimese kommunistliku noore Vaike Allikvee nimi.
• Sõna sai Tudu 7-klassilise kooli pioneerimaleva esindaja.
• Vennaskalmistule asetati pärjad.
• Miiting lõppes "Internatsionaali" laulmisega.

Foto: Helmut Joonuks, 1975. Viru-Jaagupi vennaskalmistul asuva mälestusmärgi plaat, RM F 842:138, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1685782.

 

Pioneeride tahvel oli valmistatud valgest graniidist. Tekst oli siingi raiutud kivisse ja värvitud mustaks. Tekstiks oli: „SIIA VENNASKALMISTULE ON MAETUD RAKVERE RAJOONI ESIMESED KOMMUNISTLIKUD NOORED JA PIONEERID, KES MÕRVATI FAŠISTIDE POOLT”. Plaadi ülal keskel oli komsomolimärgi kujutis.

 
Foto umbes aastast 1957. Muinsuskaitseameti arhiiv.

1967. Muinsuskaitseameti arhiiv.

 

1969 paigaldati marmortahvel Leonhard Tammurile.

 Kas see on ikka õige aasta? Ajalehes "Punane Täht" 24.09.1964 on juba justkui juttu sellest nimetahvlist?

Muinsuskaitseameti arhiiv.

?????

Muinsuskaitseameti arhiivis on Vinni NST direktori asetäitja poolt 1985. aastal allkirjastatud monumendi ülevaatuse akt, kus on kirjas, et pioneeride ja komsomolide nimetahvlid avati 1968. See on tõenäoliselt vale aastaarv.  

26. oktoobril 1978 avati Allikveede mälestustahvlid ("Punane Täht" 4.11.1978). Üritus toimus komsomoli juubeli eel.

• Vennaskalmistule mindi ühises rongkäigus: lisaks Viru-Jaagupi kooliperele osales ka Tudu, Roela ja Kulina 8-klassiliste koolide ja Vinni Näidissovhoostehnikumi komsomoliorganisatsiooni esindajad, ka kohalikud komsomoli- ja sõjaveteranid.
• Kalmistul põlesid tõrvikud.
• Miitingu avas EKP Rakvere Rajoonikomitee propaganda- ja agitatsiooniosakonna juhataja Ülo Torm.
• Orkester mängis NSV Liidu ja Eesti NSV hümni.
• Katted mälestustahvlitelt eemaldasid Ülo Torm, Eesti NSV Rahukaitse Komitee juures oleva endiste fašismivangide sektsiooni liige ning Rakvere osakonna esimees Elviine Ruben, Viru-Jaagupi kooli endine kauaaegne vanempioneerijuht, õppealajuhataja Aliise Vaasma ning komsomoli ajaloo uurimise komisjoni liige Helgi Pajo.
• Sõnavõtuga esines Viru-Jaagupi 8-klassilise kooli direktor Vello Taremaa.

 
Leinamiiting vennashaua juures Viru-Jaagupis. Foto: Helmut Joonuks, 26.10.1978. RM F 1175:25, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/2308101.

Muinsuskaitseameti arhiiv.

Muinsuskaitseameti arhiiv.

SA Virumaa Muuseumid kogu.

 
Monument II maailmasõjas langenute vennashaual Viru-Jaagupis. Foto: Helmut Joonuks 1980-1982. RM F 1341:8, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/1382066. 

Millal ja miks eemaldati Leonhard Tammuri mälestusplaat, kus tahvel praegu asub? Allikveede nimetahvlid olid ümberpaigutatud nii, et enam ei olegi aru saada, kus varasemalt asus Tammuri nimeplaat.

 Millal ja miks eemaldati monumendi küljest pioneeride tahvel, kus tahvel praegu asub?

 

Algselt oli hauaplats jagatud kaheks osaks, mõõtmetega 2,4 x 8,4 meetrit (ka mai 1985 fotodel oli nii). Millal tehti praegune hauakujundus?

 

Üritused monumendi juures

Monumendi juures toimusid üritused Nõukogude Armee aastapäevadel (23.02), Võidupühal (9.05), Rakvere rajooni vabastamise aastapäeval koos pärgade panekuga. Iga-aastased olid ka pioneeride kogunemised ja uute pioneeride vastuvõtmine. Artiklid ajalehest "Punane Täht": 

• 5.11.1959 - tulekul on Oktoobrirevolutsiooni 42. aastapäev. 
• 24.09.1964 - Roela 8-kl. Kooli pioneerid tähistasid piduliku malevakoondusega mälestusmägi avamist endise hävituspataljoni võitleja Leonhard Tammuri haual. 
• 11.05.1965 - ümbruskonna koolide, asutuste töötajate ja kohalike elanike rongkäik, orkester, tõrvikud, esineb külanõukogu esimees, sõjaveterani sõnavõtt, lilled, luuletused.
• 15.05.1973 - võidupühal toimus suure hulga osavõtjatega rongkäik, mälestusmiiting, õpilased kandsid tõrvikuid, kõned, luulepõimik, pärjad, lilled.
• 13.05.1975 - 8. mai õhtul pidulik rongkäik, punaste lippude all sammusid veteranid, koolinoored, ümbruskonna ettevõtete delegatsioonid. Esines külanõukogu esimees, sõjaveteran August Kondoja, laulis sõjaveteranide ansambel "Relvavelled", esinesid koolide õpilased, pärjad, lilled.
• 5.10.1976 - Tartu ja Virumaa hävituspataljonis võidelnute kokkusaamine, miiting, pärjad, lilled.
• 13.05.1980 - Võidupüha kokkuvõte. 

Arvatavasti jäid viimased monumendi juures toimunud üritused 1980-ndate aastate lõppu. Näiteks asetasid 1. juulil 1989 siia pärjad tööpataljonlaste kokkutulekust osavõtnud ("Viru Sõna" 22.06.1989).

 

Miiting Viru-Jaagupis, RM F 1048:25, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1617336.

 

Foto: Helmut Joonuks, 1974. RM F 1175:19, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/2307940.

 

Viru-Jaagupi vennaskalmistu, RM F 1048:21, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1617327.

 

Foto: A. Reinsalu, 1.10.1976. Muinsuskaitseameti arhiiv.

 

Pioneerideks vastuvõtt 20.09.1984. Muinsuskaitseameti arhiiv.

 

Millal pandi Viru-Jaagupi peatee äärde siia suunav teeviit (1975 ei olnud teeviita, aga 1985 juba oli)?

 

Kas midagi täpsemat on raamatus: A. Kalvo. "Kaitstes nõukogude võimu. Ühises rivis ühise vaenlase vastu". Tallinn 1969, lk 108-109? Või on raamatuks hoopis A. Pähklimägi. "Ühises rivis ühise vaenlase vastu : mälestusi kaitselahinguist Eesti NSV-s 1941". 

 

Lisaks vaja:

http://www.muis.ee/museaalview/2140288, Rakvere rajooni Viru-Jaagupi vennaskalmistu heakorrastamise kavand, koos Kaarli Pedakuga, Eesti Arhitektuurimuuseumi arhiivikogu, EAM _ 1390 Ar 11.1.10.

 

Ajalehes "Virumaa Teataja" 7.05.2005 on juttu Voore külas asuva narkomaanide rehabilitatsioonitalus uimastiteta elamist harjutavate noormeeste tegemistest Viru-Jaagupis - korrastavad siinset vennashauda ja mälestuskivi, samuti ka kalmistul asuvat Vabadussõja monumenti ja selle ümbrust. 

 

Varasemad fotod:

 

 

Suvel 2020 on mälestustahvlid kõrge muru sisse jäänud: