Viru-Nigula punase terrori ohvrid
Mälestusmärk Viru-Nigula kiriku aias avati leinapäeval 27. mail 1990.
Viru-Nigula kiriku aias asuval kalmistul on mitmeid rõngasriste, mis tähistavad 400-aastaseid talupojahaudu.
Monumendi saamislugu:
- Monumendi jaoks hakati raha korjama 1989. aasta nelipühi aegu. Siis oli esimest korda kirikus korjanduskarp, kuhu sai annetada kihelkonnast punase terrori aastail represseeritute mälestuse tähistamiseks. Või rahastas mälestuskivi saamist suuresti Ella Rajari.
- Mälestuskivi on sümboolne hauakivi ja mälestusmärk kõikidele siinse kihelkonna represseeritutele, hauatähiseks neile, kes koju tagasi ei jõudnud, samuti masendusaastate meenutuseks.
- Samba kavandi autor on kunstnik Ella Rajari.
- Rõngas tähistab veeremist, aja kulgu, mis kivisse raiutuna sümboliseerib mälestust. Kodaratega rõngas on ratas, mis tähistab küüditamist ja kodudest äraviimist.
- Mälestusmärgi valmistas Rakvere kiviraiumistöökoda.
- Sammas kujutab graniittahukat, millesse on raiutud rõngasristi kujutis ja tekst:
"Punases vägivallas hukkunutele
1940 1990
Viru-Nigula kohelkonna paljukannatanud rahvalt"
- Sammas asub kiriku aias, tamme all. Rahavapärimuse järgi oli selle tamme istutanud riigivanem Konstantin Päts.
Mälestusmärgi avamine:
- Kell 12.45 hakkas kirikutornis kajama leinakell, kutsudes rahvast sümboolse hauatähise sisseõnnistamisele. Tulijaid oli palju.
- Kell 13 algas kirikaias mälestusteenistus samba pühitsemiseks.
- Sümboolse matusetalituse pidas kohalik kirikuõpetaja Üllar Nõlv ja siinne eelmine kirikuõpetaja Jaan Jaani.
- Kõlasid leinaviisid rahvamaja segakoorilt ja Kunda orkestrilt.
- Samba jalamile pandi palju lilli.
- Kell 14 algas rahvamajas isamaaline mälestuskoosolek. Kaetud oli sümboolne matuselaud. Peeti kõnesid, kontserdi andsid rahvamaja segakoor ja etlejad.
- Sellel päeval paluti heisata rahvuslipud poolde vardasse.
Teemakohased artiklid ajalehes "Viru Sõna" 19.05.1990, 2.06.1990, 23.08.1990.
Hilisemad üritused: leinapäev 16. juunil 1991 ("Viru Sõna" 4.06.1991).
Tänased fotod:
