Praegu asub siin veebilehel Lääne-Virumaa monumentide e-kataloog. Maakonnas on enam kui 400 monumenti (sh mälestustahvlid, -kivid). Enamike monumentide kohta on palju fotosid ja ajaleheartikleid juba vaatamiseks üles pandud. Töö on selles mõttes lõputu, et pidevalt võib uut infot leida.
Monumentidest internetikataloogi tegemiseks on eelkõige kaks põhjust:
- Paljud monumendid on tänaseks lihtsalt kivid, sammaldunud ja täiesti unustusse vajunud. Koos saame muuta nad elavaks.
- Sarnaselt monumentidele on unustusse vajunud ka arhiivides, muuseumides, raamatukogudes ja ka erakogudes asuvad monumenditeemalised infomaterjalid. Miks mitte panna neid internetti kõigile koduloohuvilistele vaatamiseks?
Kaugem eesmärk on alustada terve Eesti (ja Eestiga seotud välismaal asuvate) monumentide e-kataloogi koostamist, kokku ca 7000 monumendiga. Lääne-Virumaa kataloogi tegemine on heaks peaprooviks. Nii saame ette valmistada vajaliku struktuuriga veebilehe, näeme ära, kus vajalik info asub, kaua selle töötlemine ja internetti ülespanek aega võtab jne.
2005. aasta sügisel tuli mul täiesti juhuslikult mõte hakata tegema Eesti monumentidest internetikataloogi. 6. detsembril 2005 registreeritakse mittetulundusühing Monumentide e-Kataloog.
Ajalehes Virumaa Teataja ilmus esimene artikkel 24.01.2006, "Kõik monumendid on teel e-kataloogi", http://www.virumaateataja.ee/240106/esileht/uudised/15028550.php
Minu esialgne idee oli monumentide uurimistööd teha gümnaasiumide vanemate klasside õpilaste abiga. Püüdsin leida huvilisi 1.09.2006 Rakveres toimunud Huvimessil.
Sellest messist on juttu artiklis https://virumaateataja.postimees.ee/2290425/haridus-huvimess-suunab-opilased-huvitegevusele
Kuigi huvilisi minu korraldatud monumenditeemalise viktoriini vastu oli hulgaliselt, ei leidunud siiski kedagi, kes sooviks monumentide uurimistöös osaleda. Ei aidanud ka mõned päevad varem maakonnajalehes ilmunud PR-artikkel, "Monumentide kataloog kutsub noori uuringutööle" http://www.virumaateataja.ee/260806/esileht/uudised/15032753.php.
Kuigi ma ei andnud alla ja püüdsin veel mitut moodi huvilisi leida, tuli ikkagi 2007 kevadel tõdeda, et kataloogi pean ma ikka ise valmis tegema.
Algusest saadik püüdsin selgusele jõuda siinsete monumentide arvus ja asukohas. Seda infot teadmata on väga raske midagi täpsemat planeerida. Paraku sellist, läbimõeldult kogutud infot, ei olnud kusagilt võtta. Üht-teist on Muinsuskaitseameti veebilehel, midagi kohalikes muuseumides, lühijutud koduloolises kirjanduses. 140 Lääne-Virumaa monumendi kirjeldused leidsin väliseestlase Ly Lehtmetsa koostatud raamatus „Kivid kõnelevad“. Mõned põhjalikumad raamatud olid ka Vabadussõja monumentidest. Nii hakkas monumentide nimekiri kiiresti pikenema.
Kevadel ja suvel 2007 sõitsin terve maakonna läbi ja pildistan mulle teadaolevaid monumente, arutasin asja kohalike muuseumide töötajatega ja mõnede koduloouurijatega.
2007 sügiseks jõuan arusaamisele, et korraga mitmesaja monumendiga tegeleda ei ole kuigi hea lahendus. Otsustan alusetuseks põhjalikult läbi uurida maakonna punamonumendid. Neist monumentidest on palju räägitud, aga ühtegi konkreetset uurimust mina kusagilt ei leidnud. Tekib ka idee teha punamonumentidest saalinäitus.
Kirjutan punamonumentidest oma esimese suurema artikli 1.12.2007 „Monumendid räägivad möödanikust” http://www.virumaateataja.ee/011207/esileht/15042764.php.
24.07.2008 ajalehes Postimees ilmub punamonumentide teemal artikkel, kus ka minu tegemisi on mainitud: "Punamonumentide seltskond täieneb", http://www.postimees.ee/?id=22397
Aastal 2008 valmivad esimesed suuremad tööd: mängukaardid Lääne-Virumaa huvitavamate monumentide fotodega ja senise tegevuse suursündmus - 17. novembril punamonumentide näituse avamine Okupatsioonide muuseumis. Näituse ajaks andsin välja uue ajalehe – ilmus esimene number ajalehte Monumendileht. Seegi oli pühendatud maakonna punamonumentidele.
Mängukaarte on nimetatud ka ajalehes "Virumaa Teataja" 19.11.2008.
Aasta 2009 oli suuresti seisaku aasta. Eks ma muidugi natuke ikka asjaga tegelesin ja ka näitust eksponeeriti mitmetes kohtades, aga uurimistöö suurt ei edenenud. Põhjus oli selles, et ma kirjutasin mitmetesse fondidesse rahataotlusteks projekte, mille abil lootsin edasist uurimistööd finantseerida. Paraku ebeõnnestunult – raha jäi saamata ja ka aeg jäi otstarbekalt kasutamata.
Juulis tegin ringsõidu Lätis ja Leedus. Külastasin Druskininkai lähedal asuvat Leedu punamonumentide parki, vaata www.grutoparkas.lt
Augusti lõpus sõitsime Virumaa Teataja fotograafi ja reporteriga Tamsalu kandis ja mõõtsime GPS-seadmega monumentide asukohtade koordinaate. Sellest sõidust ilmus 25.08.2009 ajalehes artikkel "Ajaloomälestised väärivad jäädvustamist". Sama artiklit meenutatakse 10 aastat hiljem avaldatud artiklis 24.08.2019.
Minu mängukaardid osalesid kahel konkursil. Kahjuks läks siingi ilma igasuguse eduta:
- Lääne-Viru meene konkursil. Artikkel 18.12.2009 Virumaa Teatajas http://www.virumaateataja.ee/?id=202604
- Narva muuseumifestivali raames korraldati esimest korda muuseumimeene auhinna konkurss „EMMA“.
Õnneks on põhjust siinset juttu palju optimistlikumas toonis lõpetada. Aastal 2010 sain päris korraliku finantseeringu, et monumentide uurimisega edasi minna.