Ajakirjanduses võib sageli kohata artikleid, kus keegi avaldab mõtteid monumentidest. Tapa Muuseumi veebilehel https://www.tapamuuseum.ee/muistised/tapa-malestusmargid/ on mitu näidet: 

• Üks monument on mõeldud kunagisele kohalikule avalikule tegelasele ja rahvaluule kogujale Gustav Klemmerile. Artiklist võib aru saada, et mälestusmärk tahetakse püstitada tema hauaplatsile Tapa linnakalmistul. Ideed tutvustab artikkel ajalehes "Järva Teataja", 10.12.1929: 

• Teine monument on kavandatud Jüri Vilmsile, mis tahetakse avada 1940nda aasta suvel kesklinnas asuval Vilmsi platsil. Sellest on juttu ajalehes "Järva teataja", 14.04.1939. Kas monument jäi püstitamata seoses nõukogude võimu saabumisega või olid muud põhjused?  

• 1905. aasta revolutsioonilised sündmused ei jätnud ka Tapast eemale. Kuna ka siinkandis lasti maha mitmeid isikuid, siis on kavatsus veriste sündmuste 30. aasta möödumise puhul avada Tapal raudteejaama piirkonnas sobiv mälestusmärk. Mõtet vahendab ajaleht "Virumaa Teataja", 12.12.1934: 

• Tapale kapten Anton Irwe monumendi loomisel on oldud päris mitmel korral väga läheda. Teatavasti vabastas Vabadussõjas soomusrong nr 1 tema juhtimisel 9. jaanuaril 1919 Tapa linna. Monument peaks tulema garnisoni parki. Avamine on kavandatud Irwe 10ndaks surmaastapäevaks 1.05.1929. Sellest kirjutab ajaleht "Waba Maa" 26.07.1928: 

Irwega on veel see põnev lugu, et 1935ndal aastal juba oldi Tapal väga-väga lähedal tema monumendi avamisele. Keegi H. Walk oli ise valmistanud Irwe graniitalusel pronksist rinnakuju ja tahtis selle 300 krooniga linnale müüa. Linnapea aga keeldus seoses raha puudusega. 

Ma lisan siia ka artikli uuemast ajalehest "Virumaa Teataja", 15.08.2006, kus on samuti juttu kohe-kohe valmivast Anton Irwe monumendist. Seekord on plaan see paigaldada Paide mnt ja Loode tänava nurgale. Algatatud on osa Loode tänava ümbernimetamine A. Irwe tänavaks. 

Mõned muud näited monumentide ideedest: 

Ajalehes "Virumaa Teataja" 10.12.2004 teevad Ilme Post ja Rein Sikk ettepaneku püstitada Rakverre tädi Maali ja hea huumorisoonega linnakodaniku Tallika pronksist kujud. 

Ajalehes "Virumaa Teataja", 4.04.2013 on juttu põlevkivi avastamise koha tähistamisest. Päris selgust siit artiklist ei saa, kas mõeldakse infotahvli paigaldamist või millegi tõsisema püstitamist. Küll aga käib jutt Kohala mõisa ümbrusest. 

Ajalehes "Virumaa Teataja" 7.05.2008 ja 7.06.2008 on lugu Võsu kunagisest jändrikmännist ja ideest paigaldada selle kunagisele asukohale Võsu rannaklubi lähedale puust skulptuur. Kui esimeses artiklis on jutt üsna lootustandev, et tulebki puuskulptuurile, millele on heisatud puri ja purje peale tahetakse teha jändrikmänni kujutis, siis teise artikli sisuks on teade, et skulptuuri siiski ei tule. Või õigemini küll tuleb, aga ülejärgmisel aastal. Põhjus on selles, et eelnevalt on vaja ära märkida Kaljo Kiisa, Georg Otsa ja Mikk Mikiveri seotus Võsuga. 

"Kas Karl Kadak väärib monumenti?" on artikli pealkiri ajalehes "Virumaa Teataja" 17.04.2014. Artiklis on juttu nii Kadaku tegemistest ja tähtsusest Rakke arengus (lubjavabriku asutamine 1910), aga ka kunagisele seltsimaja mälestuskivi avamisest. Kusjuures Kadak on rahaliselt ja ehitusmaterjalidega toetanud seltsimaja ehitust. Teemaga haakuvad ka artiklid 7.04.2010 ja 14.08.2014, sest mõlemas on juttu lubajatehase ajaloost (seoses muidugi Karl Kadakuga), tänasest päevast (sh Rakke sümboli - lubjatehase 59 meetri kõrguse korstna väga halvast seisust). Ajalehes "Virumaa Teataja" 19.11.2019 ja 17.12.2019 on lood talle mälestuspingi avamisest.  

Ajalehes "Viru Sõna" 7.02.1991 avaldatakse arvamust tööpataljonlastele mälestuskivi vajadusest (juba käesoleval aastal, sõja alguse 50. aastapäevaks). Tööpataljonlased on need 33000-35000 noort Eestimaa meest, keda nõukogude võim mobiliseeris 1941. aasta suvel ja viis Nõukogude Liidu tagalasse mitmesuguseid töid tegema (põhiliselt metsatööle). Hinnanguliselt suri 12000-13000 meest raske töö, kehva toidu ja halbade majutustingimuste tõttu. Enamik ellujäänud viidi 1942. aastal üle punaarmee Eesti rahvuskorpusesse. Lisaks on tööpataljonlastest juttu "Viru Sõna" 8.07.1989 (esimene kokkutulek), 6.02.1990 (päevaprobleemidest, mälestuse jäädvustamine). 

27.05.2009 - ettepanek paigaldada monument Gorbatšovile või Jeltsinile. 

Muinsuskaitseameti arhiivis on üks dokument, mis oma olemuselt meenutab paigaldatavate mälestustahvlite tekstide kooskõlastamist. Siin on kirjas kaks nime, kellele veel ei ole mälestustahvlit paigaldatud. 

Peeter Tarvelist on juttu https://et.wikipedia.org/wiki/Peeter_Tarvel

Otto Webermannist https://et.wikipedia.org/wiki/Otto_Alexander_Webermann

Georg Ots, Mikk Mikiver, Kaljo Kiisk

• Ajalehes "Virumaa Teataja" 9.08.2006 http://www.virumaateataja.ee/2289809/juhtkiri-raiume-mikiveri-ja-otsa-kivisse on juttu Võsul Vambola tänaval asuvast suvilast, kus kunagi puhkasid Georg Ots ja Mikk Mikiver. Meeste mälestuseks peaks siia püstitama skulptuuri või väikese mälestustahvli. 
•  "Virumaa Teataja" (kuupäev kontrollida) on foto Võsul Vambola tänaval asuvast suvilast, kus kunagi puhkasid  Georg Ots ja Mikk Mikiver. Kavatsus on siia püstitada mõlemale mehele skulptuur. Varem oli mälestustahvli mõte. Vallavanema arvates võib juba järgmisel aastal skulptuuri avada. 
• Ajalehes "Virumaa Teataja" 15.10.2010 http://www.virumaateataja.ee/326962/juhtkiri-suurele-mehele-suur-kuju tuletatakse taas meelde vajadust Georg Otsa ja Mikk Mikiveri mälestuse jäädvustamist. Artiklis on öeldud, et Võsu rannapromendile tuleks rajada skulptuuride park, kus lisaks nimetatud kahe mehe skulptuuridele oleks esindatud ka Kaljo Kiisk.  

Ajalehes "Viru Sõnu" 15.06.1991 on juttu olemasolevatest Haljala ümbruse mälestuskividest. Siin on ka eelteade jaanipäeval Ebba Saralile ja Georg Thomas Sablerile mälestuskivi avamisest. Artikli autor avaldab lootust, et ka Vanamõisast pärit kunstnik Carl-Ludvig Maibach ja Osvald, Jaan ja Peeter Toomingad saavad omad kivid. 

22.03.1983 lehes on juttu Hugo Lauri 90. sünniaastapäeva tähistamisest. Otsustati tähistada tema sünnikodu. 

Ajalehes "Punane Täht" 8.03.1988 on juttu monumendi vajadusest nõukogude naisele. 

Ajalehes "Punane Täht" 26.06.1984 kirjutab koduloouurija Eduard Leppik Väike-Maarja endisest koolimajast, mis mõni kuu tagasi toimunud tulekahjus sai palju kannatada. Artikli autor avaldab mõtte, et oleks võinud majaga hoolikam olla ja nii oleks võib-olla aastatega maja seinale lisandunud veel teisigi memoriaaltahvleid (lisaks Jakob Tamme ja Tammsaare omadele, http://www.monument.ee/vaike-maarja-vald/vaike-maarja-jakob-tamm-kihelkonnakool ja http://www.monument.ee/vaike-maarja-vald/vaike-maarja-anton-hansen-tammsaare). 

Omapärane jutt on ajalehes "Punane Täht" 19.11.1968. Siin kirjeldatakse lühidalt Loksa lahingu tähistamiseks paigaldatava mälestusmärgi projekti kinnitamisest. Mis monumenti siin mõeldakse? Porkuni lahingu ja Loksa vennashaua mälestuskivid avati mõlemad juba 29.05.1965. 

Ajalehes "Viru Sõna" 25.02.1989 teeb Kadrina Muinsuskaitse Selts ettepaneku rajada Kadrina-Põima tee äärde Pakito külla mälestuspark nõukogude ja Saksa poolel hukkunutele. 

Monumentidest on ka naljarubriikides juttu. Näiteks ajalehe "Virumaa Teataja" 21.03.1998 huumorirubriigis "Rakvere raibe" on juttu monumendi püstitamisest kohalikule ärimehele ja linnapeale. 

"Virumaa Teataja" 23.07.2005 - naljaartiklis küsitakse Rakvere monumentidelt arvamust seoses plaaniga püstitada Vallimäele gigantsete mõõtmetega monument "Viru vanne". 

"Virumaa Teataja" 30.11.2011 lehes arvab metsavendluse uurija Aseal Truupõld, et ka Väike-Maarja vallas või Avispeal võiks olla monument metsavendadele. Ta on ka kirjutanud teemakohase raamatu "Sind surmani".