Siia tuleb jutt nendest monumentidest, mis on seotud Lääne-Virumaaga, aga asuvad teistes maakondades või hoopis kusagil välismaal.
Mälestusmärgid 1941 ja 1949 Siberisse küüditatutele ja üldse laiemalt repressioonide ohvritele.
4.11.2006 - Peterburi lähedal asuvas Levašovos on mälestuskivi üle 2000 eestlastele, kes hukkusid stalinlikes repressioonides aastatel 1937-1954 (kokku on siia maetud üle 46000 hukkunu).
17.01.2007 - artiklis tõstatab Kuno Raude vajaduse tähistada Venemaale küüditamise ohvrite mälestus (hukkunuid on hinnanguliselt mitukümmend tuhat). Läbirääkimised on alanud Krasnojarski krai Jerkovski rajooni administratsiooniga, et püstitada Sajaani mägedes asuva Verhne-Ussinski kalmistule mälestusmärk 53-le Lääne-Virumaalt 1949. aastal küüditatutele. https://www.postimees.ee/1619825/siberis-hukkunud-eestlaste-hauad-ootavad-tahistamist#_ga=2.233003038.1653679286.1675537806-1812951805.1418762776
14.06.2012 - kavatsus on püstitada mälestusmärk kõigile Virumaalt küüditatud ja Altai rajooni maetud eestlastele. Hetkel teada 83 hukkunut.
23.03.2013 - monumendi saamislugu Belõi-jari kalmistule, https://virumaateataja.postimees.ee/1178636/hakassias-hukkunuid-malestab-avatud-raamat
25.03.2015 - monumendi püstitamisest altai rajooni naaberraajoni Bejasse (maetud 62 virumaalast).
15.05.2018 -Kransnojarski krai Verhne-Ussinski külalakalmistul avatakse mälestusmärk.
24.01.2019 - Kuno Raude eestvedamisel avati mälestuskivi Eestist küüditatutele, kes hukkusid Verhne-Usinski ümbruses.
Siberisse püstitatud mälestusmärgid: Belõi-Jar 2012, Beja 2014, Kommunar 2018,
Käisin mitmed aasta tagasi Peterburis ja püüdsin uurida, kas on veel alles Lääne-Virumaalt pärit kunagise Kirovetsi tehase direktori Karl Otsa mälestustahvel ja kas linnas on tema nimeline tänav. Paraku ei leidnud ma mälestustahvlit ja ka tänavat. Töö nende otsingutega jätkub. Tegelikult võib ka nii olla, et neid kumbagi polegi olnud, sest ajakirjanduses on olnud juttu ainult tahvli ja tänava nime ideest ("Sovetskaja Estonia" 30.12.1987). Siin on ka üks skaneering 1975-ndal aastal välja antud raamatust "Pedja jõgi". Lisasin ka foto Karl Otsast.
Teiseks heaks näiteks on Simunast pärit Gerhard Mayer. Mees oli nimelt laeval "Russalka" mitšmaniks. Tema nimi ja seos laevaga on kenasti kirjas ühel Simuna kalmistul asuval ristiga mälestussambal. Siia ta muidugi maetud ei ole, sest ühtegi hukkunut ju ei leitud. Monumendil on tema nimi ohvitseride osas.
Kolmas näide on jällegi isikunäide. Kadrinas on kaks mälestustahvlid "Estonia" laevakatastroofis hukkunud vallavanemale ja spordijuhile Enne Põllule (http://www.monument.ee/kadrina-vald/kadrina-enno-pollu-koolis ja http://www.monument.ee/kadrina-vald/kadrina-enno-pollu-spordihoones). Sellele õnnetusele on pühendatud mitmeid monumente, sh ka Kadrinas (http://www.monument.ee/kadrina-vald/kadrina-estonia-katastroof). Monument, kus ka Enno Põllu nime võib leida, asub Stockholmis, ühe teise põhja läinud laeva - "Vasa" - muuseumi kõrvalt.
Samad nimed on ka Tallinnas, Paksu Margareeta juures oleval monumendil:
Kiltsi mõis kuulus 19. sajandi esimeses pooles tuntud meresõitja Adam Johann von Krusensternile. Temale ja tema pojale Paulile pühendatud monumentidest Venemeel on juttu artikli http://www.monument.ee/vaike-maarja-vald/liivakula-kiltsi-adam-johann-von-krusenstern lõpus.