Pooleli!   - postmark!

Lääne-Virumaal on hulgaliselt erinevatele isikutele pühendatud monumente. Mõnedele on lausa mitu monumenti püstitatud. N-ö TOP 3 monumendiomanikud Eduard Vilde viie ja Fr. R. Kreutzwald ja Jakob Liiv nelja monumendiga.

Ma kirjutasin ajalehte "Maaleht" 19.11.2020 pikema loo Eduard Vildele pühendatud monumentidest (juttu on enam kui 20 mälestusmärgist). 

Tegin siia eraldi lehe, mis annab maakonnajalehe "Punane Täht" ja muuseumides olevate fotode abil ülevaate Eduard Vilde 100. sünniaastapäeva tähistamisest 1965. aasta kevadel.

Valgest pesuriidest ja tumerohelise kujundusega embleemi kasutati Pudivere ja Muuga suusamatkast osavõtjatele 4.III 1965, kui tähistati E.Vilde juubelit ja mälestuskivi avamist. RM _ 2044 Aj 197, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/958278. 

Miks see sündmus on nii eriline? Aga sellepärast, et juubeli tähistamise käigus toimus väga palju erinevaid üritusi ja avati päris mitmeid monumente, mitmed Vildega seotud varasematest monumentidest olid ajalehtedes fotod:

• Lääne-Virumaal:
  • 4.03 kivi mälestustahvliga Pudiveres, Eduard Vilde arvatavas sünnikohas.
  • 4.03 kivi mälestustahvliga Muugal, Eduard Vilde lapsepõlvekodu asupaigas.
  • 6.03 büstiga monument Ed. Vilde nimelise kolhoosi keskuses.
•  Tallinnas:
  • ... Harju tänava alguses asuval haljasalal. Algselt oli Vilde 100. sünniaastapäeva keskseks sündmuseks planeeritud monumendi avamine Tallinnas, Harju tänava alguses/kirjanike maja vastas asuval haljasalal. Kahjuks ei saanud skulptor Albert Eskel koostöös arhitekt Allan Murdmaaga 5 meetri kõrgust Saaremaa dolomiidist monumenti õigeks ajaks valmis. Monumendi tegemisest on foto ja juttu ajalehes "Punane Täht" 26.01.1965.

  
Eduard Vilde haud Tallinnas Metsakalmistul. 

Kroonikafilm https://www.meediateek.ee/film/view?id=4709 seoses Vilde 100. sünniaastapäevaga:

• kirjandusõhtu Tallinnas (algus 0.34), juubelinäituse avamine Tallinna Kunstihoones (1.40), uuslavastused teatrites (2.30), 
• monumendi nurgakivi panek Tallinnas (3.53),
• mälestustahvli avamine Tallinnas Nunne tänaval (4.14),
• monumendi avamine Pajustis (4.30), 
• Ed. Vilde nim kolhoosi asutatud esimese Vilde kirjanduspreemia andmine Rudolf Sirgele (5.23)
• mälestuskivi avamine Pudiveres (5.49, ekslikult on kirjas, et tegevus toimub Muugal)
• muuseumitoa ja mälestuskivi avamine Muugal (6.11, 6.38, ekslikult on kirjas, et tegevus toimub Triigil)
• kirjandusõhtu Moskvas (6.49)

•  ... mälestustahvel hoonel, kus Eduard Vilde elas oma viimastel eluaastatel. "Punane Täht" 18.02.1965 annab teada, et 3. märtsil avatakse pärast suuremat remonti Ed. Vilde majamuuseum Kadriorus. Artiklile on lisatud foto muuseumimajast (Kadriorus Roheline Aas 3) ja selle seinal olevast (avatavast?) mälestustahvlist.

• Harju maakonnas:
  • ... Keilast 5 kilomeetri kaugusel Karjakülas elas Eduard Vilde aastatel 1882-1883, 1886-1887, 1892-1893. Siin on/oli talle pühendatud kaks monumenti: elumajal oli mälestustahvel ("Punane Täht" 23.02.1965 foto majast ja mälestustahvlist) ja  mälestuskivi kohas, kus rahvapärimuse järgi on kirjanik kirjutanud oma esimesi teoseid ("Kurjal teel" ja "Musta mantliga mees", http://www.monument.ee/harju/keila-vald/karjakula-eduard-vilde).

• 4.03 avati Tartus Tähtvere tänav 6 mälestustahvel. Siin elas Vilde aastatel 1904-1905. 
• Raplamaal Juurus avati mälestustahvel ...
• Narva-Jõesuus ...

 Venemaal?

"Punane Täht" 12.01.1965:

• Ed. Vilde nimelises kolhoosis käivad ettevalmistused kirjaniku 100. sünniaastapäeva vääriliseks tähistamiseks. Kolhoosis otsustati püstitada Pajustisse Vilde pronksist büst (kavand kolhoosi peainsener-arhitekt Ilmar Bork, skulptor August Vomm). Avamine toimub Vilde sünnipäeval, 4. märtsil.
• Kolhoosi juhatus kuulutas välja Ed. Vilde nimelise iga-aastase kirjandusliku auhinna 500 rubla. Auhinda hakatakse välja andma 4. märtsil. Auhinna saaja otsustab kolhoosi juhatuse poolt määratud žürii eelmisel aastal avaldatud parima kolhoositeemalise näidendi, jutustuse, novelli või olukirjelduse eest. Žürii koosseis: kolhoosist juhatuse esimees August Lepasaar, partei-algorganisatsiooni sekretär Lidia Kondel ja peainsener-arhitekt Ilmar Bork, EKP Rakvere Rajoonikomitee sekretär Richard Keer, Ed. Vilde Memoriaalmuuseumi direktor Elem Treier, kirjandusteadlane Karl Mihkla, Eesti NSV Kirjanike Liidu esindaja. Uuritakse ka kolhoosnike arvamust.
• Juubelipidustusteks annab kolhoos välja brošüüri, mille esimene osa on pühendatud Ed. Vild elule ja loomingule ja teine osa kolhoosi tutvustamiseks. Brošüüris on ka vene-, saksa- ja inglise keeles kommentaarid.

"Punane Täht" 16.02.1965 annab ülevaate varsti toimuvatest sündmustest:

• Rakvere Rajooni Täitevkomitee kultuuriosakond on tellinud memoriaaltahvlid, mis asetatakse kivirahnudele Vilde sünnikohas Pudiveres ja kasvukohas Muugal. Kivid on juba olemas ja sovhooside abil kohale veetud. Kivide avamine toimub 6. märtsil.
• Alustati Muuga mõisa vestibüüli restaureerimisega. Halbadest ilmaoludest tulenevalt kahjuks ei jõuta juubeliüritusteks valmis. Koostöös kohaliku Kalevi sovhoosiga loodetakse suvel töö lõpetada.
• 6. märtsil avatakse Muuga koolis nn Eduard Vilde tuba. Ekspositsiooni koostamisel aitavad Eduard Vilde memoriaalmuuseum ja Rakvere Rajoonidevaheline Koduloomuuseum. (Tegelikult avati need mälestuskivid ja muuseumituba 4.03).
• 6. märtsil toimub mälestussamba avamine ka Ed. Vilde nimelises kolhoosis.
• 9. märtsil toimub Rakvere teatris ülelinnaline aktus ja kontsert. Siin on ka näitus "Eduard Vilde ja Rakvere rajoon".
• 6. märtsil toimub Muuga 8-klassilises koolis pidulik aktus ja kontsert. Plaanis on ka kohtumisõhtu endiste mõisateenijatega, kavatsetakse välja õpetada õpilasi-ekskursioonijuhte, taotletakse õigust alustada kirjandusliku omaloomingu võistlust rajooni koolide vahel.
• Kõikidel rajooni koolidel on kavas pidulikud õhtud, näitused, viktoriinid jne. Roela kool korraldab ülekoolilise suusamatka Muuka, Viru-Jaagupi Keskkool ja Rakvere Töölisnoorte Keskkool lavastavad kirjandusliku kohtu romaani "Külmale maale" põhjal, ka Rakvere II Keskkoolis on mitmeid üritusi (näiteks kirjanduslik konverents ja kohtumisõhtu Rakvere teatri näitlejatega).
• Ettevalmistused käivad ka rajooni kultuurimajades ja rahvamajades, õpitakse Vilde näidendeid. Kadrina Kultuurimaja teeb esinemistega algust juba veebruaris.

"Punane Täht" 18.02.1965:

• Ettevalmistustest Muugas: ülevaade Muuga 8-klassilise Kooli algatusest - Vilde mälestuse jäädvustamiseks pühendatud iga-aastasest kirjanduslikust võistlusest IV-VIII klassi õpialstele.
• Väike-Maarja Keskkooli pikapäevarühma õpilastele (I-IV klass) toimus kirjanduslik üritus: kohaliku raamatukogu juhataja Juta Maripuu rääkis lastele Ed. Vildest ja tema jutustusest "Minu esimesed triibulised". 

"Punane Täht" 25.02.1965 on juttu Eduard Vilde sidemetest Virumaaga hilisemal ajal: külaskäigud Vaivara kanti, esinemine Rakveres toimunud maakondlikul laulupeol, Virumaaga seotud looming.

"Punane täht" 25.02.1965: Pajustis avatava Vilde portreebüsti kavand. Avamine on planeeritud 6. märtsile.

Reklaamplakat, Eduard Vilde 100. sünniaastapäeva üritusi Rakvere rajoonis, trükikoda "Ühistöö", RM _ 2042 Ar1 82, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/1935313. 

 
Kutse Ed. Vilde juubeliüritustele, TALK EVM 1361 EVAr 1157, Tallinna Kirjanduskeskus, http://www.muis.ee/museaalview/2000695. 

"Punane Täht" 4.03.1965:

• Villem Alttoa ülevaateartikkel Vilde tähtsusest eesti kirjanduses erinevatel aastatel, erinevates oludes, tema tähtsamad teosed.
• Mitu fotot: kirjanduspreemia žürii istung, õpilased sisustavad Muuga mõisas Vilde tuba, huvilised tutvuvad Vilde näitusega Rakvere muuseumis,
• Siin on ka foto Muugal asuvast suurest kivist, millel on tekst. "SIIN ASUS ELUMAJA, KUS OLI EDUARD VILDE LAPSEPÕLVEKODU 1865-1880.A."

"Punane Täht" 4.03.1965, 6.03 ja 9.03 järjejutt "Mööda Eduard Vilde sünnirajooni":

• 4.03 loos kirjeldatakse Eduard Vilde ema (Leenu Rüüter, sündinud Järva-Jaani lähedal Kagaveres) ja isaga (Jüri Vilde, sündinud Äntu külas) seotud kohti.

• 6.03 lehes on arutlusel kaks võimalikku Eduard Vilde sünnikohta. Seejuures mõlema kohta on olemas tõsised tõendid:
  • kohaliku rahva seas levib jutt, et Eduardi isa, Pudivere mõisa kubjas, Jüri Vilde elas koos oma naise ja vastsündinud pojaga mõisapargist põhja poole jääva väikese tiigi kaldal asunud kahekordses kivimajas (siin elasid mõisatöölised: tallmeister, puusepp, kubjas ja mõned teopoisid). Väidetavalt oli juba 1930-ndatel aastatel Pudivere Laulu-Mängu Seltsi koosolekul kavatsetud selle maja varemed korrastada, sinna puid ja lilli istutada ning mälestustahvel asetada. Paraku see jäigi ainult ideeks. Küll aga veeti Triigi sovhoosi eestvõtmisel mõni aasta tagasi siia suur kivirahn, istutati kuusehekk ja piirati koht taraga.
  • Artiklis on ka teine versioon tema sünnikohast - 1 kilomeeter mõisast eemal asuvas Sootiigi küla (nimetatud ka Pelgulinnaks) moonakamajas. Siin on praegugi näha kolme majaaset ümmarguste vundamendikividega. Igas majas oli neli korterit, mis koosnesid ühest elutoast, esikust ja sahvrist, maja otsas oli väike loomalaut. Maja keskel oli suur ahi nelja korteri peale.

Mõisatööliste maja asukohast on fotod: http://www.monument.ee/vaike-maarja-vald/pudivere-eduard-vilde.

Pelgulinn maja asukohast on fotod: http://www.monument.ee/vaike-maarja-vald/pudivere-pelgulinn-eduard-vilde.

• 9.03: Eduard oli seitsmenädalane, kui vanemad kolisid Muuka elama. Artiklis ongi põhjalik ülevaade Eduardi Muugas veedetud aastatest. Artiklis on kirjas, et Muuga pargiväljakul avati Vilde monument 1959. aasta suvel, 4. märtsil avati mälestuskivi tema elukoha varemetel Muugas ja samal päeval ka Eduard Vilde nimelises kolhoosis (Pajustis).

 "Punane Täht" 6.03.1965 lehes on kolm Vildele pühendatud artiklit.

• Esimene neist annab ülevaate vabariigis toimunud üritustest:
  • "Estonia" kontserdisaalis toimus pidulik kirjandusõhtu.
  • Vilde matmiskohas Metsakalmistul peeti miiting.
  • Tallinna Kunstihoones avati Vilde elule ja loomingule pühendatud näitus.
  • Tartus Tähtvere tänav 6 avati hoonel, kus Vilde elas aastatel 1904-1905, mälestustahvel.
  • Mälestuskivi avati Pudiveres ja Muugal. Muuga 8-klassilises Koolis avati Vilde tuba-muuseum.
• Teises artiklis on põhjalikult kirjeldatud 4. märtsil toimunud mälestuskivi avamist Pudiveres.
• Kolmandas artiklis kirjutatakse 4. märtsil toimunud mälestuskivi avamisest Vilde Muuga elukohas ja Vilde tuba-muuseumi avamisest Muuga mõisas. 

"Punane Täht" 9.03.1965:

• Aaspere lastekodus toimus Vilde 100. sünniaastapäeva tähistamine: külas oli kohaliku raamatukogu hoidja, kes tutvustas kirjaniku elu ja loomingut, loeti katkendeid Vilde teostest, toimus viktoriin.

Ka järgmistel aastatel avaldati mitmeid artikleid, mis olid jätkuks juubeliaastal alguse saanud tegevustele.

"Punane Täht" 1.03.1966:

• Muuga koolis (asub mõisas) lõppesid vestibüüli restaureerimistööd.
• 4. märtsil antakse koolis kätte Vilde sünni-aastapäeva puhul korraldatava ülerajoonilise kirjandite võistluste preemiad.
• Mõned Ed. Vilde mälestused kodukohast.

"Punane Täht" 31.01.1967:

• Varsti on tähtaeg Muuga kooli ära saata Vilde sünni-aastapäeva puhul korraldatava ülerajoonilise kirjandite võistluse tööd. Seekordne võistlus on pühendatud Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni 50. aastapäevale. VII ja VIII klassi õpilased peavad kirjandis käsitlema Vilde romaanide põhjal eesti talupoja elu ja tema võitlust parema homse nimel.

"Punane Täht" 24.06.1969: Vilde muuseum Tallinnas Kadriorus ootab külastajaid. Ekspositsioonis on mitmeid uuendusi.

"Punane Täht" 19.04.1975: valmis Eduard Vildele pühendatud fotokomplekt, kokku 15 fotot.    

"Punane Täht" 3.03.1955 - Vilde 90nda sünniaastapäeva puhul ülevaateartikkel tema elust ja loomingust. 

 "Punane Täht" 25.12.1958 (Vilde 25. surma-aastapäevaks) on juttu nõukogude vaatenurgast Vilde kirjanduse pärandile.