Pooleli!
Koduloo uurimisega ja muuseumidega seonduvad artiklid on eraldi rubriigis: http://www.monument.ee/koduloo-uurimisest.
10.12.1940 - Väike-Maarjas natsionaliseeriti kirik.
11.04.1957 - hiljuti toimus Rakvere rajooni kultuuriala töötajate kolmepäevane seminar.
27.05.1965 - naistenõukogude ja naiskomisjonide esimeeste seminaril arutatatakse laste kevadpäevade organiseerimist ja tehakse dekoratiivaiandusalane ekskursioon linnas.
6.09.1969 - tööd alustab kirjanduse, teatri ja rahvakunsti ülikooli ühe osakonnana näitliku agitatsiooni kujundajate rahvaülikool.
Raamatukogud
12.10.1950 - Venevere raamatukogul uus juhataja, lugejate lemmikud, suuremad lugejad.
2.12.1951 - hiljuti alustas tegevust Varangu raamatukogu.
1.07.1952 - ülevaade Sämi raamatukogu tööst.
25.09.1954 - Põlula raamatukogu on suures ruumikitsikuses.
6.03.1956 - massiüritused Pajusti raamatukogus.
12.05.1959 - Kihlevere raamatukogus toimuvast.
3.10.1959 - följeton Põlula raamatukogust.
2.02.1961 - Karepa raamatukogust ja selle juhatajast.
30.04.1963 - Karepa raamatukogust ja selle tublist juhatajast Signe Kaasikust.
17.04.1969 - Kadrina keskkooli raamatukogust.
25.11.1972 ja 30.03.1973 - Väike-maarja raamatukogu ajaloost.
11.01.1977 - Rakvere rajooni raamatukogubussist.
7.04.1984 - tublist Vohhja vanemraamatukoguhoidjast Selma Seppasest.
16.11.1985 - algas raamatukogukuu õpilasviktoriin, küsimused.
25.12.1986 - Simuna raamatukogust.
Raamatutega seonduvad ka need artiklid:
29.05.1975 - raamatusõprade ühingu Rakvere rajooniorganisatsioon korraldab matka Rakvere linnas olevatesse kirjanduslikesse paikadesse. Kogunemine Kreutzwaldi monumendi juures.
17.08.1982 - alanud on raamatuköitmisvahendite projekteerimise konkurss.
Kino
11.07.1963 - põhjalik kinokülastajate küsitlusleht.
29.11.1966 - Moskvas avati kino "Tallinn".
26.08.1976 - homme avatakse kino "Ilo".
4.09.1976 - lühiülevaade ja fotod kino "Ilo" avamisest. Nii siin artiklis ja ka 1.09 lehes on esimseks ametlikuks filmiks "Mustlaslaager läheb taevasse".
25.12.1976 - intervjuu kino "Ilo" direktoriga (kommenteerib ehitusvigu jm probleeme, lisaks ülevaade kinos toimuvast).
Teater, kultuurimaja, rahvamaja, klubi, diskoteek, vabaõhu esinemised
7.12.1940 - Kadrina seltskondlik-ühiskondlik elu.
25.02.1941 - Küti-Aruküla rahvamaja tööst.
15.05.1941 - Karepa rahvamaja tööst.
27.12.1948 - Põlula rahvamaja isetegevusringide tööst.
8.04.1950 - Kadrina rahvamaja halb muusikavalik.
10.07.1952 - Puškini nimelises puhkepargis toimus rahvapidu.
17.07.1954 - Viru-Jaagupi rahvamaja isetegevuslased esitasid Udujärvel metsapeo, kus lavastati M. Talvesti kolmevaatuseline kolhoositeemaline komöödia "Sookollid".
5.08.1954 - lehelugeja kurdab Järni rahvamaja poolt Varangu rahvamajas korraldatud isetegevusõhtu ülimalt halba kvaliteeti.
14.01.1956 - Rakvere teater 15. aastane, ülevaade külastajatest ja näidenditest.
7.06.1956 - Venevere rahvamajas olid külas Rakvere rajooni kultuurimaja estraadiorkester, solistid ja rahvatantsijad.
23.02.1957 - Roela noorte tegemised: maskiball, teater, sport.
25.06.1957 - Rakvere Vallimäel loitis jaanituli. Peeti mitmeid spordivõistlusi. Köievedajad said auhinnaks kasti õlut.
3.08.1957 - Ametiühingute Tartu Kultuurihoone segakoor "Heli" oli külas Roela sovhoosis: esinemine, spordivõistlused, sovhoosi tööga tutvumine, tulevikus koostöö kohaliku kooriga.
6.08.1957 - Karepa noored on mures, sest rahvamajaga on probleeme.
24.05.1958 - Roela sovhoosi ametiühingu klubi Tammiku osakonna näitering esitas Roelas etendust "Mikumärdi". Tammiku klubihoone väga halvas seisus.
20.07.1958 - Karepa segakoor 85-aastane.
7.08.1958 - kultuuritööst Tudus (ametiühingu klubist, puhkpilliorkestrist, näiteringist, ansamblitest, punanurgast, raamatukogust).
13.11.1958 - Oktoobrirevolutsiooni 41. aastapäeva tähistamine Tudu ametiühingu klubis.
5.12.1958 - Vinnis toimus komsomoliorganisatsiooni initsiatiivil esimene noorte klubiõhtu.
9.07.1959 - põhjalik ülevaade Uhtna külanõukogu kultuuriasutustest.
19.11.1959 - Rakvere Teatri fuajees avati rändnäitus "Eduard Vilde ja teater".
10.12.1959 - Venevere rahvamajas esines Rakvere teater. Lähiajal elektrifitseeritakse Venevere 7-kl. kool ja seal asuval suurel laval on võimalik mängida ka neid etendusi, mida rahvamaja lava ei võimalda.
19.07.1960 - Rakvere koorilaulu ja laulupäevade ajaloost.
3.10.1961 - Rakvere Võitööstus saab klubihoone.
15.10.1960 - Viru-Nigula kultuurimaja tegemistest.
15.06.1963 - tulekul on Rägavere sovhoosi I laulupäev, kava.
15.02.1968 - tulekul on Rakvere Rahvamaja ja Hariduse Seltsi 60. juubel.
26.03.1970 - Rakvere pensionäride näitering esitab Aleksander Trilljärve loodud jandi "Imerohi".
23.10.1975 - Uhtna kolhoosi klubis on näitusel "Uhtna 75" eksponeeritud aia- ja põllumajandussaadused, jahitrofeed, topised, naiste käsitöö.
5.10.1976 - Uhtna kolhoosi klubis on näitusel "Uhtna 76" väljapanek aiandusest, jahindusest, lisaks veel konservid, naiste ja meeste käsitöö.
8.05.1979 - Tapa raudteelaste klubis esineb Gunnar Grapsi ansambel "Magnetic Band".
31.05.1979 - Rakvere Vallimäel toimuva lastekaitsepäeva kevadkontserdi eelteade.
9.06.1979 - fotod ja kokkuvõtte Rakvere Vallimäel. toimunud lastekaitsepäeva kevadkontserdist.
22.05.1980 - Rakveres on nüüd kohvikus "Kolhiida" diskoteek. Diskot hakkavad esialgu üks kord nädalas tegema kõrgema kategooria diskorid Olav Osolin ja Kalju Metsamägi.
19.04.1983 - kommunistlikul laupäevakul tehti hoolega tööd (sh ehitati Rakvere noortemaja, õigemini vist küll lammutati mingeid varemeid).
23.06.1983 - Põlula Keldrimäel toimus Rägavere sovhoosi III laulupäev.
"Viru Sõna" 25.05.1989 avaldati lühike teade ansambli "Vitamiin" kontserdist
Televisioon
25.07.1959 - ülimalt lühike teade ütleb, et aastal 1962 on Eesti televisiooni kaugnägemine sisse viidud kogu vabariigi territooriumile.
30.06.1983 - Eesti Televisiooni väga lühike ajaloo ülevaade, kaks fotot.
Tsirkus
18.05.1957 - Tallinnas algas tsirkusehooaeg.
Isikud
20.04.1961 - möödub 90 aastat Aleksander Trilljärve sünnist. Ta sündis 19. aprillil 1871 Porkuni mõisa aedniku pojana. Tegutses professionaalse näitlejana.
4.05.1971 - möödub 100 aastat Aleksander Trilljärve sünnist. Teda nimetatakse eesti teatri ristiisaks. Koos Theodor Altermanniga kuulus ta "Estonia" teatri esimeste juhtivate tegelaste hulka. Artiklis on põhjalikult juttu tema eluloost.