Eesti monumentide e-kataloog

Pooleli!

Kivihunniku ajaloost (paljuski rahvapärimuse põhjal) on juttu läheduses asuval teadetetahvlil: 

Legendi kohaselt pani Vana-Jüri neemel asuvale kivihunnikule aluse laevahukust pääsenud Rootsi kuningas Gustav II Adolf. Hunniku hinnanguline maht on 30 kantmeetrit.

Kas tegelik kivihunnik asus siit kolme kilomeetri kaugusel Palganeemel, mille nõukogude piirivalve ära lõhkus?

Artiklid ajalehes "Virumaa Teataja":

• 30.07.2005 - Lahemaa noorte looduskaitsjate kursus-laager Junior Ranger 2005 raames peeti talguid ning Lahemaa rahvuspargi töötajate algatusel alustati kivihunniku laiali loopimist. Laialiloopimise vajadus: hunnik pole looduslik ning kivid tuleb panna sinna, kuhu nad kuuluvad - kaitsma rannajoont. Hunnik pole keskkonnasõbralik. Hunnik on ohtlik lastele, kes kuhja otsas turnivad. Vastased: ei tohi lõhkuda Käsmu sümbolit ja kultuuripärandit. 
• 2.08.2005 - Lahemaa rahvuspargi looduskaitse peaspetsialist selgitab kivihunniku laialiloopimise vajadust. Hetkel on kivihunniku laialiloopimine peatatud. Üheks lahenduseks on kui hunnik jääb sinna, kus ta on, ja rohkem suuri kive sellesse ei panda. 
• 4.08.2005 -  insener Anto Juske hindab kivihunniku suurust 30m3 liiga väikeseks. Ka ei ole tema hinnangul siia kive toonud mitte 1,5 miljonit vaid hoopis 60 000 inimest. Ka insener peab kivihunniku likvideerimist halvaks mõtteks. 
• 18.08.2005 - Keskkonnaministeerium soovis saada Lahemaa Rahvuspargi juhtkonnalt selgitusi õnnekivihunniku lammutamisel. 
• 14.09.2005 - kuna rannas asunud kivid on viidud kivihunnikusse, siis lõhub meri rannajoont. Kaldale on toodud kände ja suuri kive, milledest loodetavasti inimeste ramm üle ei käi ja sinna hunnikusse enam kive juurde ei tassita. Kahetsusväärne on, et kivide laialiloopimist looduskaitsekursuse noorte poolt oli kooskõlastamata kohalike elanikega. Kivihunniku juurde paigaldatakse infotahvel, kus selgitatakse, miks ei tohiks kive rannast ära kanda. 

 

Artikkel kividest rannal ajakirjas "Eesti Loodus" http://www.eestiloodus.ee/artikkel1264_1246.html. Osa sealsest jutust on järgmine:  

"Lahemaal tööl olnud vana meremees Paul Tenimäe rääkis kord, kuidas tekkis kivihunnik Vana-Jüri otsa ja mis oli selle algne mõte.

Mäletatavasti oli see 1974. aasta mais, kui Käsmus kogunesid vanad meremehed, kes olid sõitnud Käsmu laevadel. Kuna ajaloolise Õnnekivihunniku Palganeemel oli Nõukogude piirivalve laiali lükanud ja Palganeem suletud tsoonis, tekkis neil mõte panna mälestuskivid kusagile mujale. Pauli jutu järgi pidi sellest saama vaid meremeeste kokku kantavate kivide hunnik, mille juures nad igal aastal oleksid kogunenud, pannud taas igaüks oma kivi ja kivi nende mälestuseks, kes vahepeal manalateele läinud. Teatavasti oligi kunagi Palganeemel olnud kivihunnik omamoodi Käsmu meremeeste laevasõitude mälestusmärk, eriti pärast seda, kui iga merereisi järel maaliti kivile värviga oma nimi ja meresõidu aasta. 

Kahjuks jäi tookord vanade meremeeste alustatud kivihunniku juurde selgitav tahvel panemata. Võib-olla oleks see välistanud vähemalt osaliselt sellise hiidhunniku tekke nagu praegu Vana-Jüri otsas. 

Ja kui juba midagi oli kokku kantud, siis hakati kive järjest juurde tooma. Meri murrutas randa ja järjest enam kukkus kalda pealt merre puid. Kindlasti ei ole Käsmu neeme idaranna selle koha erosioonis süüdi vaid kivide ärakorjamine, kuid ikkagi – iga kivi hoiab kinni tükikest randa ja kaitseb seda."

 

 

 

 

Vaade kivihunniku juurest Kuradisaarele.