Eesti monumentide e-kataloog

Est Rus Eng Ger Fra Spa Por Ita Swe Fin Lit Lat

Foto: Heiki Koov, oktoober 2010.

Mälestustahvel avati 2. novembril 1967.

 

Nõukogudeaegse kirjanduse põhjal  võib järeldada, et üks tugevamaid punakaartlaste salku maal tegutses aastail 1917-1918 Salla vallas. Siia kuulusid peamiselt mõisatöölised, talusulased ja käsitöölised. Punakaardi staap asus Salla mõisa valitseja majas. Salga suurim lahing valgekaartliku väeüksusega toimus 21. veebruaril 1918 Salla vallamaja ümbruses/Emumäe jalamil/mõisa pargis. Punakaartlased kaotasid lahingu. Mitmed neist langesid vangi ja nad hukati kohapeal. Kuus vangilangenut viisid valgekaartlased Kiltsi mõisa küüni juurde ja lasid seal maha:

  • Johannes Nuudi - Käru mõisatööline,
  • Eduard Kukk - Salla mõisatööline,
  • Johannes Kukk - Salla mõisatööline,
  • Eduard Valk - käsitööline Avanduselt,
  • Karl Aun - käsitööline Edrust,
  • Kärner - käsitööline Mäistest.

Nad on maetud Simuna kalmistule.

 

Salla punakardi salgast on juttu näiteks ajalehes "Punane Täht 2.03.1963, 23.02.1965, 26.10.1967, Muinsuskaitseameti arhiivi dokumentides (mälestise kaart). Kas midagi on ka "Punane Täht" 28.11.1967?

 

Artiklis "Punane Täht" 26.10.1967 on juttu kavatsusest avada Sallas Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni 50. aastapäevaks mälestustahvel majal, kus asus Punakaardi staap (Salla mõisavalitseja maja?). Idee peaks realiseeruma novembri 1967 alguses. Avamise päeval on kavas tõrvikutega jooks. - kas see tahvel üldse pandi või pandigi ainult hukatute mälestustahvel Liivakülas/Kiltsi mõisa küünile?

 

Kiltsi mõisa küüni seinal asuva mälestustahvli avamisest on juttu ajalehes "Punane Täht" 4.11.1967:

  • Avamisel osalesid mitmed endised Salla lahingust osavõtnud, ümbruskonna elanikud, kooliõpilased jt.
  • Salla punakaartlaste võitlusteest kõneles EKP Rakvere Rajoonikomitee sekretär L. Vilson.
  • Hukkunud seltsimehi meenutas endine Salla punakaartlane Kivistik.

 Mälestustahvel Kiltsi mõisas, RM F 842:147, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1688117.

Mälestustahvel Kiltsi mõisas, RM F 842:147, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1688117.

 

Ajalehes "Punane Täht" 25.10.1977 on juttu Oktoobrirevolutsiooni 60. aastapäeva tähistamisest. Ürituse raames tuuakse pärg ka siia. 

 

Foto: Helmut Joonuks, 1974. Muinsuskaitseameti arhiiv.

Foto: Helmut Joonuks, 1974. Muinsuskaitseameti arhiiv.

 

Mälestustahvel Kiltsi mõisas hukatud punakaartlaste mälestuseks, 1977. RM F 1014:12, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1613941.

Mälestustahvel Kiltsi mõisas hukatud punakaartlaste mälestuseks, 1977. RM F 1014:12, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1613941.

 

Foto: Helmut Joonuks, 1974. Muinsuskaitseameti arhiiv.

Foto: Helmut Joonuks, 1974. Muinsuskaitseameti arhiiv.

 

Viljakuivati. Muinsuskaitseameti arhiiv.

Viljakuivati. Muinsuskaitseameti arhiiv.

 

Võrreldes vanu ja nüüd tehtud fotosid, siis võib järeldada, et mälestustahvel oli varasemalt hoopis hoone teises küljes. Eriti hästi tuleb erinevus välja, kui võrrelda müüris olevaid tumedaid kive, aga ka akende järgi saab aru, kus mälestustahvel algselt oli.

Foto: Heiki Koov, oktoober 2010.

Tõenäoliselt asus mälestustahvel algselt sellel seinal. Mis põhjusel mälestustahvel paremale ümber nurga tõsteti?

 

Tänased fotod:

Foto: Heiki Koov, oktoober 2010. Foto: Heiki Koov, oktoober 2010.

Foto: Heiki Koov, oktoober 2010. Foto: Heiki Koov, oktoober 2010.