Eesti monumentide e-kataloog

Est Rus Eng Ger Fra Spa Por Ita Swe Fin Lit Lat

ERM Fk 2813:739, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/542601

ERM Fk 2813:739, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/542601.

 

Foto: Heiki Koov, september 2010.

 

Avatud 7. augustil 1927.a.

Lõhutud 1946.a.

Taastatud 24. juuni 1989.a.

 

Simuna kihelkonna sõjaohvrite mälestusmärgi püstitamiseks hakati raha koguma 1924.a. kevadel. Simuna kirikunõukogu pöördus kihelkonna elanike poole üleskutsega annetada näitusmüügi heaks, mis korraldati 10. augustil 1924.a. ja tõi sisse 105 000 marka puhastulu. Raha kogumine jätkus näitusmüükide ja annetustena. Simuna Ühispank, Simuna Piimaühing, Laekvere Kaubatarvitajate Ühing ning Avanduse, Venevere ja Salla vallavalitsused määrasid eelarve korras toetusi (1% toodangust). Umbes 30 000 marka koguti inimeste annetustena omaste matuste puhul. 30. juuliks 1927.a. oli kogutud 421 641 marka ja 50 penni.

 

Mälestusmärgi asukohaks valiti plats kiriku ees üle maantee. Madalal heinamaal asuva platsi pinna tõstmiseks vedasid kohalikud põllumehed kirikunõukogu üleskutse peale sinna vabatahtlikult 500-600 koormat liiva ja kive. Aluspind sai valmis 1926. aasta suveks.

 

Ausamba kavandeid esitati mitmeid, kuid enamik neist olid hinna ja kuju poolest sobimatud. Novembris 1926 esitas oma kavandi skulptor Richard Hammer (eestindatult Vasard), kelle pakutav monument valitigi välja.

 

Kivid toodi Saaremaalt Kiltsi raudteejaama ja sealt toimetasid need Simunasse kohalikud põllumehed taas tasuta. Kokku kaalus monument üle 32 tonni. 

 

1927.a. valminud hallist Saaremaa dolomiidist mälestusmärk kujutas kaheosalist sammast kõrgusega 7 meetrit, alumise osa küljemõõdud 3 x 2,1 m). Ülemisel sambaosal oli kolm reljeefi: esiküljel ründav ratsaväelane mõõgaga, vasakul haavatud sõdur, keda toetab kaaslane ja paremal lahinguhäiret puhuv signalist ning kaks sõdurit. Samba alumise osa esiküljel oli välja raiutud Vabadusristi kujutis ning selle all kirjad "Parem surra vabana, kui elada orjana" ja "Vabadussõjas 1918. - 1920.a. langenud kangelased (järgnes 30 nime)". Paremal küljel olid kirjad: "Kommunistide ohvrid (järgnes 17 nime)", ja "Ilmasõjas 1914. - 1918.a. langenud (järgnes 33 nime)". Vasakul küljel oli kiri "Ilmasõjas 1914. - 1918.a. langenud (järgnes 52 nime)".

 

Samba sisse peideti Vabadussõja ajast pärit kahurimürsu hülss, mille sisse pandi ürik, mis sisaldas ajaloolisi andmeid samba ehitamise ja käesoleva aja kohta.

 

Kokku läks mälestussamba püstitamine maksma 404 796 marka (sellest kunstnikule 350 000 marka).

 

Avamine

 

Mälestussamba pidulik avamine toimus 7. augustil 1927.a. Kohale oli tulnud väga suur hulk rahvast.

Kell 10 algas jumalateenistus kirikus, kus mälestati langenuid. Jutlustasid Simuna koguduse õpetaja Mägis ja Laiuse õpetaja J. Järve, esines kihelkonna ühendlaulukoor. Soolonumbritega esinesid härra U. Kunnas ja proua A. Ainomäe.

 

Kell 14 algavad üritused monumendi juures. Selleks ajaks on juba ülesrivistatud Kaitseliidu Väike-Maarja malevkond (mis samal päeval tähistas oma 2. aastapäeva) ja Simuna tuletõrjeselts.

  • Platsile saabub Riigivanema esindajana töö- ja hoolekandeminister Jaan Masing, kes tervitab riigivanema ja vabariigi valituse nimel kaitseliitlasi ja tuletõrjujaid.
  • Mälestussamba püstitamise komitee tervitab riigivanema esindajat ja teisi külalisi. Ta palub ministril ausammas avada. 
  • Masing peab lühikese kuid hoogsa kõne. Tema sõnade järgi peab see sammas saama käskijaks ja meeldetuletajaks, et alati peame valmis olema endi vabadust ja kodu kaitsma. Samuti olgu sammas iluks kodumaale ja uhkuseks Simuna kihelkonnale. Ta vabastab ausamba kattest.
  • Vaimuliku talituse toimetavad õpetajad Mägis ja Järve.
  • Pärjad asetavad: minister, kaitseväe nimel major Vanaveski, 1. diviisilt, ümbruskonna omavalitustelt ja seltskondlikelt organisatsioonidelt, kokku üle paarikümne pärja.
  • Avamistalituse lõpul andis Viru maavalitsuse esimees Kiiver kinnises ümbrikus üle toetussumma samba ümbruse korraldamiseks ja ilustamiseks.
  • Telegrammid olid samba avamise puhul saatnud Riigikogu esimees K. Einbund, piiskop Kukk, Johan Kukk, Kaitseliidu ülema kt. major Raide, Viru praost, Viru maleva pealik, Viru kodukaitse esinaine jt.
  • Avamine lõpeb umbes kell 16 kohaliku õpetaja Mägise ja minister Masingu lõpusõnaga.
  • Lauldakse hümni.
  • Paraadikorras lahkuvad kaitseliitlased.

 

Peale lõunat oli Avanduses asunduses ühine koosviibimine.(mis kell, kus, kes osalesid?)

Õhtul oli kohalikus seltsimajas piduõhtu. Mängiti Tammanni "Koidikul". Ajalehe kommentaaris öeldakse, et mängiti maategelaste kohta küllalt hästi.

 

Monumendi saamisloost ja avamisest ajalehes "Päevaleht" 9.08.1927.

 

ERM Fk 2813:424, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/546240.

ERM Fk 2813:424, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/546240.

 

ERM Fk 2813:425, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/546241.

ERM Fk 2813:425, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/546241.

 

Lõhkumine

 

1940. aasta sügisel taheti mälestussammas hävitada. Kohalikud punased palkasid neli meest seda õhku laskma. Nemad puurisidki samba alusesse augud lõhkelaengute jaoks, kuid "töö" lõpetamise jätsid järgmiseks päevaks. Öösel toppisid Simuna kaitseliitlased (teistel andmetel koolipoisid) aga augud täis. Samuti krohviti kinni kirjad. Hävitajad arvasid, et augud on täidetud lõhkeainega ega julgenud enam sambale lähenedagi (kas see ikka on tõde?).  Nii jäi Simuna mälestussammas tervena oma kohale edasi, kuid 1946.a. see ikkagi hävitati. 

"Virumaa Teataja" 13.08.1942.

 

Taastamine

 

21. juulil 1988.a. moodustati Simuna Kihelkonna Muinsuskaitse Selts, mis Rein Rääki algatusel seadis endale esmaseks ülesandeks mälestussamba taastamise.

 

11. septembril 1988.a. Simuna kirikus peetud kontsert-jumalateenistusel esinesid orelil Urmas Taniloo ja isamaalisi laule laulis "Vanemuise" solist Taisto Noor. Ürituse käigus koguti monumendi taastamiseks esimesed 1625 rubla ("Viru Sõna" 22.10.1988). Hilisemaga kokku annetasid üksikisikud 5 000 rubla. Samba taastamise mõtet toetas Rakvere rajooni täitevkomitee 10 000 rubla eraldamisega. Raha annetasid ka Laekvere kolhoos (4 000 rubla või oli siis sovhoos?), Rakvere metsamajand 2 000 rubla, Aianduse ja Mesinduse Seltsi Simuna osakond 1 000 rubla ja Rakke sovhoos 500 rubla.

 

Ka Rakke Muinsuskaitse Selts võttis endale eesmärgiks aidata kaasa Simuna kihelkonna Vabadussõja mälestusmärgi taastamisele ("Viru Sõna" 1.11.1988). milles nende osa seisnes?

 

Ajalehes "Viru Sõna" 1.12.1988 teatatakse, et Simuna vabadussamba juures on tööd alustanud restauraator Heino Kuura. Jätkub ka annetuste kogumine. Detsembris on plaanis korraldada käsitöö näitus-müük ja uue aasta alguses vanade asjade oksjon.

 

Eesti Kiviraidurite Liidu töömehed taastasid samba koopiana - ainult tagaküljele lisati kiri "Avatud 1927. Lõhutud 1946. Taasavatud 1989". Tööde maksumus ca 20 000 rubla.

 

5. juunil 1989.a. pandi mälestussambale pidulikult nurgakivi ja Simuna kolhoosi abiga püstitati see oma endisele kohale.

 

24. juunil 1989.a. toimus mälestussamba taasavamine, mis algas esimese avamise eeskujul piduliku jumalateenistusega.

Osa võtsid EELK peapiiskop Kuno Pajula, Väike-Maarja pastor ja Viru praost August Laumets ning Simuna pastor Ain Eenmaa.

Rakke-Kiltsi-Väike-Maarja segakoor "Helin" esitas isamaalisi ja vaimulikke laule.

Kirikus õnnistati Simuna Muinsuskaitse Seltsi lipud.

 

Peale kirikus toimunud tseremooniat suunduti mälestussamba juurde.

  • Avakõnes tänas Muinsuskaitse Seltsi esimees Guido Ploompuu asutusi, ettevõtteid ja Simuna kihelkonna elanikke, kelle annetuste abil sai mälestussamba taastamine võimalikuks. Erilise tänu osaliseks sai Simuna Muinsuskaitse Seltsi aseesimees Rein Rääk. Tema oli 1988.a. augustis samba taastamise idee algataja ja üks elluviija.
  • Mälestussamba õnnistasid ühiselt peapiiskop, Viru praost ja Simuna koguduse õpetaja.
  • Lühikõnega esines Lääne-Viru maavanem Lembit Kaljuvee.
  • Mängis puhkpilliorkester, kõlasid isamaalised laulud.

 

Ka edaspidi on toimunud mälestussamba juures mitmesuguseid üritusi, näiteks võidupüha tähistamine 22.06.1992 ("Virumaa Teataja" 16.06.1992) või Avanduse valla päevade raames Vabadussõjas langenute mälestamine ("Virumaa Teataja" 14.06.2000).

 

Foto: Rakke muuseum. Autor, üritus, kuupäev? Foto: Rakke muuseum. Autor, üritus, kuupäev?

Foto: Rakke muuseum. Autor, üritus, kuupäev?

 

Allikad: Tiit Noormets "Virumaa monumendid" (1990), Mati Strauss "Vabadussõja mälestusmärgid I" (Keila 2002), Rene Viljat "Eesti Vabadussõja mälestusmärgid" (Tänapäev, 2008). Monumendi ajaloost, taastamisest, taasavamisest on juttu mitmetes artiklites: "Viru Sõna" 17.06.1989, 13,07.1989, 29.08.1989, "Virumaa Teataja" 8/1989 (Virumaa Fondi ajaleht), "Järva Teataja" 11.07.1989.

 

Tänased fotod:

Foto: Heiki Koov, september 2010.   Foto: Heiki Koov, september 2010.

Foto: Heiki Koov, september 2010.  Foto: Heiki Koov, mai 2007.

Foto: Heiki Koov, mai 2007. Foto: Heiki Koov, mai 2007. Foto: Heiki Koov, mai 2007.