Eesti monumentide e-kataloog

Est Rus Eng Ger Fra Spa Por Ita Swe Fin Lit Lat

Foto: Heiki Koov, august 2007.

Tänasel päeval on Jakob Tamme haual 19.06.1938 avatud mälestussammas.

 Postkaart, Jakob Tamme portree, Olev Bendi kollektsioon. VM VMF 518:193 F 9750, Viljandi Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/938523.
Postkaart, Jakob Tamme portree, Olev Bendi kollektsioon. VM VMF 518:193 F 9750, Viljandi Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/938523.

 Jakob Tamm, RM F 22:1, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1930688.
Jakob Tamm, RM F 22:1, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1930688.

 Foto: J. Parikas 1930. Väike-Maarja muuseumi kogu.
Foto: J. Parikas 1930. Väike-Maarja muuseumi kogu.

Jakob Tamm oli luuletaja ja üks tuntumaid eesti valmide kirjutajaid. Ta tegeles ka vene ja saksa kirjanduse tõlkimisega. Samuti teatakse teda edumeelse kooliõpetajana.

Tamm sündis 7. mail 1861 Vastse-Nõo vallas Tartumaal sulase pojana. Kuna nende pere oli väga vaene, siis vahetati sageli elukohta.

Topsi. Foto: Alekõrs, 1949. Eesti Kirjandusmuuseumi kogu.
Topsi. Foto: Alekõrs, 1949. Eesti Kirjandusmuuseumi kogu.

Mälestuskiv avamine endise Rõngu kihelkonnas, Teedla mõisa Topsi talu maadel, 1.10.1967. Foto: K. Kõrge. Eesti Kirjandusmuuseumi kogu.
Mälestuskivi avamine endise Rõngu kihelkonnas, Teedla mõisa Topsi talu maadel, 1.10.1967. Foto: K. Kõrge. Eesti Kirjandusmuuseumi kogu.

 Verevi Otsa. Eesti Kirjandusmuuseumi kogu.
Verevi Otsa. Eesti Kirjandusmuuseumi kogu.

Tamm õppis mitmes valla- ja kihelkonnakoolis.

Kirepi kooli hoone, kus õppis Jakob Tamm. Foto: Kirt Kaljola. TaM F 105:1, Tartumaa Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/1527412.
Kirepi kooli hoone, kus õppis Jakob Tamm. Foto: Kirt Kaljola. TaM F 105:1, Tartumaa Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/1527412.

Jakob Tamme memoriaaltahvel endise Kirepi kooli seinal. Foto: Kirt Kaljola. TaM F 105:2, Tartumaa Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/1527416.
Jakob Tamme memoriaaltahvel endise Kirepi kooli seinal. Foto: Kirt Kaljola. TaM F 105:2, Tartumaa Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/1527416.

Tilga õigeusu kirikukoolis jätkas ta õpinguid, kui oli 12-aastane. Siin õppis ta viis talve.

Tilga. Eesti Kirjandusmuuseumi kogu.
Tilga. Eesti Kirjandusmuuseumi kogu.

 Endise Tilga vene kirikukooli hoone, kus õppis Jakob Tamm, Foto: Kirt Kaljola. TaM F 105:3, Tartumaa Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/1527461.
Endise Tilga vene kirikukooli hoone, kus õppis Jakob Tamm, Foto: Kirt Kaljola. TaM F 105:3, Tartumaa Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/1527461.

Õpingud jätkusid aastatel 1878-1881 Tartu II Õpetajate Seminaris (see oli vene õppekeelega kool, kus sai kroonu kulul õppida).

Olles kirjutanud oma esimesed luuletused astub Tamm 1881 Eesti Kirjameeste Seltsi liikmeks.

Alates 1883 oli ta abiõpetaja Adaveres mõisniku poolt rahastatud Eduardi erakoolis.

1885 siirdub ta Pilistvere kihelkonnakooli õpetajaks. Tänu tõlgetele ja omaloomingule loetakse teda tunnustatud autorite hulka.

Aastatel 1890-1893 töötas ta abiõpetajana Põltsamaal lähedal Kaarlimõisas asunud Eesti Aleksandri Linnakoolis. Kuna tal puudus linnakoolis õpetamiseks vajalik tunnistus, siis oli ta sunnitud siit lahkuma.

 Eesti Aleksandri Linnakooli lõpetajad 1893. Esireas õpetajad: P. Goveino, Jakob Tamm, A. Anson, M. Nikolajev, A. Riikmann.
Eesti Aleksandri Linnakooli lõpetajad 1893. Esireas õpetajad: P. Goveino, Jakob Tamm, A. Anson, M. Nikolajev, A. Riikmann.

1893 sügisel asub ta tööle Väike-Maarja kihelkonnakooli juhatajana (vaata: http://www.monument.ee/vaike-maarja-vald/vaike-maarja-jakob-tamm-kihelkonnakool). Üheks tema õpilaseks on ka Anton Hansen Tammsaare.

1907 valitakse ta Tallinna linna algkooli õpetajaks, kuid haiguse tõttu Tamm sinna ei jõua. Ta sureb 26. juulil 1907.

Jakob Tamme surmateade. Eesti Kirjandusmuuseumi kogu.
Jakob Tamme surmateade. Eesti Kirjandusmuuseumi kogu.

Jakob Tamm on maetud Väike-Maarja kalmistule.

Jakob Tamme matused 15.07.1907. Väike-Maarja muuseumi kogu.
Jakob Tamme matused 15.07.1907 (vkj? kas õige kuupäev on siis ukj 28.07.1907?). Väike-Maarja muuseumi kogu.

Jakob Tammest on juttu: 

 Väike-Maarjas on Jakob Tammele pühendatud mälestustahvel endisel kihelkonnakoolihoonel, http://www.monument.ee/vaike-maarja-vald/vaike-maarja-jakob-tamm-kihelkonnakool

 

Mälestussamba ajaloo võib jagada järgmiselt:

Eellugu

Varsti peale J. Tamme surma tekkis siinsel rahval mõte tema mälestuse paremaks jäädvustamiseks. Tema matmiskohta, Väike-Maarja kalmistule, monumendi püstitamiseks loodeti rahalist abi saada peotoimkonnalt. Esimene teadaolev ausamba raha kogumise pidu toimus 26.12.1908. Esinejateks olid mees- ja segakoor, keelpilliorkester M. Meose juhatamisel. J. Liiv esines kõnega, milles käsitles J. Tamme maailmavaadet.

Büsti tegemine

Büst telliti Pariisis õppivalt Jaan Koortilt. Algselt tegi skulptor büsti foto järgi, millel J. Tamm oli pika habemega. Paraku ei olnud valmis kuju kuigi J. Tamme sarnane. Uuel tellitud büstil on J. Tamm vuntsidega. Töö eest tasuti peotoimkonna kogutud rahast.

Jaan Koorti valmistatud büst. Eesti Kirjandusmuuseumi kogu.
Jaan Koorti valmistatud büst. Eesti Kirjandusmuuseumi kogu.

Kuna alussammas ei olnud veel valmis, siis olevat rahvasuus nimetatud "vaskine Jaagup" ilutsenud esialgu J. Liivi raamatukaupluse letil

Esimene sammas

Oktoobris 1911 valmis betoonalus. Hauaplatsi nurkadesse istutati kadakad.

Ausamba avamine 24.5.1912. Paremal Jakob Liiv, vasakult teine Märt Meos. Väike-Maarja muuseumi kogu.
Ausamba avamine 24.5.1912. Paremal Jakob Liiv, vasakult teine Märt Meos. Väike-Maarja muuseumi kogu.

Teine sammas

Paraku ei pidanud esialgne sammas kuigi kaua vastu. 1923 aastal (kooli 50. aastapäevaks, kooli hoolekogu poolt) valati uus alus ja selle külge kinnitati marmorist nimetahvel koos koolijuhi ja kirjaniku sünni- ja surmaajaga.

Väike-Maarja kihelkonnakooli 50. juubeli tähistamine, Jakob Tamme monumendi uue aluse avamine. Eesti Kirjandusmuuseumi kogu.
Väike-Maarja kihelkonnakooli 50. juubeli tähistamine, Jakob Tamme monumendi uue aluse avamine. Eesti Kirjandusmuuseumi kogu.

 Foto: Joh. Laurus, 1923. Väike-Maarja muuseumi kogu.
Foto: Joh. Laurus, 1923. Väike-Maarja muuseumi kogu.

 Foto:  ?. Parikas 1927. Väike-Maarja muuseumi kogu.
Foto:  ?. Parikas 1927. Väike-Maarja muuseumi kogu.

Jakob Tamme matused 15.07.1907. Väike-Maarja muuseumi kogu.
Eesti Kirjandusmuuseumi kogu.

 Eelmise samba küljes olnud mälestustahvel asub Väike-Maarja muuseumis. Siin on kuupäevad veel vana kalendri järgi (kaks nädalat taga).
Eelmise samba küljes olnud mälestustahvel asub Väike-Maarja muuseumis. Siin on kuupäevad veel vana kalendri järgi (kaks nädalat taga). Uue kalendri järgi on Jakob Tamme sünni- ja surmakuupäev 7. mai 1861 ja 26. juuli 1907.

Kolmas sammas

1937 loodi Jakob Tamme Mälestamise Komitee, mille töös osalesid: August Lepik, Märt Meos, Juhan Heinpalu, Kurt Hugo Lipp, Jaak Uustalu, Jakob Aru, Juhan Kalda ja Jakob Imakaevu. Komitee eesmärk oli teha ausammas, mis oleks kaasaegsem ja kestvam.

19.06.1938 toimub uue, arhitekt K. Lüüsi kavandatud, ausamba avamine. Avamisüritusest võttis osa kirjanik E. Särgava, kes esines teemal "Jakob Tamm eesti kirjanikuna ja eesti mehena", samuti osales J. Jaik. 

Foto: avamine 19.06.1938. Vasakult viies A. Lepik, keskel habemega Ernst Särgava. Väike-Maarja muuseumi kogu.
Foto: avamine 19.06.1938. Vasakult viies A. Lepik, keskel habemega Ernst Särgava. Väike-Maarja muuseumi kogu.

Foto: Väike-Maarja muuseumi kogu.
Foto: Väike-Maarja muuseumi kogu.

Foto: Väike-Maarja külanõukogu kultuuritöötajad aastal 1979 Jakob Tamme haual (või on rajooni kultuuritöötajad?). Väike-Maarja muuseumi kogu.
Foto: Väike-Maarja külanõukogu kultuuritöötajad aastal 1979 Jakob Tamme haual (või on rajooni kultuuritöötajad?). Väike-Maarja muuseumi kogu.

 

Tänased fotod:

Foto: Heiki Koov, august 2007. Foto: Heiki Koov, august 2007.
Fotod: august 2007. 

Foto: Heiki Koov, juuli 2015.   Foto: Heiki Koov, juuli 2015.

Foto: Heiki Koov, juuli 2015.   Foto: Heiki Koov, juuli 2015.   

Foto: Heiki Koov, juuli 2015.  
Fotod: juuli 2015.