Foto: Vabadussõja mälestussammas, ERM Fk 2813:44, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/541497.

Monument avati 7.09.1930.

Lõhuti sügisel 1945.

Taasavati 24.02.1989.

Nimesid täiendati 2020.

Saamislugu

Monumendi püstitamise idee tärkas kirikunõukogu koosolekul 13.11.1921.a. Sellel aastal alustati ka terves kihelkonnas korjandust. Trükiti 40 korjandusraamatut, mis saadeti laiali üle kihelkonna. Nende abil koguti umbes 400 krooni. 1929. aastaks oli kogutud ligi 1800 krooni (sh ka vallavalituse ja kirikukassa annetused). Koos intressiprotsentidega oli kogutud 2200 krooni. Nüüd võis ausamba ehitus alata.  Avamispäeval müüdi veel 500 krooni eest laululehti ja nii olid kõik kulutused kaetud.

Algselt valiti monumendi asukohaks kirikuesine plats, kuid hiljem otsustati see püstitada Kakumäe kalmistule - rahulik koht, eemal suurtest teedest. Ausamba ideekavandi tegi kirikuõpetaja Nurm. Eeskujuks võeti Kuusalu samba kavand. Haljala omal on obeliski tipp kaetud nn katusega ja tipus on lisaks rist.

Ettevõtmist organiseerisid Haljala kirikunõukogu ja vallavalitsus. Ehitust juhtisid kirikunõukogu esimees Vänder ja Haljala koguduse õpetaja Martin Nurm.

Mälestussamba valmistas Alex. Ed. Jürgensi mehaanilises graniidi- ja marmoritööstuses Tallinnas. Maksumuseks oli 2300 krooni. Lisaks veel kulud aluse ja platsi korraldustöödeks, kokku 130 krooni.

Aluseks oli muldkõrgendik, mille esiküljel oli neljaastmeline kivitrepp. Muldkõrgendikul oli kaheosaline valgest graniidist alus. Aluse peal oli mustast Soome graniidist kolmeosaline obelisk, mille alaosa ja püramiidilaadne ülaosa olid laiemad. Samba kõrgus koos tipus oleva pronksristiga oli 4 meetrit. Obeliskil on Vabadussõjas langenute 28 ja I maailmasõjas langenute 78 nime.

Probleemidest monumendi valmimisel kirjutati ajalehes "Virulane" 27.03.1928

Esimene avamine

Avamine toimus 7. septembril 1930. Kohal oli umbes 2000 inimest.

• Üritus algas kell 11 kirikus, kus piiskop Jakob Kukk pidas koos Haljala koguduse õpetaja Nurmega piduliku jumalateenistuse,
• Peale jumalateenistust mindi rongkäigus Kakumäe kalmistule. Kõige ees marssisid pärjakandjad. Neile järgnesid läbisegi orkestrid (neli kohalikku orkestrit ja Narvast tulnud 1. diviisi orkester), koorid, Rakvere 5. jalaväepataljoni osad, kohalik kaitseliit, naiskodukaitsjad, tuletõrjemeeskonnad, valdade ja põllumeeste esindajad.
• Ausammas oli valge linaga kinni kaetud.
• Iga sambanurga juurde seisis paljastatud mõõgaga kaitseliitlane.
• Mälestussamba avas õpetaja Nurm, katte mahavõtmisel kõlas kolm kogupauku püssidest.
• Pikema kõne pidas piiskop Kukk.
• Õpetaja Nurm esitas ausamba saamise aruande.
• Piiskop Kukk õnnistas samba.
• Ausamba jalamile pandi pärgi ja öeldi tervitusi.
• Õpetaja Nurm luges ette saabunud tervitustelegrammid.
• Lauldi hümni.

Foto: Vabadussõja mälestussammas, ERM Fk 2813:792, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/543129.

Foto: Vabadussõja mälestussammas, ERM Fk 2813:46, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/541499.

Foto: Vabadussõja mälestussammas, ERM Fk 2813:47, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/541500.

   
Laululeht, Haljala koguduse langenud sõdurite mälestussamba avamine, RM _ 4774 Ar1 1856:4, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/3083625. 

Monumendi avamisüritusest on kaks lugu "Virumaa Teatajas":

• 11.09.1930 

• Sama artiklid on kasutatud ka 12.09.2020 artiklis.  

  
Virumaa Teataja 11.08.1942. 

Lõhkumine

Monument lasti õhku 1945. aasta sügisel, valla täitevkomitee esimehe, partorgi ja punasõdurite poolt. Tükid maeti siia samasse platsile. Samba alus ja tipuosa jäid terveks.

Taastamine

1988.a kevadel algatas Viru kolhoosi ehitusülem Vello Nõmmik mälestussamba taastamise mõtte. 23. ja 24. augustil kaevasid Haljala muinsuskaitsjad samba tükid välja. Selgus, et rist on kadunud ja sammas niivõrd purustatud, et taastamisel sai kasutada ainult kõige ülemist osa.

Uued osad valmistas kooperatiiv "Graniit" Karjalast toodud graniidist. Taastamistööd läksid maksma üle 10 000 rubla.

Teine avamine

Uus avamine toimus Eesti Vabariigi 71. aastapäeval, 24.02.1989, algusega kell 16, oma endisel kohal ja kujul (ainult aluse tagaküljele lisati väike vaskplaat kirjaga "Purustatud 1945, taastatud 24.II 1989").

Mälestussamba avas sellelt sini-must-valge lindi lahtisõlmimisega Vabadussõjast osavõtnu August Rahumäe. Samba õnnistasid Haljala koguduse õpetaja Esko Süvari, Kadrina koguduse õpetaja Illar Hallaste ja Viru-Nigula koguduse õpetaja Jaan Jaani.

Haljala, Vabadussõjas ja I maailmasõjas langenute mälestussammas. Foto: H. Veldi. RM F 1474:6, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/963273. Vasakult: Kadrina kirikuõpetaja Illar Hallaste, Haljala õpetaja E.Süvari, Viru-Nigula õpetaja Jaan Jaani.

Haljala, Vabadussõjas langenute mälestussamba taasavamine , RM F 1468:13, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/962131. Avab Vabadussõjas võidelnu Aaspere elanik August Rahumäe. Paremal kirikuõpetaja Jaan Jaani, vasakul Illar Hallaste. 

 
Vabadussõjas langenute mälestussammas Haljalas. Mälestussamba taasavamine Haljalas Kakumäe surnuaial 24.02.1989. Rakvere Muuseumi direktor Olav Mäe, töötaja Tiit Alte. Foto: Peeter Kruutmann. RM F 1586:18, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/964830. 

Vabadussõjas langenute mälestussammas Haljalas. Mälestussamba taasavamine Haljalas Kakumäe surnuaial 24.02.1989. Samba ees kirikuõpetajad Illar Hallaste (Kadrina), Esko Süvari (Haljala) ja Jaan Jaani (Viru-Nigula) Foto: Peeter Kruutmann. RM F 1586:19, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/964831. 

Hiljem oli kirikus Eesti Raadio Segakoori kontsert, Viru Rahva Majas isamaakõnede ja -laulude õhtu ja etendus Tombi rahvateatrilt.

Ajalehes "Virumaa Teataja" 25.06.2009 on juttu Haljala kalmistul kolmele Vabadussõjas võidelnule hauatähise pühitsemisest. 

27.03.2020 - monumendile lisatakse 21 nime. Lisatahvel pühitsetakse 7. septembril. 2020

2.04.2020 - monumendi ümbrust uuendatakse, lisandub lipumast.  

8.09.2020 ja https://virumaateataja.postimees.ee/7057148/haljalas-klaariti-viimaks-ara-sajandipikkune-auvolg - lugu monumendi ajaloost, uute nimede leidmisest. 

3.02.21021

25.02.2021

Hilisemad üritused monumendi juures

Monumendi juures on toiminud mitmed üritused, näiteks Eesti Vabariik 90 raames: http://www.eesti90.ee/?tpl=1092&id=13825

Monumendist on juttu ka Muinsuskaitseameti kultuuriväärtuste registris: http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=27123

"Virumaa Teataja":

• 23.02.2018 - riigi 100. sünnipäeva puhul toimub ka siinse monumendi juures palvus.   
• 27.02.2018 - ausamba jalamile asetati moderne pärg, mis oli osa projektis "100 pärga Eestile". 

 "kuulutaja" 20.06.2014

Allikad: Tiit Noormets "Virumaa monumendid" (1990), Rene Viljat "Eesti Vabadussõja mälestusmärgid" (kirjastus Tänapäev, 2008), artiklid ajalehes "Virumaa Teataja" 9.09.1930, "Virulane" 9.09.1930, "Viru Sõna" 18.02.1989 ja "Virumaa Teataja" (Virumaa Fondi ajaleht) 3/1989, foto ajalehes "Viru Sõna 23.06.1990

Fotod august 2023 (2020 lisatud nimed): 

Fotod 2010: