Eesti monumentide e-kataloog - Haljala Vabadussõda ja I maailmasõda

Foto: Vabadussõja mälestussammas, ERM Fk 2813:44, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/541497.

Monument avati 7.09.1930.

Lõhuti sügisel 1945.

Taasavati 24.02.1989.

Nimesid täiendati 2020.

Saamislugu

Monumendi püstitamise idee tärkas kirikunõukogu koosolekul 13.11.1921.a. Sellel aastal alustati ka terves kihelkonnas korjandust. Trükiti 40 korjandusraamatut, mis saadeti laiali üle kihelkonna. Nende abil koguti umbes 400 krooni. 1929. aastaks oli kogutud ligi 1800 krooni (sh ka vallavalituse ja kirikukassa annetused). Koos intressiprotsentidega oli kogutud 2200 krooni. Nüüd võis ausamba ehitus alata. Avamispäeval müüdi veel 500 krooni eest laululehti ja nii olid kõik kulutused kaetud.

Monumendi idee tekkis kirikunõukogu koosolekul 13. novembril 1921. aastal. Kohe alustati ka korjandusega ja saadi 35 851 senti. Aasta-aastalt kogunes raha juurde kuni käesolevaks hetkeks kogunes raha ühes protsentidega 218 799 senti. Mälestussamba valmistamine maksis 230 000 senti, lisaks kulus 13 000 senti aluse püstitamiseks ja platsi korrastamiseks. Laululehtede müügist samba avamisel teeniti ca 50 000 senti, nii et kulud saadi tasa ja jäi ülegi.

Algselt valiti monumendi asukohaks kirikuesine plats, kuid hiljem otsustati see püstitada Kakumäe kalmistule - rahulik koht, eemal suurtest teedest. Ausamba ideekavandi tegi kirikuõpetaja Nurm. Eeskujuks võeti Kuusalu samba kavand. Haljala omal on obeliski tipp kaetud nn katusega ja tipus on lisaks rist.

Ettevõtmist organiseerisid Haljala kirikunõukogu. Ehitust juhtisid kirikunõukogu esimees Vänder ja Haljala koguduse õpetaja Martin Nurm.

Kuna kirikunõukogul monumendi valmimine ei edenenud, siis võtsid vallavalitsuse liikmed asjaajamise kirikunõukogult üle. Kirikunõukogu ei andnud annetustena kogutud raha vallavalitsuse komisjonile üle.

Mälestussamba valmistas Alex. Ed. Jürgensi mehaanilises graniidi- ja marmoritööstuses Tallinnas. Maksumuseks oli 2300 krooni. Lisaks veel kulud aluse ja platsi korraldustöödeks, kokku 130 krooni.

Aluseks oli muldkõrgendik, mille esiküljel oli neljaastmeline kivitrepp. Muldkõrgendikul oli kaheosaline valgest graniidist alus. Aluse peal oli mustast Soome graniidist kolmeosaline obelisk, mille alaosa ja püramiidilaadne ülaosa olid laiemad. Samba kõrgus koos tipus oleva pronksristiga oli 4 meetrit. Obeliskil on Vabadussõjas langenute 28 ja I maailmasõjas langenute 78 nime.

Väga võimalik, et esimene artikkel Haljala Vabadussõja monumendist avaldati "Virulases" 7.11.1925. Siit saame teada, et arutelud monumendi püstitamiseks on toimunud juba üle kahe aasta. Ka korjandusi on toimunud, Kahtlus on, et praegune ausamba püstitamise komitee juht ei pruugi olla väga huvitatud mälestusmärgi püstitamisest. Põhjuseks tema varasem okupatsiooniaegne tegevus.

"Virulane" 4.08.1926. Igal pool toimub mälestussammaste püstitamine, aga Haljalas ei taha kuidagi asjad komisjoni juhti pastor Nurmi eestvedamisel edeneda. Valiti uus komisjon, koguti kihelkonna seltside esindajatelt arvamusi, kas püstitada püramiid või obelisk. Ca 50.000 marka on raha kogutud ja see on panka hoiule pandud.

"Virulane" 10.08.1927. Monumendi püstitamisel endisel pole arenguid. Raha on kogutud, aga asja vastu on huvi kadunud. Vaja ikka tööga lõpuni minna.

"Virulane" 31.01.1929. Monumendi püstitamine on jälle seisma jäänud. Haljala vallavalituse liikmed võtsid asjaajamise kiriku nõukogult üle. Otsitakse esindajaid ausamba ehituse nõukogusse. Hetkel on raha kogutud 2000 krooni. Sama palju on veel vaja koguda. Ehitustöödega loodetakse alustada 1930. suvel.

"Virumaa Teataja" 7.02.1929. Taaskord tõdetakse, et monumendi püstitamine on seisma jäänud, raha on tagasihoidlikult kogutud. 3. veebruaril toimus Haljala vallamajas üldnõupidamine, millest võttis osa väga väheste seltside esindajad. Otsustati siiski samba püstitamisega edasi minna ja juba selle aasta suvel valmis teha. Asjaajamine otsustati kirikunõukogu käest ära võtta ja moodustada viie liikimeline komitee seltside esindajatest. Lisaks olemasolevale 2000 kroonile on vaja aktiivselt raha juurde koguda (näiteks pidusid korraldada). Arutati ka ausamba tulevast asukohta. Kas püstitada see kalmistule (kuhu on maetud enamik Vabadussõjas hukkunuid) või kiriku vastu (väljaspoole kiriku surnuaeda, lagedale platsile - kõige käidavam ja nähtavam koht). Esitati ka teisi asukoha ettepanekuid. Esialgu jäi asukoht lahtiseks. Mälestussammas tahetakse teha tugevale graniitalusele, eelarveks on 5000 krooni + kohalik elanike abi vajaliku materjali andmisel ja kohaletoimetamisel.

"Virumaa Teataja" 16.02.1929. Uus komitee (esimees Kaasik, sekretär Stein) on esimese asjana lasknud trükkida üleskutsed, mis saadeti üle kihelkonna laiali. Vajadus on kõiki elanike osaluseks. Palutakse annetada ja tasuta kohale vedada 8-10 tonni põllukive, umbes 80 palki. Nurgakivid on kolm noormeest juba kohale toonud (esimesed neist Mathiesen ja Nõmtak). Kujuritele on saadetud vastavad kirjeldused, et nad saaksid esitada omapoolsed kavandid ja kalkulatsioonid.

"Virumaa Teataja" 26.02.1929. Haljala langenute samba komitee esimees Kaasik on teinudausambale raha kogumise eesmärgil ettepaneku korraldada suvel Haljalas ülekihelkindlik laulupidu. Probleem on selles, et Haljalas ei ole sobivat platsi laulupeo läbiviimiseks. Laulu- ja muusikakoore on aga palju.

"Virumaa Teataja" 28.03.1929. Laulupidu ei tule. Huvi on vähene ja ettevalmistustest aega samuti vähe.

"Virumaa Teataja" 20.04.1929. Arutlusel on ausamba asukoha küsimus. Kiriku juurde riigi maale platsi piiride välja mõõtmine eeldab Põllutööministeeriumi esindaja arvamust.

"Virumaa Teataja" 31.08.1929. Ausambaga on lood endiselt kehvad. Huvipuudus! Järgmise aasta suvel võiks ikka ehitustööga alustada.

"Virumaa Teataja" 4.01.1930. Varasema kordamine ehk asjaajamine endiselt seisab. Eelmine aasta loodi kohalike seltside esindajatest ausamba püstitamise komitee, kellele pandi kolm ülesannet: 1) aktiivne tegevus ja kihutustöö mälestussamba heaks; 2) üle võtta koguduse kassast seni kogutud summa; 3) platsi valik. Kiriku juures asuvale platsile veeti kokku kive, palke ja liiva, valmistati samba kavand. Koguduse õpetaja keeldus raha komiteele üle andmast põhjusel, et kogudus tahab ise sammast kihelkonna surnuaiale ehitama hakata. Nii jäi komitee oma tegevuses teovõimetuks. Enne jõule kutsuti kokku kihelkonna nõukogu, kus otsustati: kogudus asub Kakumäe surnuaiale mälestussammast ehitama juba suvel. See tehakse mustast Soome graniidist, mille peale tuleb valgest marmorist rist. Sammas läheb maksma 250-260 tuhat senti. Olemas on ca 180 tuhat senti. Vajaminev summa loodetakse koguda korjandustega. Töödega loodetakse lõpule jõuda jaanipäevaks, et selle avamise päev langeks kokku iga-aastase surnuaiapühaga. Mis aga saab komitee poolt alustatud mälestussamba ehitamisest? Või saab Haljala kaks ausammast? Tuleb leida ühine tee ja sammas ühisel jõul valmis ehitada.

"Virumaa Teataja" 16.01.1930. Ilusaks kombeks on püstitada sõjas hukkunutele mälestussammas. Selline kavatus on ka Haljalas. Vastav komitee tegi eeltööd. 1926. aastal toetas vallavalitsust 100 krooniga. Asjaajamine aga ei liikunud edasi. Jaanuaris 1930 tegi vallavanem volikogule ettepaneku annetatud raha tagasi küsida, kuna vallal on tegevuskuludeks raha vaja. Artikli autor arvab, et selline juhtum on vist küll esmakordne ja loodetavasti ka viimane kord, kui kinkija raha/kingituse tagasi küsib.

"Virumaa Teataja" 6.02.1930. Kiriku nõukogu koosolekust ja rahaasjadest. Koosolekul osalejatele tutvustati Kakumäe surnuaiale püstitatava mälestussamba kava. Samast juba valmistatakse Tallinnas Jürgensoni töökojas. Mustast Soome graniidist ja üleval pronksist ristiga sammas tuleb umbes 15 jalga kõrge. Teada on, et Haljala kihelkonnast hukkus Esimeses maailmasõjas üle 70 ja Vabadussõjas 27 isikut.

"Virumaa Teataja" 28.06.1930. Samba ehitustööd on alanud. Põllukivist alus on juba valmis. Juurde tulevad veel pronksrist ja nimetahvlid. Jaanipäevaks valmis ei jõua, sest töödega alustati kavandatust hiljem.

"Virumaa Teataja" 12.07.1930. Ausamba ehitus areneb jõudsalt: ehitatakse ümber telliskividest kalmistu väravad, kabelile tehakse suurem remont, ausamba platsi ümbrusest eemaldatakse puid ja põõsaid, lisaks on kavatsus plats teha siledaks ja katta liivaga. Liiv loodetakse siia saada kohalikelt elanikelt tasuta. Põllukivist alus on valmis, Tallinnast oodatakse ülemist graniitosa, mis peaks siia jõudma juuli lõpuks. Avamine toimub augustis.

"Virumaa Teataja" 22.07.1930. Ausamba püstitamise komitee poolt algatatud kohas kiriku juures on kivid ja palgid niisama seismas ja hävinemas. Kas neid tõesti ei õnnestu müüa? Või kavatsetakse ikkagi teist Vabadussõja ausammast ehitama hakata?

"Virumaa Teataja" 19.08.1930. Ausammas saab lähipäevil valmis. Pidulik avamine on tõenäoliselt 7. septembril.

"Virumaa Teataja" 2.09.1930. Pühapäeval, 7 septembril toimub ausamba avamine. Päevakava on kolmes osas:
1) jumalateenistusel Haljala kirikus jutlustab piiskop Kukk,
2) rongkäik kiriku juurest Kakumäe surnuaiale, mälestussamba juurde,
3) mälestussamba avamine, avamistalitust peab piiskop Kukk.
Oodatakse ka kõrgeid sõjaväelasi ja kihelkonna pasunakoore, osa võtab ka kohaliku Kaitseliidu malev.

"Virumaa Teataja" 4.09.1930. 7. septembri toimuva ausamba avamise teade: kell 11 pidulik jumalateenistus kirikus, jutlustab piiskop Kukk, kell 12.30 rongkäik kiriku juurest surnuaiale, kell 13 mälestussamba avamine ja õnnistamine piiskop Kuke poolt. Kirikus ja surnuaial on müügil laululehed, millede müügist saadud tulu läheb mälestussamba heaks.

"Virumaa Teataja" 6.09.1930. Ausammas valmis Jürgensoni töökohas Tallinnas. Maksumus ca 2500 krooni. Kõrgus 3-4 meetrit. Samba esiküljel on vabadusrist, Vabadussõjas hukkunute 28 nime (nimed artikli lõpus), Vabadussõja aastaarvud 1918-1920. Samba tagaküljel ja kõrvalkülgedel on Esimeses maailmasõjas hukkunute 78 nime. Lõunapoolsel küljel on piiblipsalm, põhjapoolsel küljel on sõnad "Püstitanud kümnendamal rahu aastal Haljala kogudus".

Esimene avamine

Avamine toimus 7. septembril 1930. Kohal oli umbes 2000 inimest.

Üritus algas kell 11 kirikus, kus piiskop Jakob Kukk pidas koos Haljala koguduse õpetaja Martin Nurmega piduliku jumalateenistuse,
Peale jumalateenistust mindi rongkäigus Kakumäe kalmistule. Kõige ees marssisid pärjakandjad. Neile järgnesid läbisegi orkestrid (neli kohalikku orkestrit ja Narvast tulnud 1. diviisi orkester), koorid, Rakvere 5. jalaväepataljoni osad, kohalik kaitseliit, naiskodukaitsjad, tuletõrjemeeskonnad, valdade ja põllumeeste esindajad. Rongkäik oli umbes poole kilomeetri pikkune. Rongkäik jättis võimsa, kuid ühtlasi ka pühalik-tõsise leina mulje.
Ausammas oli valge linaga kinni kaetud.
Iga sambanurga juurde seisis paljastatud mõõgaga kaitseliitlane.
Mälestussamba avas õpetaja Nurm, katte mahavõtmisel kõlas kolm kogupauku püssidest.
Pikema kõne pidas piiskop Kukk.
Õpetaja Nurm esitas ausamba saamise aruande.
Piiskop Kukk õnnistas samba, kes ütles: "Need langenud kangelased tahtsid, et Eesti oleks vaba, millise soovi nad ka kirjutasid üles oma verega, pärides selle eest aukrooni."
Valitsuse ja kaitseministri nimel pidas kõne kolonel Lõhmus. Ta soovis, et tumm kivi pajataks tulevastele põlvedele nende kangelaste tegudest, kelle auks see sammas on püstitatud. Kindral Tõnisson märkis oma kõnes ära kahte rasket katsumiseaega meie rahva elus ilma- ja vabadussõja näol, mis nõudsid hulga meie paremate poegade elu ohvriks."
Ausamba jalamile pandi pärgi ja öeldi tervitusi.
Õpetaja Nurm luges ette saabunud tervitustelegrammid.
Lauldi hümni.

"Virulane" 9.09.1930. Põhjalik ülevaade avamisüritusest. Ausamba püstitamise idee tärkas Haljalas juba 13. novembril 1921. aastal toimunud kirikunõukogu koosolekul. Alustuseks trükiti 40 korjandusraamatut, mis saadeti üle kihelkonna laiali. Nendega saadi kokku umbes 400 krooni. Korjandused jätkusid kuni 1929. aastani. Selleks ajaks oli kogunenud 1800 krooni. Lisaks pangaprotsendid ja nii oli kokku 2200 krooni. Avamispäeval müüdi ligi 500 krooni eest laululehti ja nii oligi samba ehituseks vajalik summa 2500 krooni ja enamgi veel koos.

Foto: Vabadussõja mälestussammas, ERM Fk 2813:792, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/543129.

Foto: Vabadussõja mälestussammas, ERM Fk 2813:46, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/541499.

Foto: Vabadussõja mälestussammas, ERM Fk 2813:47, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/541500.

Laululeht, Haljala koguduse langenud sõdurite mälestussamba avamine, RM _ 4774 Ar1 1856:4, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/3083625.

"Virumaa Teataja" 11.09.1930. Ausamba avamisüritusel osales 2000-3000 inimest. Nii suur rahvahulk ei mahtunud surnuaiale ja ausamba ümbrusesse ära. Peale avamisürituse lõppu selgus, et mitmed ristid, hauad ja põõsad on puruks murtud või maatasasa tallatud.

"Virumaa Teataja" 21.10.1930. Ausamba sisse on tekkinud praod, mis võivad hävitada samba juba mõne aastaga.

Artiklid 1931 alates.

10.01.1931. Teade 11. jaanuaril Haljala kirikus toimuvatest jumalateenistustest js rongkäigust kiriku juurest monumendi juurde.

28.02.1931. Vabariigi aastapäeva ürituste hulgas on ka rongkäik tuletõrje seltsimaja juurest monumendi juurde, kus kõnelesid kohalike kaitseliitlaste ja tuletõrjujate juhid.

12.09.1931. 13.09 kell 13 toimub ausamba esimese aastapäeva jumalateenistus surnuaial.

"Virulane" 2.06.1932. Kirikus toimub naiskodukaitse vannutamine, millele järgneb pärjapanek langenud sõdurite mälestussambale surnuaial.

"Virumaa Teataja" 14.10.1933. 1929 kevadel moodustati ausamba püstitamise komitee. Samba aga püstitas Haljala kihelkonna kogudus ja eelnevalt nimetatud komitee ei ole sellega seotud. Komiteele annetanud isikutel on küsimused: miks ausammast ei püstitatud ja mis on saanud kogutud rahast (milleks kulutati ja palju on alles)? Komitee peab ennast seaduspäraselt likvideerima, avaldaks ajalehes aruande rahade liikumisest ja alles jäänud raha annaks kirikule ausamba korrashoiuks.

"Viru Maaleht" 19.10.1933. Veel üks artikkel ausamba püstitamise komitee tegevusest. Kuhu on jäänud kogutud 195 krooni ja miks ei ole seda kogudusele üle antud?

"Virumaa Teataja" 23.12.1933. Veel üks artikkel ausamba püstitamise komitee tegevusest. Kuhu on jäänud kogutud 200 krooni ja miks ei ole seda kogudusele üle antud?

"Virumaa Teataja" 9.01.1934. Veel üks artikkel ausamba püstitamise komitee tegevusest ja segasest loost rahaasjade korraldamisel.

"Virumaa Teataja" 18.09.1941. Pühapäeval toimus surnuaial ühismatus, kus sängitati maamulda punaste poolt tapetud neli kohalikku meest (metsavenda). Kõik nad maeti Vabadussõja ausamba juurde. Monument on imekombel säilinud, samas kui suurem osa neist on kõikjal hävitatud.

Virumaa Teataja 11.08.1942. Haljalas toimunud vabastamispidustused toimusid ka kalmistul, kus pandi pärjad mälestussambale, lahingus langenud metsavendade ja saksa sõdurite kalmudele.

"Virumaa Teataja" 10.06.1943. Monumendi juurde on planeeritud väike kangelaskalmistu. Juba on siia maetud üheksa isikut. Muru, lilled, valged ristid. Samaaegselt ausamba ümbruse korrastamisega tahekase kogu kalmistu korda.

"Virumaa Teataja" 15.08.1944. Vabadussõja monumendi juures toimus kõnekoosolek, kus pikema kõnega esinesid Vabadussõja aegsed admiral Pitka ja kapten Laamann.

Sama artiklid on kasutatud ka 12.09.2020 artiklis.

Lõhkumine

Monument lasti õhku 1945. aasta sügisel, valla täitevkomitee esimehe, partorgi ja punasõdurite poolt. Tükid maeti siia samasse platsile. Samba alus ja tipuosa jäid terveks.

Taastamine

1988.a kevadel algatas Viru kolhoosi ehitusülem Vello Nõmmik mälestussamba taastamise mõtte. 23. ja 24. augustil kaevasid Haljala muinsuskaitsjad samba tükid välja. Selgus, et rist on kadunud ja sammas niivõrd purustatud, et taastamisel sai kasutada ainult kõige ülemist osa.

Uued osad valmistas kooperatiiv "Graniit" Karjalast toodud graniidist. Taastamistööd läksid maksma üle 10 000 rubla.

Teine avamine

Uus avamine toimus Eesti Vabariigi 71. aastapäeval, 24.02.1989, algusega kell 16, oma endisel kohal ja kujul (ainult aluse tagaküljele lisati väike vaskplaat kirjaga "Purustatud 1945, taastatud 24.II 1989").

Facebooki grupis Haljala ajaloo sõbrad avaldati 24.02.2024 Egon metsa artikkel monumendi taasavamisest (järgnevalt ainult siinse monumendiga seonduvad lõigud):

"Täna 33 aastat tagasi oli eriline päev nii Haljala rahvale kui tervele Eestile.

Varahommikul kell 7.33 oli Pika Hermanni torni kerkinud taas sinimustvalge lipp, mis lehvis seal viimati 44 aastat ja viis kuud tagasi, 22. septembril 1944. Ei olnud möödunud poolt aastatki Haljala, täpsemalt Auküla juurtega mehe Heinz Valgu legendaarsest tõotusest lauluväljakul: heisata lipp just sellesse, meie tähtsaimasse torni. Nüüd oli see päev käes. Nädalapäevad varem kuulutati 24. veebruar ametlikult Eesti iseseisvuspäevaks. Kogu maa oli lipuehtes.

Lipuehtes oli reedel, 24. veebruaril 1989 ka Haljala. Õhtupoolikul kell 16.00 pidi kalmistul algama sündmus, mida pikisilmi oodanud nii vanemad kui nooremad põlvkonnad – Haljala Vabadussõja mälestussamba taasavamine.

Teekond samba väljakaevamisest 23-24. augustil 1988 kuni avamispäevani oli kestnud täpselt pool aastat. Kui kaevamine toimus 1988. aasta kevadel asutatud Haljala Muinsuskaitse Seltsi eestvedamisel ning suurel määral toonaste koolipoiste jõul, siis taastamistööd võttis enda kanda „Viru“ kolhoos. Projektijuht, moodsalt öeldes, oli kolhoosi ehitusosakonna juhataja Vello Nõmmik. Kiviraiumistööd telliti kooperatiivilt Graniit. Et aga mitmeks tükiks lõhutud sammas oli sedavõrd kannatada saanud, et teda tervikuna restaureerida ei õnnestunud, tuli samba põhiosa uuesti valmistada. Täpse koopiana muidugi.

Must graniit saadi Karjalast, selle Venemaa-poolelt. Majandijuht Toomas Varek on hiljem meenutanud, kuidas suudeti hankida puhast lehtkulda raidkirja tähtede katteks (sest pelgalt kullavärviga ei lepitud) – selle järel käidi tutvusi (ning küllap muudki meelehead) kasutades Moskvas, ajastuomaselt, nagu ikka. Samba aluse tagaküljele lisati väike vaskplaat kirjaga "Purustatud 1945, taastatud 24.II 1989". Kõik tööd olid kolhoosi jaoks maksma läinud 10 000 rubla.

Virumaa esimene taastatud mälestussammas avati 23. oktoobril 1988 Ilumäel, Haljala oligi järjekorras teine.

Küllap püsib too hilistalvine õhtupoolik Haljala kalmistul väga paljudel tänaseni meeles. Lausuti tervitussõnu, samba õnnistamistalituse viisid läbi Haljala koguduse õpetaja Esko Süvari, Kadrina koguduse õpetaja Illar Hallaste ja Viru-Nigula koguduse õpetaja Jaan Jaani. Lipuvalves seisid Haljala koolinoored. Sammas ise ei olnud kaetud valge linaga, sest tippu püstitatud rist võinuks selle eemaldamist takistada; selle asemel oli ümber samba seotud rahvusvärvides lint. Kui 92-aastane August Rahumäe Kisuvere külast, Vabadussõjas osalenud mees, selle lahti sõlmis, loeti sammas avatuks. Kuid suurpäev ei olnud sellega veel lõppenud. Hiljem oli Haljala kirikus Eesti Raadio segakoori kontsert, rahvamajas isamaakõnede ja -laulude õhtu ning etendus tollaselt Jaan Tombi rahvateatrilt (praeguselt Salme harrastusteatrilt).

Toona, 33 aasta eest, seisime alles oma teekonna alguses, uue vabaduse koidikul. Kui me täna tähistame enda riigi 104. sünnipäeva, siis mõelgem tänuga ka nendele Haljala meestele, kes andsid oma elu, et meie võiksime elada vabana. Jäägu nende nimed igaveseks kuldsete tähtedega nii musta graniiti kui meie südametesse.

Haljala, Vabadussõjas ja I maailmasõjas langenute mälestussammas. Foto: H. Veldi. RM F 1474:6, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/963273. Vasakult: Kadrina kirikuõpetaja Illar Hallaste, Haljala õpetaja E.Süvari, Viru-Nigula õpetaja Jaan Jaani.

Haljala, Vabadussõjas langenute mälestussamba taasavamine , RM F 1468:13, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/962131. Avab Vabadussõjas võidelnu Aaspere elanik August Rahumäe. Paremal kirikuõpetaja Jaan Jaani, vasakul Illar Hallaste.

Haljala, Vabadussõjas ja I maailmasõjas langenute mälestussammas, RM F 1474:5, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/963272.

Vabadussõjas langenute mälestussammas Haljalas. Mälestussamba taasavamine Haljalas Kakumäe surnuaial 24.02.1989. Rakvere Muuseumi direktor Olav Mäe, töötaja Tiit Alte. Foto: Peeter Kruutmann. RM F 1586:18, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/964830.

Vabadussõjas langenute mälestussammas Haljalas. Mälestussamba taasavamine Haljalas Kakumäe surnuaial 24.02.1989. Samba ees kirikuõpetajad Illar Hallaste (Kadrina), Esko Süvari (Haljala) ja Jaan Jaani (Viru-Nigula) Foto: Peeter Kruutmann. RM F 1586:19, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/964831.

Ajalehes "Virumaa Teataja" 25.06.2009 on juttu Haljala kalmistul kolmele Vabadussõjas võidelnule hauatähise pühitsemisest.

27.03.2020 - monumendile lisatakse 21 nime. Lisatahvel pühitsetakse 7. septembril. 2020

2.04.2020 - monumendi ümbrust uuendatakse, lisandub lipumast.

8.09.2020 ja https://virumaateataja.postimees.ee/7057148/haljalas-klaariti-viimaks-ara-sajandipikkune-auvolg - lugu monumendi ajaloost, uute nimede leidmisest.

3.02.21021

25.02.2021

Hilisemad üritused monumendi juures

Monumendi juures on toiminud mitmed üritused, näiteks Eesti Vabariik 90 raames: http://www.eesti90.ee/?tpl=1092&id=13825

Monumendist on juttu ka Muinsuskaitseameti kultuuriväärtuste registris: http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=27123

"Virumaa Teataja":

23.02.2018 - riigi 100. sünnipäeva puhul toimub ka siinse monumendi juures palvus.
27.02.2018 - ausamba jalamile asetati moderne pärg, mis oli osa projektis "100 pärga Eestile".

"kuulutaja" 20.06.2014