Eesti monumentide e-kataloog

Est Rus Eng Ger Fra Spa Por Ita Swe Fin Lit Lat

Foto: Heiki Koov, juuli 2010.

Mälestuskivi Gustav Boesbergi sünnikohas Palmse külas endise Põisma talu maadel avatai 29. mai 1987.

 

Mälestuskivi leiab nii: Palmse mõisa vastas on parkla ja pood. Nende eest algavat teed mööda tuleb sõida kuni tee lõpuni (ca 1,6 km) ja siis paremale jääva heki taga mälestusmärk asubki. Raskejõustiklase kodukohast ei ole enam midagi alles.

Mälestuskivi asikoht Google logo kaardil: 59.50054, 25.93715.

 

Gustav Boesberg (19.06.1867 - 5.06.1922 Tallinn) oli esimese raskejõustikuringi algataja aastal 1888. Treeningukohaks kujunes Gustavi isa maja Tallinnas Heeringa tänaval. Boesbergist on juttu näiteks veebilehtedel http://et.wikipedia.org/wiki/Gustav_Boesberg või http://www.esbl.ee/biograafia/Gustav_Boesberg ja raamatus "Eesti raskejõustiku isa Gustav Boesberg, 1867–1922. Lühike ülevaade elust ja tegevusest" (Haljand Hallismaa, kirjastus Olion, 1998).

 

 Elukutselised jõumehed Gustav Boesberg (paremal) ja Johannes Kalla töötasid koos tsirkustes Venemaal. "Raudsete meeste" etteasted avaldasid pealtvaatajatele suurt vaimustust. 1897. ESM F 20:83/A 395, Eesti Spordimuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/80733.

Elukutselised jõumehed Gustav Boesberg (paremal) ja Johannes Kalla töötasid koos tsirkustes Venemaal. "Raudsete meeste" etteasted avaldasid pealtvaatajatele suurt vaimustust. 1897. ESM F 20:83/A 395, Eesti Spordimuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/80733.

 

Raskejõustiklaste Lurichi, Boesbergi ja esimeste raskejõustikuklubide tegemistest 1890-ndatel aastatel Rakveres on juttu ajalehes "Punane Täht" 30.05.1972.  Väike-Maarjas on mälestuskivi Georg Lurichile (http://www.monument.ee/vaike-maarja-vald/vaike-maarja-georg-lurich).

 

Boesbergi mälestuskivi avati seoses saabuva (järgmisel aastal?) Eesti raskejõustiku 100. aastapäevaga. Avamisüritusest ja kivi saamisloost on juttu ajalehes "Punane Täht" 9.06.1987:  

  • Avamisest võtsid osa kahekordne Berliini olümpiamängude võitja Kristjan Palusalu, olümpiamehed August Englas, Erm Lund, rahvusvahelise kategooria tõstekohtunik Endel Grünberg, mitmed tänased jõumehed ja spordiajakirjanikud.
  • Kõnega esines tõestespordiföderatsiooni esimees Villu Aabne, Boesbergi eluloo uurija Haljand Hallismaa, Rakvere rajooni tõstespordi aktivist Jüri Esko, Eesti NSV Spordimuuseumi direktor Enn Mainla.
  • Lilled asetasid mälestuskivi juurde Eesti NSV Spordikomitee esimehe esimene asetäitja Peeter Jakovlev, Ilumäe kolhoosi parteisekretär Gennadi Filippov.
  • Kohal olid ka EKP Rakvere Rajoonikomitee II sekretär Mart Maidla ja "Kalevi" Vabariikliku Nõukogu esimehe I asetäitja Ants Saar.
  • Laulis Kadrina Kultuurimaja meesansambel.

  Punane Täht 9.06.1987.

  • Mälestuskiviks kasutatava veskikivi leidsid EKE Ehitus- ja Montaaživalitsuse töötajad. See sümboliseerib aja edasikandvust, Gustav Boesbergi elutöö ja ideede jõudu, mehiste ja tugevate meeste jätku.
  • Mälestuskivile tegi metallist tähed ("Gustav Boesberg 1867-1922") Aime Pralla eskiisi alusel EKE EMV sepp Richard Maasikas.

 Vaadata Spordileht 29.05.1972.

 

 Tänased fotod: 

Foto: Heiki Koov, august 2008.   Foto: Heiki Koov, juuli 2010.

Foto: Heiki Koov, juuli 2010.   Foto: Heiki Koov, juuli 2010.

Foto: Heiki Koov, juuli 2010.  

Foto: Heiki Koov, juuli 2010.

Maapinda tähelepanelikumalt uurides võib leida põlenud hoonete jälgi.