Pooleli!

Esku kabeli seinal on mälestustahvel Juhan Weinmannile ja Gustav Weinmannile, mis avati 15.09.2013. 

Juhan ja Kustav Weinmannide tegevust on põhjalikult käsitletud raamatus „Esku kabeli lugu“ (autor Margit Nirgi, väljaandjad SA Esku Kabel ja V.R Kirjastus, 2016). Raamatu koostamisel kasutati ka Kustav Weinmanni päevikuid ja nii oli võimalik tagasi vaadata Esku kabeli, koguduse, kooli ja Sagadi mõisas toimunule.

Esku kabelis on ka mälestustahvel Paul Eduard von Fockile (1798-1884), kes rajas kabeli, https://www.monument.ee/haljala-vald/tepelvalja-esku-von-fock ja kes oli Weinmannide  suunaja siinse kabeli ja koolielu juurde.

Teada on, et lisaks koolitundidele pidi nad läbi viima ka pühapäevaseid jumalateenistusi ja ametitalitusi: ristimisi ja matmisi. Nende meeste pidada olid ka Esku kabeli personaalraamatud, samuti tuli tal korras hoida kabel ja surnuaed.

Juhan Weinmann (6.08.1819-12.08.1883):

Juhan sündis Kone-Posti talus, isa Joosep oli koolmeister.

Tõenäoliselt paistis Juhan juba poisist peale Sagadi uuendusmeelsele mõisahärrale silma. Nii saatiski von Fock noormehe 1837. aastal Ataste vallakooliõpetjate seminari õppima.

Kooli lähedal asuvas Järva-Peetri kirikus sai Juhan 28.11.1837 leeriõnnistuse, kusjuures tema teadmisi hinnati järgmiselt: lugemine - hea, katekisimus - hea, pühakirja tundmine - küllaldane. Koolis õpiti usuõpetust, lugemist, kirjutamist, aritmeetikat, laulmist, nooditundmist. Juhani puhul tähendas see seda, et lisaks kooliõpetaja kutseks vajalike teadmiste omandas ta ka vajalikku õpetust köstrina töötamiseks. Köstri amet nõudis lisaks usuõpetuse tundmisele ja jutlustamisele ka laulumehe oskusi, et laulda keerulisi koraale ja mängida orelil.

Peale kooli lõppu 1840. aasta kevadel saabus Juhan koju tagasi ja hakkas sügisel von Focki soovil oma isa juures Kone-Postil kooli pidama. Siin õpetati lastele usuõpetust, rehkendamist, lugemist, kirjutamist ja laulmist.

Kui 1845 valmis Esku kabel, siis saatis von Fock Juhani Eskule, kust temast sai kabeli köster, laulumees ja koolmeister.

Juhan õnnistati kabeli laulumeheks kabeli pühitsemisega samal päeval 28.10.1845. Kusjuures Juhani ülesandeks jäi ka kogu koguduse elu korraldamine  (Haljala pastor käis siin ainult mõnel korral aastas): pühapäevased jumalateenistused, ristimised ja matmised, kabel ja surnuaia korrashoid, Esku kabeli personaalraamatu pidamine.  

Esku koolis õpetas Juhan lastele lugemist, kirjutamist, usuõpetust, rehkendamist ja elu. Parim hinne oli üks ja hea tulemus kaks ja rahuldav kolm.

1845 määrati laulumehe-koolmeistri töötasuks talupoegadele viljanormid, lisaks veel vili valla magasiaidast ja lastevanematelt.  

24.04.1846 laulatati Juhan Weinmann Liisa Webermanniga (1822-1918). Neil sündis kuus last: Toomas Taavet, Mari, Otto, Anton, Kustav ja Jaagub.

Juhan Weinmann oli ametis surman, töötades köstrina ligemale 38 aastat ning koolmeistrina 43 aastat. Viimastel tööaastatel oli tal tervis kehv ja nii aitas Kustav jumalateenistustel ja ka koolis.

Viimast korda oli Juhan Esku kabelis päev peale oma 64. sünnipäeva 7. augustil 1883.

Juhan suri 12. augustil 1883. Tema soov oli, et ta maetaks kabeli ette tühjale platsile. Ta maeti siiski kabeliaia tagumisse serva. Järgmisel aastal paigaldas kogudus tema hauale malmristi.

Gustav Weinmann (27.03.1863-27.11.1947): (miks raamatus on Kustav?)

Juba poisikesena alustas ta karjas käimisega ja muude talutöödega.

1876-1877 õppis Kustav oma onupoja Hans Weinmanni juures Sagadi  külakoolis ja oli abiks isal Esku koolis.

1877-1878 õppis ta Rakvere Kalevipoja seltsi koolis.

Kustav on oma mälestustes kirjutanud, et ta väga vähe suhtles ümbruskonna lastega.

19.04.1881 sai Kustav leeriõnnistuse ja võeti esimest korda armulauale. Kuna tema leeriteadmised lugemises, katekismuses ja pühakirja tundmises olid head, siis kinkis Haljala pastor Willingen talle piibli.

Kustav näitas ka koolmeistri ameti omandamisel andekust. Praktika oli tal juba isa kõrvalt olemas. 19-aastaselt sooritas ta Rakveres kooliõpetaja ameti eksami. Ta soovis edasi minna õppima Tartu kooliõpetajate seminari. Kodune olukord ja isa halb tervis kahjuks seda ei võimaldanud.

Peale Juhan Weinmanni matuseid kutsus von Fock Kustavi enda juurde ja teatas, et soovib Kustavi jätkamist isa ametites. Kustav lubas ka Haljala pastorile Willingenile jätkata isa tööd Esku kabelis.

18.09.1883 õnnistati Kustav Esku kabeli köstriks.

Kustav laulatati Esku kabelis 15.04.1884  Anna Lessiga (1860-1929). Neil oli kolm last: Hans, Otto, Karla.

Koolis läbiviidud kontrollid tunnistasid Kustavi töö üsna edukas. Koolis õpetati selle ajal pühakirja tundmist, katekismust, rehkendust, vene keelt, laulmist, geograafiat, lugemist ja õigekirja. Koolis kasutati M. Kampmanni lugemisraamatut.

Kustav võttis osa ümbruskonnas toimuvatest näitemängu-, muusika- ja tantsuõhtutest. Tähtsamatel kiriku- ja seltskonnaüritustel laulis kohalik laulukoor, kus osalesid ka Kustavi perekonna liikmed.

Kustavi eluajal toimusid murrangulised sündmused Eestis: rahvuslik ärkamine, tsaarivõimu lõpp, Eesti riigi iseseisvumine, erinevad okupatsioonid.

Ta töötas Eskul 64 aastat. Kustav suri 27.11.1947. aastal 84. aastaselt südamehaigusesse ja ta maeti Esku surnuaiale abikaasa Anna kõrvale.

Fotod juuli 2026: