Monument avati pühapäeval, 4. mail 1930. 

Lõhuti 1940.

Kaitseliidu Alutaguse Maleva eestvõtmisel monument taasavati jaanipäeval, 24. juunil 2004. Esialgsest asukohast natuke eemal, sest vanal kohal on praegu Tallinn-Narva maantee. 

Rannu Vabadussõja monumendi avamisest ja siin toimunud lahingust on juttu "Virumaa Teataja" 7.05.2020. 

Mälestuskivi asukoht   kaardil: 59.43921, 26.85513.  

Kuni 31.12.2017 asus Kõrtsialuse Ida-Virumaal, Aseri vallas. 

Avamise eelteade ajalehes "Virumaa teataja" 1.05.1930.  

"Virumaa Teataja" 6.05.1930 ja "Virulane" 8.05.1930 ajalehtedes on põhjalik ülevaate mälestuskivi avamisüritusest: 

• Mälestuskivi avati siinses piirkonnas toimunud lahingu mälestuseks, mis toimus 10. ja 11. detsembril 1918. 
• Kivi paigaldas Rannu koolimaja ette Kalvi Kaitseliidu kompanii. 
• Mälestusmärk kujutab endast üksteise peale asetatud kahte suuremat põllukivi, millest ülemisel üks külg lihvitud, kus leidub ka vastav pealkiri. Mälestuskivi on ümbritsetud väiksemate kivipostide peale kinnitatud ketiga. 
• Avamisüritus algas kell 14. Selleks ajaks oli mälestuskivi ümbritsevale heinamaale üles rivistatud Viru-Nigula malevkond. 
• Kogunenud oli üle 1000 inimese. 
• Kohal olid ka 4. pataljoni ohvitserid eesotsas sõjaaegse Viru rinde juhataja Tõnisson. Kohale tulid ka kindral Põdder, kindral Roska, sõjaaegse 4. polgu ülem kolonel Seimann, Rakvere garnisoni ülem Paavijaan, Viru maleva pealik Vaher, praegune 4. pataljoni juht Koch, kolonel Pulk jt kaitseväe ja kaitseliidu juhid. 
• Autost väljudes võttis raporteeris kindral Põdderile Viru-Nigula maleva pealik nooremleitnant Karukäpp, mille järel võttis kindral vastu Viru-Nigula malevkonna paraad kindralite Tõnissoni ja Roska ning teiste kõrgemate väejuhtide saatel. 
• Riidega kaetud kivi juurde astus kolonel Seinmann, kes teatas, et tegemist on esimese juhusega Eestis, kus püstitatakse mälestusmärk lahinguväljale. Lahingust osavõtnud väeosade nimel vabastas ta mälestuskivi kattest. 
• Samba õnnistas Viru-Nigula õpetaja Alver. 
• Kindral Põdderi ettepanekul hüüti kolmekordne elagu Eesti vabariigile ja vabariigi valitsusele. Kindral andis Kalvi kaitseliidule üle tervitusi ja tänu ilusa mõtte teostamise eest sõjaministri nimel. 
• Pikema kõnega esines kindral Tõnisson: Vabadussõja esimene järk - taganemine - oli kõige raskem, sest vaenlasele tuli vastu astuda peaaegu tühjade kätega ja väheste meestega. Rannu lahing oli üks ajavõitmise lahing. Nii jõuti Tallinna lähistel juba tõsisemat vastupanu korraldada. See kivi ütleb igaühele, et hädaohukorral tuleb meil alati vastu astuda vaenlasele, küsimata sellest, kui palju ta meist tugevam on - ja meie jääme siis ka alati vabaks. 
• Kindral Roska ettepanekul hüütakse kolmekordne "elagu" Rannu lahingu juhtidele ja osavõtjatele. Oma kõnes märgib kindral, et sõjas võitis eestlaste vaim vene relvad ja soovis selle vaimu püsimist meie rahva hinges ka edaspidi. 
• Koos lauldi "Eestimaa, su mehemeel" 
• Rannu lahingu juht kolonel Seimann andis lühiülevaate selle lahingu käigust, mida ta ise pidas Vabadussõja 3. tähtsamaks lahinguks Vabadussõj algul. Ta tänas kohalikku kaitseliitu ja seltskonda ilusa mälestusmärgi eest nende vabadussõdalaste nimel, kes osavõtsid Rannu lahingust. 
• Kohaliku malevapealiku ettepanekul hüüdsid kaitseliitlased kolmekordse "elagu!"  samba avamisele ilmunud auvõõrastele, mille järel Rannu koolimajja mindi, kus külalistele kohaliku naiskodukaitse poolt sooja teed ja küpsiseid pakuti. Peale kehakinnitust lahkusid võõrad Rannult kella viie paiku. 

  
"Virumaa Teataja" 6.05.1930

"Virulane" 8.05.1930

Viru-Nigula valla Rannu lahingu mälestusmärgi avamine, ERM Fk 2813:711, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/542087. 

Vabadussõja Viru-Nigula valla Rannu lahingu mälestusmärk. Foto: 1930-1940. ERM Fk 2813:393, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/546209. 

"Virumaa Teataja" 19.06.1930 - kahjuks on mälestuskivi juba unustusse vajunud: väikesed kuused on kuivanud, rohuplats tallatud,. liiv rohtunud. 

Vabadussõja Viru-Nigula valla Rannu lahingu mälestusmärk. Foto: ca 1930-40. , ERM Fk 2813:394, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/546210. 

"Virumaa teataja" 29.05.1934 - tulekul on monumendi püstitamise aastapäeva puhul leinajumalateenistus. Sissetulek laululehtede müügist läheb mälestussamba korrastamiseks. 

"Virumaa Teataja" 26.06.1936 - Võidupüha tähistamine Aseris, sh siinse monumendi juures. 

"Virumaa Teataja" 15.09.1937 - kohalik maanaisteselts korraldas kodukultuuripäeva, pärg asetati ka mälestusmärgile. 

8.12.1937 - Naiskodukaitse Kalvi jaoskonna ülesandeks on ka mälestussamba ümbruse korrastamine ja kaunistamine lilledega. 

Vabadussõja Rannu lahingu (11. XII 1918) mälestusmärk. Foto: Hanno Talving, 2011. EVM N 452:18, Eesti Vabaõhumuuseum SA, http://www.muis.ee/museaalview/4311716. 

Koogu-Rannu vallakooli hoone. Foto: Hanno Talving, 1011. , EVM N 452:17, Eesti Vabaõhumuuseum SA, http://www.muis.ee/museaalview/4311715. 

Fotod juuli 2018: