Alates .... on Kundas uus vennashaua monument. 

Monument Kukerpallimäel avati 6. augustil 1950.

Kes on siia maetud?

Siinse vennashaua alguseks võib lugeda 3. novembrit 1940. Sellel kuupäeval maeti siia ümbruskonnast ümber nn valge terrori ohvrid. Väljakaevamisi tehti Siberi ja Tigapõllu külade läheduses asuvates metsades ja ka Kunda Kolgametsas. Kokku maeti viis punategelast ("Punane Virumaa" ??? november 1940). Aastaid hiljem kinnitab mälestustahvel, et siia on maetud seitse punast meremeest. Siin viidatud ajaleheartiklis ei mainita, et maetud tegelased oleksid olnud sõjaväelased.

7. novembriks 1940 on Oktoobripidustuste raames kavandatud siia rongkäik ("Punane Virumaa" 14.10.1940 ja 1.11.1940). 

 Tekst plaatidel väidab, et siia on (ümber)maetud 23 langenud sõjaväelast, neist 8 nimed on teada.

Ajalehes "Viru Sõna" 28.07.1945 on juttu terroriohvrite haual 22. juulil toimunud mälestusmiitingust.

Ajalehes "Viru Sõna" 26.02.1949 on juttu 23. veebruaril toimunud rongkäigust, mille käigus viidi pärgi Suures Isamaasõjas langenud Nõukogude armeelaste vennaskalmule.

Millal toimus Teise maailmasõja ajal hukkunute siia (ümber?)matmine? 

Enne kirstude haudalaskmist kõneleb sõjaväelane. Fašismiohvrite ümbermatmine Kunda vennaskalmistule 1945, RM F 924:4, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/1617726.

 
Pildil kirstude haudalaskmine. Fašismiohvrite ümbermatmine Kunda vennaskalmistule 1945, RM F 924:5, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/1617756. 

Keskmise tahvli nimedes on segadust tekitanud Ivan Benini nimi. Tema on tegelikult maetud Letipeale (http://www.monument.ee/viru-nigula-vald/letipea-ivan-benin). Kas siis teadmatusest, et ta on mujale maetud või oli kavas ta siia ümber matta, on tema nimi lisatud ka 1974. aastal Eesti NSV Kultuuriministeeriumile A. Tisleri nimelise Kunda Keskkooli pioneerimaleva poolt saadetud plaadi paigutamise loa taotluses (nimekiri). Arvatavasti jõuti nimekirjas veel õigel ajal parandus teha, sest valminud plaadil Benini nime ei olnud (avati 9.05.1975)

Arhiivi andmetel tegelesid kooli pioneerid siia maetute väljaselgitamisega aastast 1971. Osaleti operatsioonis "Otsing", mille käigus oldi kirjavahetuses maetute omastega. Kas kirjavahetus ja otsingute materjalid on säilinud?

Ajalehes "Punane Täht" 9.05.1965 otsitakse teadjaid inimesi, kes oskavad anda infot 1944. aasta kevadel Kunda jõe suudme piirkonda alla kukkunud nõukogude sõjalennukitest. Väga võimalik, et ka mõned hukkunud lendurid on siia maetud.

Monumendi muutumine

Milline oli algne hauatähis?

Praegusel kujul monument (silikaattellistest ja krohvitud memoriaalsein) avati 6. augustil 1950. Avamisüritusest on juttu ajalehes "Viru Sõna" 10.08.1950:

• Avamisest võtsid osa linna töötajad ja koolinoored, Kunda valla esindajad.
• Avamistseremoonial ütles avasõnad Kunda linna Täitevkomitee esimees Uustalu.
• Tsemenditehase "Punane Kunda" parteialgorganisatsiooni sekretär Valdsak.
• Sõna võttis ka Eksin (kust asutusest, mis ametimees?)
• Organisatsioonide ja kolhooside esindajad asetasid orkestri leinahelide saatel monumendi juurde palju pärgi.

Algsel monumendil oli üleval viisnurk, mille peal kujutatud sirpi ja vasarat. Kas vasak- ja parempoolne tahvel olid ka kohe alguses olemas?

Tänaseni säilinud vasakpoolsel tahvlil on kirjas: „VÕITLUSES NÕUKOGUDE VÕIMU EEST VALGEKAARTLASTE VASTU LANGESID 1918.A – 1919.A 7 KANGELAST BALTIMERE LAEVASTIKUST JA SAKSA FAŠISTLIKE VALLUTAJATE VASTU 1941.A – 1944.A 16 VAPRAT KODUMAA POEGA. IGAVENE AU KANGELASTELE!”.

Parempoolsel tahvlil on sama tekst vene keeles.

Keskmine osa on aja jooksul mitmel korral muutunud. Algselt oli keskel Eesti NSV vapp ja üleval viisnurk.

Vennashaud mälestussambaga Kundas, RM F 947:12, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1639601.

Foto: H. Joonuks, 1970, Muinsuskaitseameti arhiiv.

Millal ja miks eemaldati tipus olud viisnurk?

Monument II maailmasõjas langenute vennashaual Kundas, RM F 1341:3, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1382061.

Millal ja miks eemaldati Eesti NSV vapp?

Foto: ??? SA Virumaa Muuseumid kogu.

Foto: Helmut Joonuks, 1974. Muinsuskaitseameti arhiiv.

Foto: Helmut Joonuks, aprill 1975. Muinsuskaitseameti arhiiv.

8. mail 1975 toimunud Suure Isamaasõja võidu tähistamise 30. aastapäeval avati nimedega tahvel. Esimesel nimedega tahvlil olid nimed kirjutatud vene keeles (nimekiri). Arhiivimaterjalides on kirjas, et tahvli valmistamise kulud kaeti pioneeride poolt kogutud ravimtaimede müügist saadud rahaga ja nimed on need, mis on pioneeride poolt kindlaks tehtud. 

Kas siin ei ole vastuolu - ajalehes "Punane Täht" 18.05.1974 on juttu, et plaat hukkunute nimedega avatakse 24. mail.

Ajalehes "Punane Täht" 13.05.1975 on foto juttu 8. mail toimunud kaheksa nimega mälestustahvli avamisest:

• Alice Tisleri nimelise Kunda Keskkooli õpilased on kirjavahetuses hukkunud sõdurite vanemate ja õdede-vendadega.
• Vaikimisminut hukkunute mälestuseks.
• Lilled ja pärjad linna töötajatelt, lastelt, hukkunud Jermolai Selenski õde,
• Noored esitavad Roždestvenski "Reekviemi".
• Kõnelevad sõjaveteranid ja töötajad: sotsialistliku töö kangelane Helmut Kuusk, Leonida Janno, erupolkovnik Ivan Ralski, linna täitevkomitee esimees Anne Põder, Kunda I Keskkooli direktor Valdeko Arold.

Kunda, mälestussammas nõukogude võimu eest langenutele, 1980. aastad. RM F 1329:14, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1421198.

Millal ja miks eemadati valgest marmorist tumeda kirjaga tahvel ja asendati see tumedast marmorist tahvliga heleda kirjaga? Kas põhjus võis olla selles, et algsel tahvlil olid nimed kirjutatud vene keeles?

Teises maailmasõjas langenud nõukogude sõdurite mälestusmärk Kundas, EVM N 380:107, Eesti Vabaõhumuuseum EVM, http://www.muis.ee/museaalview/2126897.

Üritused monumendi juures

Nõukogude ajal vastutas vennashaua korrashoiu eest A. Tisleri nimelise Kunda Keskkooli pioneerimalev, aga ka kunda II Keskkool ja tsemenditehas "Punane Kunda". 

Traditsioonilised toimusid siin Võidupüha (9. mai) ja Oktoobripühade (7. november) tähistamine, kohtumised sõjaveteranidega, pioneerikoondused ja pioneeriks vastuvõtmine, kooli lõpetajate poolt lillede asetamine, nooremate kooliõpilaste matkad.

Lisaks eelnevalt viidatud artiklitele, on maakonnajalehes "Punane Täht" mitmeid artikleid siis toimunud üritustest:

• 27.02.1951 Nõukogude armee 33. aastapäeva tähistamise ürituse kokkuvõte. 
• 14.11.1957 lehes on ülevaade Okttoobripühade puhul toimunud pidustustest.  
• 5.05.1958 artiklis on juttu 1. mai tähistamisest Kundas. 30.04.1958 asetati pärjad vennashauale.
• 5.11.1959 tulekul on Oktoobrirevolutsiooni 42. aastapäeva tähistamine. 
• 30.04.1960 artiklis on maipidustuste ülevaade Rakveres, Kundas ja Viru-Nigulas (sh üritused vennashaudde juures).  
• 4.11.1961 Oktoobripühadel viiakse vennashauale pärjad. 
• 13.05.1965 artiklis on kokkuvõte Võidupüha tähistamisest.
• 24.09.1968 lehes on kaks fotot motomatkajatest (matk seoses ÜLKNÜ 50. aastapäevaga). Peatus ja miiting peeti ka Kundas.
• 23.09.1969 on artikkel sõjaveteranide üritusest vennashaua juures (20.09 Rakvere rajooni vabastamine).
• 12.05.1970 on ülevaade Võidupüha tähistamise üritusest.
• 10.10.1970 on ülevaade Oktoobripühade tähistamisest.
• 11.11.1971 on juttu Oktoobripühade tähistamisest.
• 18.05.1974 on teade, mille kohaselt Kunda I Keskkooli pioneerid tegelseid Kunda vennashauda maetute välja selgitamisega ja loodi sidemeid nende vanematega. 4.05 avatakse vennaskalmistul plaat hukkunute nimedega.
• 27.06.1974 tulekul on Eesti NSV fašistlikest okupantidest vabastamise aastapäeva tähistamine.
• 6.05.1976 lehes on eelteade siin toimuvast Võidupüha pärgadepanekust.
• 6.05.1980 Võidupüha puhul pärgade panek. 
• 5.11.1981 Oktoobripühade tähistamise eelteade.

 Kas nõukogude ajal oli teeviit tekstiga "Vennashaud"? Arhiiviandmetel 1985 oli, aga 1975 veel ei olnud.

Fotod 2023:

Fotod 2010: