Eesti monumentide e-kataloog - Kaarli Kreutzwaldi kroonikivi

Foto: Heiki Koov, juuni 2010.

Kroon ja mälestuskivi avati 27. oktoobril 1984.
Algne kroon oli pronksist, aga see varastati 4. aprillil 1996. Uus kroon tehti betoonist ja avati 17.10.2003.

Tulevase kirjaniku perekond kolis siia Jõepere mõisast. Isa sai mõisas aidameheks ja ema pereemandaks. Siin õpib Friedrich lugema, kuuleb mõisa toapoisilt Kalevipoja lugusid ja käib koos temaga Kalevipoja paiku vaatamas. 1815 vabastatakse nende pere pärisorjusest ja neile antakse perekonnanimi Reinholdsohn. Kirjaniku koolihariduse omandamine algas kodus ja jätkus 1815-1818 Rakvere elementaar- ja kreiskoolis (http://www.monument.ee/rakvere-linn/rakvere-faehlmann-ja-kreutzwald-koolis). 1818 asub ta õppima Tallinna. 1818 on ka ülejäänud perekonnale olulise tähtusega aasta, sest siis asub pere Ohulepa mõisa Harjumaal, kuhu isa sai tööle mõisavalitsejaks.

Artiklid nõukaaegsest maakonnaajalehest "Punane Täht":

21.05.1959 - Aluvere 7-kl. kool IV klassi õpilased tegid looduskaitsepäeva puhul jalgsimatka Kreutzwaldi kivi juurde, korjasid ravimtaimi ja mängiti.
15.10.1959 - Rakvere I 7-kl. kooli ajaloo-kodulooring tegi rattamatka Rägevare 7-kl. kooli. Tagasiteel tehti peatus Kreutzwaldi kivi juures.
24.08.1961 - artiklis "Kalevipoja jäljed"on kirjas, et Kaarlis pole tänapäevani säilinud peaaegu mitte midagi Kreutzwaldi aegset. Ainult Kreutzwaldi kivi, kuid ka see arvatakse olevat hilisema aja legend ja ajalooliselt ebaõige. Foto suurest kivist.
9.03.1965 - Aluvere 8-kl. kooli pioneeri- ja komsomoliorganisatsioon teeb Rakvere rajooni koolide pioneeri- ja komsomoliorganisatsioonidele üleskutse. Kool võtab endale mitmed kohustused: korrastada kooli inventari, tegeleda kooli iluaiaga jms. Lubatakse ka Kreutzwaldi kivi juurde puid, põõsaid ja lilli istutada ja ehitada puhkepingid. Sarnaseid tegevusi soovitatakse ka teistele koolidele.

Mälestuskivist on juttu ajalehes "Virumaa Teataja" 18.10.2003 ilmunud artiklis. Siit saame teada, et 1984 avastasid Vinni sovhoosi partorg August Kondoja ja punanurga juhataja Urve Uttendorfil Kaarli külas huvitava kivi. Rahvapärimuse järgi armastas Kreutzwald siin karjaskäimise ajal istuda. Tekkis mõtte sellise huvitava fakti jäädvustamiseks. Kuna mälestustahvel tundus liiga tavalise lahendusena, siis pöörduti skulptor Renaldo Veeberi poole. Skulptor pakkus välja idee pronksist valmistatud kroonist - “karjapoiss on kuningas”.

Kivi jääb Kaarli rahvamaja juurest algava kruusatee äärde (ca 400 meetrit rahvamajast). Kas see oli nii suur kivi avastus? Vanadelt fotodelt on näha, et kivi oli ka varasemalt tähistatud.

Kaarli rahvamaja. Foto: 1998 (?), EVM N 384:190, Eesti Vabaõhumuuseum EVM, http://www.muis.ee/museaalview/2171726.

DrKM F 83:2/n, Dr.Fr.R.Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/974746.

Kivi kõrval on püsti valge sammas (mis sammas see oli, mis on sellest saanud? äkki on redel?). DrKM F 83:3, Dr.Fr.R.Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/974747.

Kivist vasakule jääb tähis, millel on tekst: "Kreutzwaldi kivi". Foto: 1966. DrKM F 213:10, Dr.Fr.R.Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/972994.

Millal tähis pandi? Millal kuused maha raiuti?

Vinni NST arhiivis on tekst, kus kirjeldatakse kroonikivi avamist järgmiselt:

"Vinni NST 40. aastapäeva üritused 27. oktoobril 1984.a. Fr. R. Kreutzwaldi mälestusmärgi avamine Kaarlis
Kella 14.00-ks saabusid Kreutzwaldi kivi juurde Kaarli rahvamaja lähistele Aluvere 8. kl. kooli, Vaeküla EIK ja Vinni NST õpilased ja õpetajad, Vinni NST keskuse ja Kaarli osakonna töötajad, pidustustele kutsutud külalised.
Mälestusmärk ja kivi, kuhu on raiutud tekst on kaetud. Rakvere Metsamajandi orkester mängib eesti muusikat. Miitingu avab Vinni NST direktori asetäitja Paul Randroo ja annab sõna Rakvere Rajoonidevahelise Koduloomuuseumi teaduslikule töötajale sm. Joonuksile, kes esineb päevakohase ettekandega. Sõna võtab sm. Randroo, kes palub eemaldada mälestusmärgilt katte Rakvere rajooni RSN TK esimehelt sm. M. Sistokil ja Vinni NST direktoril H. Kallastel. Orkester mängib eesti rahvalaulu. Esinevad Aluvere 8. kl. kooli ja Vinni NST õpilased, esitatakse laul „Meil aiaäärne tänavas”, luuletusi, katkendeid „Kalevipojast”. Sõna võtab Kaarli küla RSN TK esimees, sm. Köök, kes avaldab tänu mälestusmärgi avamise eest Vinni NST juhtkonnale ja ARS kunstnikule sm. Veeberile.
Õpilased asetavad lillekorvi mälestusmärgi jalamile. Sõna võtab Energia kolhoosi esimees Suurmets ja asetab lilled mälestusmärgi jalamile.
Miitingu lõpuks kell 14.30, orkester mängib „Mu isamaa on minu arm”.
Kreutzwaldi kivi ümbrus oli heakorrastatud ja puhas, mälestusmärgi peakunstnik, kes viibis kivi juures eile (26. X) istutas sinna 3 taime.
Kreutzwaldi mälestusmärgi näol said Kaarli k/n rahvas uue nägusa kultuurimälestise, kus hakkab käima palju turiste ja korraldatakse suvepidusid. Traditsiooniliselt on see jaanitulede tegemise paik.
1985.a. jätkub mälestusmärgi ümbruse heakorrastamine. Mälestusmärgi juures eraldi kivil on tekst: „Siin end. Kaarli mõisa lähistel möödusid Fr. R. Kreutzwaldi lapsepõlveaastad” kavas on suurele kivile veel raiuda tekst „Kreutzwaldi kivi” (või Fr. R. Kreutzwaldi mängukivi). Rahvasuus kannabki tohutu, pikse poolt lõhestatud kivi sellist nimetust, Kreutzwald käinud lapsena sellel kivil ronimas ja mängimas. Mälestusmärk kujutab endast suurt pronksist kuninga krooni (karjapoiss on kuningas), mis on kaunistatud rahvuslike joonistustega.
Üritusest võttis osa ENSV ÜN presiidiumi esimehe asetäitja Meeta Vannas."

Kroon püsis kivil 12 aastat, kuni see 4. aprilli 1996 öösel ära varastati ("Virumaa Teataja" 11.04.1996 on teade pronksist krooni vargusest). Kohalike elanike sõnul tahtsid vargad juba varem krooni ära viia, aga kinnituskohtade läbisaagimine oli mingil põhjusel pooleli jäänud. Nii käidi esialgu öösiti kroonivalves, aga lõputult ei olnud võimalik valvata.

Aastal 2003 tähistati mitmesuguste üritustega Kreutzwaldi sajandit (200 aastat sünnist). Ajalehes "Virumaa Teataja" 13.02.2003 on nimetatud mitmeid mõtteid, kuidas maakonnas suurt sündmust tähistada, aga krooni taastamisest veel juttu ei ole.

Ajalehes "Virumaa Teataja" 18.10.2003 ilmunud artiklis on juttu, et seoses kirjaniku suure juubeliga otsustas Sõmeru vald krooni taastada. Skulptor Renaldo Veeber tegi uued joonised. Seekord tehti kroon betoonist (teostas firma E-Betoonelement). Veeber hindas uut krooni isegi kunstilisest küljest algsest kroonist paremaks. Motiividena on kasutusel kujutised karjapoisist, koerast, lehmadest, putukatest, sümbolid skandinaavia legendidest ja vanalt viikingi kivilt võetud ruunikirjas lause "Siin suusatas Olav".

17.10.2003 toimus uue krooni avamine.

Fotomontaaž. KAARLI KIVI KROONI TAASAVAMINE Sõmeru vallas, 17.10.2003., DrKM _ 1712:7 Ar 1450:7, Dr.Fr.R.Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum, http://muis.ee/museaalview/976362

Montaažil ülal keskel suurendatult Kaarli kivi kroon, selle kõrval paremal ülal skulptor Renaldo Veeber (nii esimese, varastatud pronkskrooni kui taasavatud betoonkrooni autor), tema all Eero Kadarik - AS E-Betoonelemendi, kes valmistas krooni betoonist sponsorkorras, tegevjuht, all vasakul Hans Treimann - endine Kaarli küla elanik, küla ajaloo kajastaja, ajakirjanik ning tema kõrval pildil paremal Sirje Tiilen - Uhtna Põhikooli õpetaja, kelle õpilased võtsid osa Sõmeru Vallavalitsuse poolt korraldatud paberskulptuuride võistlusest teemal "Kalevipoeg". Pildil paremal allnurgas Uhtna Põhikooli õpilased jt külalised, allääres keskel 146. aastane Uhtna puhkpilliorkester, vasakul nurgas Peep Vassiljev - Sõmeru vallavanem, üks krooni taasavamise eestvedajaid, vasakul ääres keskel Rakvere Teatri näitleja Eduard Salmistu, kes kehastab Fr. R. Kreutzwaldi, pildil keskel Uhtna Põhikooli õpilased koos õpetajate ja lauluisaga.

Taasavamisüritus jätkus kohvilauas (kus kohas?), kus Kaarlist pärit ajakirjanik, kodu- ja kirjandusloo uurija Hans Treimann rääkis Kaarli ajaloost ja tähtsusest Eesti kirjandus- ja kultuurimaastikul.

Sõmeru Sõnumid 10-2003
"Sõmeru Sõnumid" 10.2003

Foto. KAARLI KIVI. Sõmeru, 2008., DrKM F 430:17, Dr.Fr.R.Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum, http://muis.ee/museaalview/976712

Foto. KAARLI KIVI KROON. Sõmeru, 2008., DrKM F 430:16, Dr.Fr.R.Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum, http://muis.ee/museaalview/976711

Ajalehes "Virumaa Teataja" on mõned artiklid:

14.02.2004 - Vaeküla kooli õpilased olid Kreutzwaldi juubeliaastal siin sagedased külalised, osaleti ka jutuvõistlustel.
6.07.2013 on Sõmeru valla tutvustus. Artiklis on ka juttu Kreutzwaldist Kaarlis ja siinsest mälestuskivist.

Kreutzwaldile on pühendatud Lääne-Virumaal veel neli mälestusmärki: