Foto: august 2023. Millal asendati nõukaaegne monument uue lahendusega?

Uhtna mõisa pargis asuv vennashaud rajati 1947-1955.

7. augustil 1941 toimusid Viru-Kabala kandis mitmed kokkupõrked punaarmeelaste ja peale tungivate saksa vägede ja neid toetavate Omakaitse rügemendi üksuste vahel. Lahingutes hukkus 2 ja võeti vangi 73 punaarmeelast. Vangid paigutati Kaarlis asuvasse vangilaagrisse. Siin neist paljud hukkusid. Nad maeti 1950 (või ikkagi 1957?) ümber Uhtna vennaskalmistule.

Kaarli küla elanik Aime Einola meenutused (tema ema osales ümbermatmisel, talv 2013): "Uhtna vennashauda on maetud 10 kasti Kaarli vangla surnuid. Neid kaevasid ja panid kasti Tali Luisa, Koppen Anna, Järv August ja Kivimäe Jaan. Et surnuid oli rohkem kui kaste, jäeti ülejäänud surnud sinna paigale ja Koppen Anni tõi lähemalt mäelt noore männi ja istutas selle sinna mälestuseks, nüüd on see kadunud."

!957. aasta kevadel toimunud ümbermatmisele on viide ajalehes "Punane Täht" 17.09.1957. Ümbermatmine toimus, aga haua koht on korda tegemata, ka pingid on viletsaks jäänud.

Muinsuskaitseameti arhiivi dokumentides on kirjas, et lisaks Kaarli vangilaagris hukkunutele on siia maetud 1941 Kohalas langenud punaarmeelased. Eesti NSV Sõjakomissariaadi andmetel on vennashauda maetud aga koguni 115 võitlejat, kelledest on teada ja tähistatud 1 nimi.  

Monumendi ees on mälestustahvel hukkunud seersandile (kas tahvel pandi 1985?).

Suvel 2013 selgus veel teinegi siia maetud isik - sugulased asetasid mälestustahvli Kohalas surnud punaarmeelasele. Suure tõenäosusega maeti temagi Uhtnasse ümber. Suures Isamaasõjas hukkunute veebilehel http://www.obd-memorial.ru/html/default.htm on tõesti selline isik olemas (http://www.obd-memorial.ru/html/info.htm?id=56155865).

Fotod: Martin Pärnak, august 2013.

Monumendil on tekst: „IGAVENE AU KANGELASTELE, KES LANGESID VÕITLUSES NÕUKOGUDE KODUMAA EEST FAŠISTLIKE HORDIDE VASTU 1941-1944”. Sarnane monument (arhitekt Alar Kotli vennashauamonumentide tüüpprojekt) on Lääne-Virumaal ka Aasperes, Aos ja Viru-Jaagupis. Nõukogude ajal (vähemalt aastal 1985) oli Sämi-Kunda teel Uhtna kolhoosi keskuses teeviit tekstiga: "Vennashaud 0,5 km".

Kui vaadata vanu fotosid (kahjuks ei ole enamike fotode tegemise aeg teada), siis võib järeldada, et monumendi lähemat ümbrust on mitmel korral muudetud.

Arvatavasti oli enne vennashaua loomist siin tühi maa. Miks üldse otsustati siia vennashaud rajada?

 
Uhtna mõisa härrastemaja, RM F 283:4, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1975830.

Tõenäoliselt oli tühi maa monumendi ümber ka esimestel aastatel peale monumendi püstitamist. Küll aga võib monumendi juures näha mõnda istepinki.

Uhtna mõisa hoone, mõisa ees mälestussammas Suures Isamaasõjas langenutele, RM F 42:1, SA Virumaa Muuseumid. Foto: Kalle Soovik, 1956. http://www.muis.ee/museaalview/2003793.

Võimalik, et foto on tehtud üsna peale avamist. Uhtna raamatukogu.

Järgmine suurem muutus on vennashaua ümbrusesse heki istutamine.

Uhtna raamatukogu.

Muinsuskaitseameti arhiiv.

Vennashaud Uhtna mõisa pargis, RM F 757:7, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1673744.

 
Uhtna mõisahoone., RM F 914:3, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1643610.

Teises maailmasõjas langenud nõukogude sõdurite mälestusmärk Uhtna mõisa pargis, 1998. EVM N 384:184, Eesti Vabaõhumuuseum EVM, http://www.muis.ee/museaalview/2171222.

Mõnedel fotodel on ka näha, et heki ümber on olnud puidust aed.

Uhtna mõisahoone, RM F 512:1, SA Virumaa Muuseumid. Foto: Kalle Soovik 1964-1965. http://www.muis.ee/museaalview/1775630.

Vennashauda koristamas. Uhtna raamatukogu.

Vennashauda hoidsid korras Uhtna kolhoos ja Kohala 8-kl Kooli šefluse all. Vennashaua territooriumi mõõtmed on 30 x 15 m. 

Vennashaua juurde pangi pärgi ja peeti miitinguid Nõukogude Armee aastapäeval (23.02) ja Võidupühal (9.05). Kohala 8-klassilise Kooli Leen Kullami nimeline pioneeriorganisatsioon pidas siin koonduseid.

Pioneeride üritus vennashaua juures. Arvatavasti 1960-ndatel aastatel. Uhtna raamatukogu.

Pioneeride üritused vennashaua juures. Uhtna raamatukogu.

Ajalehes  "Punane Täht" 5.04.1984 on juttu Kohala kooli kogunenud Nõukogude Liidu kangelase Leen Kullmani nime kandvate pioneerimalevate esindajatest. Lisaks spordiüritustele koostati plakateid, osaleti viktoriinil, lahendati ristsõnu, raamatukogu juhataja korraldas arutelu, Uhtna vennaskalmistule viidi lilli.

Uhtna. Suures Isamaasõjas langenute vennashaua monument, RM F 1175:8. Foto Helmut Joonuks, 1975. SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/2307843.

 
Uhtna, mälestussammas nõukogude võimu eest langenutele, 1980. aastad. RM F 1329:13, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1421197.

Monument II maailmasõjas langenute vennashaual Uhtnas, RM F 1341:10, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1382068.

Fotod 2023. 

Fotod 2010: