Eesti monumentide e-kataloog

Lääne-Virumaa teemad

Lääne-Virumaa kohad

Mälestustahvel kirjanik Erni Krusteni kunagises elukohas (Gagarini puiestee/tänane Kastani 17) avati 4. juunil 1991.

Mälestustahvli paigaldamise idee tekkis Rakvere raamatukogutöötajatel. Tahvli avamine toimus seoses Virumaa VI Kirjanduspäevadega. Tahvlilt eemaldas katte Erni Krusteni tütar Reet Krusten.

Kirjanik Erni Krusten sündis 30. aprillil 1900 Tallinna lähedal Murastes. Tema isa oli mõisas aednikuks.

Erni Krusten isa Jaan Krusteniga, juuni 1923. Eesti Kirjandusmuuseum.

Erni Krusten töötas samuti aednikuna ja ajakirjanikuna. Kirjandusse tuli ta 1920. aastate algusel luule ja lühiproosaga. Alates 1950 oli ta kutseline kirjanik. Täpsem loomingu nimekiri on veebilehel http://et.wikipedia.org/wiki/Erni_Krusten. Paljud tema kirjutatud jutud olid sisus siinsest kandist (näiteks romaanis "Noorte südamed" on kirjas rohkem kui 60 meie maakonna kohanime). Kirjanik suri 16. juunil 1984 ja ta on maetud Tallinna Metsakalmistule.

Erni Krusten. Foto: K. Osol, 19.08.1939. Eesti kirjandusmuuseum.

Erni Krustenist avaldati ajalehes "Punane Täht" mitmed artiklid, milledes on kirjutatud kirjaniku eluloost, loomingust ja seostest Lääne-Virumaaga, näiteks:

30.04.1970 - 70. sünnipäev.
26.04.1975 - 75. sünnipäev. Artiklis on üleskutse Erni Krusteniga seonduvate mälestuste kogumiseks.
29.04.1980 - 80. sünnipäev.
18.08.1984 - kirjaniku suvedest Käsmus, artikli autori kohtumisest kirjanikuga.
7.05.1985 - 80. sünniaastapäev.

"Viru Sõna" 1.05.1990 - artikkel seoses kirjaniku 90. sünniaastapäevaga.

Lisaks siin Rakvere majas veedetud üheteistkümnele aastale elas kirjanik Lääne-Virumaal kokku mitukümmend aastat:

Lääne-Virumaale tuli kirjanik elama 1930-ndate aastate alguses. Lühemat aega elas ja töötas ta aednikuna Rakvere lihakombinaadi taga Ussimäe talus. Siinsest elust annab ta värvika pildi lühipalades "Homo homini ..." ja "Härra Krusten, võtke saia!".

Lühikest aega oli ta Virumaalt ära. Kui ta 1935 siia tagasi tuli, siis asus ta elama Viru-Jaagupi lähedale Voore külasse Kruusimäe tallu. Selles talus elas ta mitmeid aastaid ja tegeles aedniku- ja metsatööga. Siin kirjutas ta kõik need lood, mis ilmusid ajakirjas "Looming" veergudel ja mis on koondatud 1941. aastal väljaantud kogumikku "Pime armastus". Siin kuuldud lugu on aluseks romaanile "Noorte südamed".

Erni Krusteni elupaik Voorel, RM F 485:6, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1874136.

1940 lahkus kirjanik Tallinna, ajakirja "Viisnurk" toimetusse sekretäriks.
Sõja ajal oli ta taas Voore küla metsatalus ja mõnda aega ka Kullaaru riigimõisas aednikuks.
Saksa okupatsiooni lõpuperioodil elas ta Rakveres Kalinini tänav 39 (tänane Pikk tänav). Kas siis ta töötas kohaliku ajalehe toimetuses?
Aastail 1944/45 siirdus Krusten aednikutööle Roodeväljale ja seejärel Veltsi. Veltist on pärit tema autobiograafiline lugu "Õnnestunud külv".
1945 tuli kirjanik Rakverre, Gagarini pst 17 (tänane Kastani tänav). Nüüd alustas ta tööd vabakirjanikuna. Siin valmis näiteks romaan "Noorte südamed". Naabrimehe mälestused on kirjas ajalehes "Punane Täht" 7.05.1985.
Alates 1956 elas kirjanik Tallinnas Nõmmel.

Kirjanikud Erni Krusten, Paul Rummo, Nigol Andresen ja Ralf Parve. Eesti Kirjandusmuuseum.

Kirjanik Erni Krusten, RM F 357, 1963. SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1880147.

Kirjanik Erni Krusten jalutamas Harju tänava raamatukaupluse ees, 1968. ERM Fk 2644:5788, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/1510100.