Eesti monumentide e-kataloog

Est Rus Eng Ger Fra Spa Por Ita Swe Fin Lit Lat

Lääne-Virumaa kohad

Pooleli!

Foto: Heiki Koov, september 2010.

 

Mälestustahvel avati 12. jaanuaril 1930.

Teistkordselt avati 29. augustil 1932.

Eemaldati 1940.

Taasavamine 10. oktoobril 1997.

 

Vabadussõjas osales 87 Rakvere Poeglaste Gümnaasiumi õpilast. Neist langes 3, mitmed said haavata (neist mõned surid) ja osad surid haiguste tagajärjel.

 

1929.a. kevadel otsustasid Viru Maakonna Rakvere Poeglaste Gümnaasiumi õpilased jäädvustada mälestustahvli Vabadussõjas langenud ja enamlaste veretööde ohvritena hukkunud koolikaaslaste nimed. Kooli pedagoogikanõukogu toetas seda kavatsust. Idee elluviimiseks korraldati korjandus.

 

Tahvli avamise eelteade ilmus ajalehes "Virumaa Teataja" 28. november 1929. Siin artiklis on juttu ka kavatusest välja anda tahvlil esitatud õpilaste ja õpetaja album (kas ja kus võib seda leida?), kus sees hukkunute pildid, elulookirjeldused, järelhüüded langenute lähematelt sõpradelt jne. Albumi koostamise komisjon koosneb kolmest vlistlasest ja kahest praegusest õpilasest.

 

11. ja 12. jaanuaril 1930 tähistati Rakvere punavõimust vabastamiste 11. aastapäeva (artikkel ajalehes "Vaba Maa" 14.01.1930).

 

11. jaanuaril toimus pidulik aktus käsitööliste uues seltsimajas, kus mälestati Vabadussõjas ja punaste terrori ohvritena langenud õpilasi ja õpetajat.

Esinesid:

  • Kaitseliidu 1. Rakvere Malevkonna puhkpilliorkester.
  • Kirjanik Jakob Liiv võrdles noorte kangelaste võitlust Vabadussõjas maailma ajaloos sarnanevate juhustega ning näitas neid allikaid, millest meie noorus enda hingelise jõu ammutas.
  • Soololauludega esines Leo Erna (foto), gümnaasiumi õpilaskoor.
  • Rakvere kirikuõpetaja Bruno Ederberg (Ederma) tuletas meelde neid muljeid, mida ta ise üle elas õppursõdurina Vabadussõjas.
  • Laulud ja kvarteti etteaste.
  • Piduliku kontsertaktuse lõpetas Kaitseliidu Viru maleva pealik major Vaher hümniga, mis kujuens ühislauluks. 

Üritusel kogutud raha läks samuti mälestustahvli heaks.

 

Mälestustahvel avati gümnaasiumi (Posti tänav 15) saali seinal 12. jaanuaril 1930.a. Selle 50 x 80 cm suurusel mustast marmorist tahvlil oli kuldtähtedega kiri: "V.M.R.P.G. Vabadussõjas langenud õpilased Johannes Ager, Johannes Mathiesen, Hugo Pajos. Punase terrori ohvrid õpetaja Valter Paucker, õpilased Hugo Lang, Ferdinand Silberstern".

Avamisel kõnelesid:

  • kiriku õpetaja Ederberg ja direktor Leetberg,
  • haridusosakonna juhataja E. Rosenberg,
  • endine õpilane Tiitso jt.

Foto: Vabadussõja mälestustahvel Rakvere Poeglaste Gümnaasiumis, ERM Fk 2813:388, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/546204

Foto: Vabadussõja mälestustahvel Rakvere Poeglaste Gümnaasiumis, ERM Fk 2813:388, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/546204.

 

Peale tahvli avamist suunduti rongkäigus linnakalmistule. Osalesid õppurkompanii, kaitsevägi, kooliõpilased ja palju rahvast. Langenud kangelaste kalmudel pidas õpetaja Ederberg teenistuse, pandi palju pärgi.

 

4.02.1930 kinnitati tahvlile hõbepärg, mis oli kaitseminister O. Kösteri kingitus. Pärjal oli tekst: "W.M. Rakvere Poeglaste Gümnaasium. 12. I 30. Vabadussõjas langenud õppesõdurite ja nende kangelasteo mälestuseks. O. Köster, kaitseminister".

 

Poeglaste gümnaasiumi likvideeriti 1931. aastal. Nüüd jätkasid poisid õppetööd ühisgümnaasiumis aadressil Pikk tänav 29. Sealses saaliruumis avati tahvel pidulikul 29. augustil 1932. 

 

Kui kool kolis aastal 1938 uude majja, Vabaduse tänav 1, siis võeti tahvel kaasa, aga seda ei jõutud uuesti üles panna. Arvatavasti oli põhjuseks juba siis tunda andvad ärevad ajad ja eriti veel 1939 baaside lepinguga siia saabunud Punaarmee väeosad.

 

Kui aastal 1994 (kas õige aasta?) tehti koolis keskkütte torustiku remonti, siis leidsid töömehed tahvli veetorude soojusisolatsiooni (saepuru) seest. Huvitaval kombel ei leitud (ega ei osatud ka otsida) ja ei saanud tahvel viga koolimaja pööningul 24.02.1948 ja 1.12.1975 toimunud tulekahjude käigus.

 

5. augustil 1995 toimus Rakvere Gümnaasiumis 1941. aastal lõpetanute kokkutulek. Siin oli ka Astrid Niinelt (Rääbus), kes teadis mälestustahvli saatusest 40-ndate aastate alguses. Tema isa, Martin Rääbus, oli kooliteenija ja nad elasidki oma perega koolimajas omaette korteris. Martin Rääbus oli peitnud tahvli aula pööningule keskküttetorude alla ehitusprahi sisse. Sellest olid teadnud ainult tema abikaasa ja tütar.

 

Kooli vilistlase aastast 1964, Aarne Küttise, juhtimisel uuendasid restauraatorid tahvlit. Töö käigus puhastati, lihviti, kullati nimed ja tehti kinnituspoldid.

 

10. oktoobril 1997 tähistati kooli 85. aastapäeva. Selle ürituse raames toimus kontsert teatris, peale mida mindi tõrvikute valgel koolimaja peaukse juurde. Koolimaja oli küünlavalges. Peaukse varikatusel olid kooliõpilased tõrvikutega. Tahvlit kattis tume riie, mille küljes oli rahvuslipu värvides lillekimp. Katte eemaldas õpetaja Pear Rootalu.

Ajalehes "Virumaa Teataja" 11.10.1997 oli lühike artikkel mälestustahvli avamisest. 

 

Mälestustahvlist on artikkel ajalehes "Virumaa Teataja" 23.08.2008.

 

Langenute matmiskohad

1933.a. asusid Vabadussõjaaegsed Rakvere Gümnaasiumi õppursõdurid eeltöödele (sh raha kogumisele) hausammaste püstitamiseks sõjas ja punase terrori ohvritena langenud kaasõpilastele.

27. mail 1934.a. õnnistati hauasambad kolmel surnuaial:

  • Rakvere saksa koguduse surnuaial Ferdinand Silberstern (hukati veebruari 1918 lõpus Jõhvis) ja Johannes Mathiesen (osales Rägavere lahingus 15.12.1918, langes jalast haavatuna vangi ja hukati),
  • Rakvere vanal surnuaial Johannes Ager (osales lahingutes, külmetas tugevasti ja suri 1919).
  • Rakvere Kolmainu koguduse Tõrma surnuaial Hugo Pajos (osales mitmes lahingus, haigestus tüüfusesse ja suri).

Need olid 1 m kõrgused graniitsambad, mille esiküljel oli Vabadusristi kujutis ja selle all kiri: "Vabadussõjas langenud Rakvere Gümnaasiumi õpilane (nimi, sünni- ja surmaaeg)".

 

Valter Paucker on maetud Simuna kalmistule. Kuhu on maetud Hugo Lang?

Ferdinand Silbersternist ilmus artikkel ajalehes "Virumaa Teataja" 23.02.2008. Silberstenist on juttu ka ajalehes "Vaba Maa" 27.05.1934 ilmunud artiklis (Mathiesenist, Agerist ja Pajosest on siin kirjutatud väga lühidalt). 

 

Allikad: Tiit Noormets "Virumaa monumendid" (1990), Mati Strauss "Vabadussõja mälestusmärgid II" (Keila 2005), Rene Viljat "Eesti Vabadussõja mälestusmärgid" (kirjastus Tänapäev, 2008),

 

Tänased fotod:

Foto: Heiki Koov, september 2010.

 

Foto: Heiki Koov, september 2010.

1. veebruaril 2010 avati Vabadussõjas langenute mälestustahvli kõrval mälestustahvel Rakvere Gümnaasiumis õppinud soomepoistele, http://www.monument.ee/rakvere-linn/rakvere-gumnaasium-soomepoisid.