Eesti monumentide e-kataloog

Est Rus Eng Ger Fra Spa Por Ita Swe Fin Lit Lat

Lääne-Virumaa kohad

Foto: Heiki Koov, august 2010.

 

Mälestusrist ja nimetahvlid avati 31. mail 1997.

 

Kalmistule on maetud ligi 1000 (või kuni 1500) Teises maailmasõjas hukkunud sõdurit. Kas siia on maetud (ka ümbermaetud) lahingutes hukkunud või ainult sõja ajal Rakveres asunud sõjaväelaatsaretis surnud? Suurim laatsaret oli Rakvere Gümnaasiumis ja haavatud sõdureid raviti ka teistes linna koolimajades. Surnud maeti tammikusse ja linna surnuaeda. Kuna matmisi oli palju, siis läks kasutusse ka ala, kus oli juba mitukümmend aastat tagasi ehitatud velotrekk. Siia on maetud ka Saksa sõjaväes teeninud eestlasi. Nõukogude ajal matmispaik hävitati. Sõdurite haudadele rajati taas velotrekk ja hiljem ka laste mänguväljak. Nooremad Rakvere linna elanikud ei teadnudki, et siin üldse on kunagi surnuaed olnud.

Nõukaajal toimus tammikus sageli mitmesuguseid üritusi, milledest oli ka ajalehes "Punane Täht" juttu (näiteks 19.05.1964 ülerajooniline pioneeride lõkkeõhtu, 15.05.1971 tammiku ühiskondlikus korras koristamisest). Tammikust on juttu ka 23.09.1961 avaldatud artiklis, kus kirjeldatakse 19. sajandi keskpaigas kohaliku mõisniku soovi keelata rakverlaste jalutuskäigud vallimäele ja tammikusse.

 

Ajalehes "Virumaa Teataja" 14.09.1995 on juttu sellest, et Saksa riiklik sõjahaudade hooldamise ühing on teinud linnavalitusele ettepaneku taastada Saksa sõjaväekalmistu Rakveres. Arvatakse, et siia on maetud umbes 1000 surnut. Edasised otsused peavad põhinema sondeerimistööde tulemustel ja ka otsusel, mida teha aastal 1958 taastatud velotrekiga (võtab enda alla umbes 1/3 kavandatavast kalmistust).

 

Ajalehest "Virumaa Teataja" 21.10.1995 saame teada, et hauad asuvadki seal, kus nad pidid asuma. Antakse ka ülevaade Rakvere linnavolikogus olnud selle teemalisest arutelust.

 

1997 aasta kevadel lõpetati taastamistööd ja toimus kalmistu pidulik avamine. Siis ilmus ajalehes "Virumaa Teataja" kolm artiklit, mis neid tegemisi tutvustasid:

  • 17.05.1997 (kalmistu taastamise ettevalmistustööd algasid 1995. aasta sügisel, tööd telliti Rakvere haljastuse ja heakorra munitsipaalettevõttelt, kaheksa mälestustahvlit 1500 hukkunu nimedega organiseerisid ja paigaldasid siia sakslased).
  • 31.05.1997 (avamise eelteade koos lühiajalooga),
  • 3.06.1997 (avamisürituse kokkuvõte ja foto, sakslased rahastasid kalmistu taastamist 700 000 krooniga, kalmistu taastati Saksa Sõjahaudade Hooldeliidu, Rakvere linnavalituse ja muinsuskaitseameti koostöös, paekivitööd tegi "Sado Kaubahoov", massiivse tammeristi püstitas Rakvere Metsamajand, lühiülevaade Saksa Sõjahaudade Hooldeliidu tegevusest),

Avatseremoonia:

  • Avamisel osales hukkunute omakseid Saksamaalt ja palju Eesti Leegioni Virumaalt pärit veterane.
  • Surnuaia pühitses EELK Rakvere Kolmainu koguduse pastor Enn Kivinurm.
  • Sõna võtsid Rakvere linnapea Toomas Varek ja Saksa Sõjahaudade Hooldeliidu juhatuse liige dr. Werner Henning.
  • Saksamaa Liitvabariigi saatkonna konsulaarsekretär Kerstin Busse andis edasi suursaadiku tervituse.
  • Nimetahvlite ja risti juurde asetati pärjad.

 

Eestis langes Teise maailmasõja ajal üldse kokku ca 35 000 Wehrmachti sõdurit ja ohvitseri. 1997 andmetel olid nad maetud 1680 matmispaika. Suurimad taastatud surnuaiad asuvad Pärnus, Viljandis, Kuressaares ja Tartus. Tänaseks päevaks on korrastatud kalmistud ka Narvas, Toilas, Tallinnas ja Jõhvis.

 

Kalmistu on edaspidi sattunud uudistesse kahel põhjusel:

  1. Keegi toob siia lilli/asetab pärja, näiteks "Virumaa Teatajas" 1.07.2000 on juttu siin käinud Rakvere sõpruslinna Lütjenburgis baseeruva 6. õhutõrjesoomukite õppepataljoni meestest. 24.08.2000 ajalehest saame teada Lääne-Virumaa sõprusmaakonna, Plöni kreisi, esinduse pärgadepanekust.
  2. Vandaalide lõhkumistel: "Virumaa Teataja" 24.07.1999 andmetel lõhuti paekivist müüri ja soditi viltpliiatsitega sissekäigu tahvlit, ka on varasemalt valatud õli hukkunute nimetahvlile. 30.07.1999 ajalehe andmetel saadi kolm lõhkumises osalenud noorukit kätte. Päris tõsist lõhkumistööd võib teha ka loodus, näiteks 8. augustil 2010 möllanud augustitorm.

Foto: "Virumaa Teataja" 4.09.2010.

4.09.2010 ajalehes "Virumaa Teataja" on foto, kus on mehed, kes vabatahtlikult koristasid kalmistut tormikahjustustest.

 

Tänased fotod:

Foto: Heiki Koov, august 2010. Foto: Heiki Koov, august 2010.

Foto: Heiki Koov, august 2010. Foto: Heiki Koov, august 2010.

Foto: Heiki Koov, august 2010. Foto: Heiki Koov, august 2010.

Ka need fotod on tehtud peale seda, kui suur torm oli siit üle läinud.

 

Foto: Heiki Koov, august 2010. Foto: Heiki Koov, august 2010.

Foto: Heiki Koov, august 2010. Foto: Heiki Koov, august 2010.

Foto: Heiki Koov, august 2010. Foto: Heiki Koov, august 2010.

Foto: Heiki Koov, august 2010. Foto: Heiki Koov, august 2010.

Foto: Heiki Koov, august 2010.