Eesti monumentide e-kataloog

Est Rus Eng Ger Fra Spa Por Ita Swe Fin Lit Lat

Lääne-Virumaa kohad

Pooleli!

Foto: Parikas, Johannes ja Peeter. TLM F 9870:139, Tallinna Linnamuuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/1420321. 

Foto: Parikas, Johannes ja Peeter. TLM F 9870:139, Tallinna Linnamuuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/1420321.

 

Foto: Heiki Koov, juuni 2010.

 

Rakvere Vabadussõja monumendi esmakordne avamine toimus 30. augustil 1925.

Monument lõhuti 21. ja 22. oktoobril 1940.

Ajutine monument avati .... 1942.

Ajutine monument lõhuti ....

Ajutine mälestuskivi avati 24.02.1990.

Monumendi taasavamine toimus 30. augustil 1992.

Mälestustahvel Viru rindel hukkunud soomlastest vabatahtlikele avati 23. juunil 1999.

Restaureeritud monumendi avamine toimus 21.06.2004.

 

Asukoht: Koidula tänav 12a, Rakvere.

 

Saamislugu

Rakveres tekkis Vabadussõjas langenute mälestuse jäädvustamise mõte 1922.a. Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liidu Rakvere Osakonna juurde asutati 23. jaanuaril 1923.a. (või 28.01?) "Vabadussõjas langenud virumaalaste kalmuküngaste korraldamise komitee", mis seadis endale eesmärgiks ka ülemaakondliku mälestusmärgi püstitamise Rakverre. Monumendi avamise puhul välja antud brošüüris on kirjas 644 langenu nimed (lahingutes langenud 260, haiglates surnud 176, jäljetult kadunud 99 ja punaste veretöös tapetud 109).

 

Selle suure töö edukamaks teostamiseks moodustati ühine komitee koos seltskondlike organisatsioonide esindajatega (esimees erukolonel O. Luiga, abiesimees Rakvere linnapea A. Pääro, kassahoidja G. Palgi Rakvere Ühispangast, kirjatoimetaja J. Jaanis, abikirjatoimetaja E. Pajos, asjaajaja H. Lill, liikmed kirjanik J. Liiv, J. Laur, A. Moorberg, F. Palm, K. Pajos, "Virulane" 29.08.1925).

 

Esimeseks tööks oli komitee arvates korraliku mälestusmärgi püstitamiseks vajaliku 1,5 miljoni marga kogumine. Rakvere linn andis 400 000 marka, Viru maakond 75 000 ja Sõmeru vald 5 000, kuid teised organisatsioonid jäid asjast eemale. Puuduv summa koguti rahva annetustest, pidude ja loteriide korraldamisega.

 

Mitme võimaliku asupaiga hulgast valiti välja praegune koht. Ka samba kavandeid, mille hulgast valida, oli mitu. Töö otsustati tellida Amandus Adamsonilt, kelle kätte antigi kogu mälestussamba ehitamine.

Ehitustööd toimusid 1925.a. juulis-augustis. Tsementbetoonist samba valmistas ehitusmeister Reinhold Veigel insener Ferdinand Gustav Adoffi juhatusel.

1925. aasta alguses sõitis Adamson isiklikult Itaaliasse, Pistoia linna, pronkskujusid valama. Isiklikult juhtis ta ka kujude ülesseadmist 11. augustil.

 

A. Adamson mälestussamba ehitusel, ERM Fk 2813:754, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/542616

A. Adamson mälestussamba ehitusel, ERM Fk 2813:754, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/542616.

 

Vabadussõjas langenud virulaste mälestussammas asus Rakvere linna keskel, lõuna pool turuplatsi väikesel künkal. See kujutas kuuejärgulist tsementplokkidest astmikpüramiidi, millel seisis skulptuurirühm - mõõka tõstev sõdur ja selle najale toetuv haavatud lipukandja. Kujude kõrgus oli 2,13 meetrit ja mälestussamba üldkõrgus 8,5 meetrit. Aluse esiküljel oli reljeeftähtedes kiri "1918-1920 Vabadussõjas langenuile", selle pronksreljeef stseenidega muistsest iseseisvusest ja Vabadussõjast. Mälestusmärki ümbritses tsementpostidele toetuv raudkett. Ehitustööd ja platsi korraldamine läks maksma umbes 500 000 marka, Amandus Adamsonile tasuti tema töö eest 980 000 marka.

 

Kogutud rahast on juttu ka ajalehes "Virulane" 29.08.1925. Siinsete andmete järgi on

  • 1923.a. utud 210.288, kulutatud 13.888 marka,
  • 1924.a. kogutud 472.960, kulutatud 498.200 marka,
  • 1925.a. kuni 28. augustini kogutud 685.361, kulutatud 850.000 ja võlgasid umbes 300.000 marka. Võlad loodetakse likvideerida vamisüritusel kogutavast rahast.

 

Avamine

Algselt sooviti monumenti avada jaanipäeval (kas 24.06 või ikka Võidupühal 23.06?), kuid kuju valmissaamine ja Itaaliast siia jõudmine võttis plaanitust kauem aega.

 

Avamiseelselt ilmus ajalehes "Virulane" 29.08.1925 terve suur lehekülg monumenditeemalisi artikleid. Avamisürituse ülevaade ilmus ajalehes "Vaba Maa" 3.09.1925 ja "Virulane" 5.09.1925.

 

30. augustil 1925.a. oli monumendi pidulik avamine. Linnavalitsuse korraldusel oli kogu linn lipuehteis, tänavad värskelt umbrohust ja porist puhastatud. Avamispäevaks oli välja antud brošüür (????) Vabadussõjas langenud virulaste nimedega ja Jakob Liivi luuletusega.

Avamisüritus algas hommikul kirikus, jutlustas Lutheri kiriku konsistooriumi assessor A. Sommer, laulis kirikukoor Siiaki juhatusel. Laululehtede sissetulek läks avatava mälestussamba heaks.

Kell 10 oli turuplatsil Kaitseliidu Rakvere maleva ja ümbruskonna malevate ülevaatus, Kaitseliidu ülema kindralmajor Roska (Orasmaa) juhtmisel. Mängis I. diviisi orkester.

 

Kell 11 oli ausamba juurde kogunenud palju sõjaväe- kaitseliidu ja tuletõrjeosad, orkestird ja palju rahvast.

  • Ümber samba seisid auvalves skaudid.
  • Ehituskomitee esimees Luiga pidas lühikese kõne.
  • Suurtükisaluudi saatel vabastas Luiga mälestussamba valgest kattest.
  • Päid paljastades lauldi orkestri saatel "Ligemal, Jumal Sul".
  • Selle pühitses luteriusu kombe kohaselt õpetaja Sommer ja õigeusu kombe kohaselt metropoliit Aleksander.

Õp. Sommeri kõne eel üürgasid linnas tuletõrjesignaalid ja kirikukellad. Tuletõrjujad tormasid tuld kustutama. Selgus, et triikraud oli Aleksandri tänaval maja põlema pannud. Kuna tuli kustutati kiiresti, siis jõudsid tuletõrjujad varsti avamisüritusele tagasi.

  • Jakob Liiv luges oma pühendusluuletuse.

Nüüd esinesid lühemate kõnedega ja asetasid pärgasid:

  • Vabariigi Valituse poolt esinesid kõnedega põllutööminister Kerem, siseministri ja kindral Laidoneri nimel J. Sooman.
  • Isikliku pärja pani kindral Tõnisson, kes Vabadussõja ajal oli Viru rinde juhataja.
  • 5. rügemendi üleajateenijate allohvitseride nimel kõneles ja asetas mälestussambale marmorist mälestustahvli (foto?) üleajateenija Tamm.
  • Kaitseliidu (Viru malev, Rakvere I. malevkonna Kunda kompanii ja Rakvere Kalevlaste kompanii), 
  • Kohalike seltside poolt: käsitööliste, rahvamaja ja hariduse, üürnike, majaomanike, Viru lastekaitse, vigastatud sõjameeste, riigi- ja omavalitsusteenijate ühingu, tuletõrje, kaupmeeste, nais- ja vene heategevusselts, kohalik Ühispank.
  • Omavalitsused: Rakvere linn, Viru maakonnavalitsus ja nõukogu, Rägavere ja Tudulinna vallad,
  • Kohalikud kirikud
  • Ajalehe "Vaba Maa" vastutav toimetaja, Riigikogu liige Jaanis, pani pärja tundmata ema nimel, kelle kolm poega sõjas langesid, meeldetuletades püstitatud mälestussamba sümboolset tähendust.
  • Kokku asetati monumendi jalamile üle 40 pärja.
  • Pikema kõne pidas Kaitseliidu ülem Roska.Ta tuletas meelde 1. detsembri (1924 - punaste mäss Tallinnas) sündmusi ja kutsus kõiki Kaitseliiduga ühinema. Ta teatas ka, et Kaitseliidu keskjuhatus on otsustanud monumendi korrashoidmiseks raha anda.
  • Kohal oli ka mälestusmärgi autor Amandus Adamason. Kui ta tribüünile asutus, siis sai ta kiiduavalduste osaliseks.

Avamisüritus kestis üle nelja tunni.

Monument arvatavasti peale avamist. ERM Fk 2813:381, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/545748.

Monument arvatavasti peale avamist. ERM Fk 2813:381, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/545748.

 

Avamisele järgnes paraad ja külalistele lõunasöök ühisgümnaasiumi ruumes.

 

Kell 16 algas Rahvaaias pidu sõjaväeorkestri saatel. Peo eesmärk oli koguda momendi (veel tasumata) ehituskulude katteks.

 

Ajalehe "Virulane" 5.09.1925 andmetel teeniti avamisüritlusel:

  • Platside piletite müügist 71.600 marka,
  • Karbikorjanduse teel 38.262 marka,
  • Raamatute müügist 23.163 marka,
  • Piletite müügi juures raamatute eest 39.887 marka,
  • Rahvaaias korraldatud piduõhtust 70.183 marka.

Komitee kulud 9.285 marka.

Kokku teeniti 233.810 marka, mis kanti Ühispanka.

 

Edaspidi hoidis mälestussammast korras Rakvere linnavalitsus.

 

ERM Fk 2813:384, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/545751.

ERM Fk 2813:384, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/545751.

 

ERM Fk 2813:383, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/545750.

ERM Fk 2813:383, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/545750.

 

Foto: Hans Voolmann. ERM Fk 2957:904, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/1971978.

Foto: Hans Voolmann. ERM Fk 2957:904, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/1971978.

 

Soome linna tegelased Rakvere mälestussamba juures, 1930-ndad aastad. TLM F 5429, Tallinna Linnamuuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/2153293.

Soome linna tegelased Rakvere mälestussamba juures, 1930-ndad aastad. TLM F 5429, Tallinna Linnamuuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/2153293.

 

Postkaart. RM F 1375:23, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/1323439.

Postkaart. RM F 1375:23, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/1323439.

 

1940 jäädvustasid "Eesti Kultuurifilm" Rakvere linna filmides ka ausamba (http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/1277 algus 1.37).

 

Lõhkumine

1940.a. sügisel otsustasid Virumaa uued võimukandjad kõik maakonnas olevad Vabadussõja mälestusmärgid Oktoobrirevolutsiooni aastapäevaks õhku lasta. Mingil viisil sai rahvas sellest kohe teada. Rakveres hakati mälestussamba jalamile tooma lilli ja pärgi. 21. oktoobri öösel äratas linnarahva aga võimas plahvatus. Sellele järgnesid uued plahvatused - öö jooksul kokku 22. Hommikul nägid sajad kohalerutanud inimesed mälestussamba asemel rusuhunnikut. Platsi piiras miilitsaahelik, kedagi lähedale ei lastud. Samba alusmüüride lõhkumine jätkus kangide ja vasaratega veel kaks päeva. Purustamisel oli eriti agaralt tegev Rahva Omakaitse organiseerija Rakveres, Virumaa miilitsaülema abi, Viru-Kabalast pärit meremees Alfred Naaber.

 

Ajalehes "Viru Sõna" 24.10.1989 kirjutab A. Taal: "Pärast õhkimist lebasid sõdurite kujud kõveraks paindunud lipuvardaga mõnda ega linnavalitsuse õuel puuvirna otsas, paistes üle aia Tallinna tänavale. Hiljem liikus jutt, nagu oleks purustatud skulptuur ühel ööl Rahvaaia tiiki visatud."

 

Monumendi lõhkumist ka ise pealt näinud Peep Kärp on kasutades tolleaegsete kooliõpilaste mälestusi, kirjutanud mõned artiklid (ajalehes "Viru Sõna" 10/12.09.1991 ja "Virumaa Teataja" 20.10.2000). Nendest selgub, et monumendi lõhkumiste päevadel oli ei tahtnud Rakvere Gümnaasiumis koolitööst midagi välja tulla - vaadati akendelt, kõik olid masenduses, tüdrukud nutsid. Kelle oli võimalik üritas monumendist tükke kaasa võtta. Lõhkumise vastu protesti nii koolist puudumisega, avalikult isamaaliste laulude laulmisega, lendlehtede levitamisega, monumendi asukohta lillede viimisega. Selline protestitegevus oli muidugi ohtlik ja lõppes mitmetele õpilastele Siberi sunnitöölaagritesse viimisega või isegi peale arreteerimist teadmata kadunuks jäämisega. Paremal juhul õnnestus koolide direktoritel ja õpetajatel miilitsas selgitusi jagades kinnipeetavad õpilased vahi alt päästa.

 

Peep Kärp kirjutas monumendi lõhkumisest ka "Virumaa Teatajas" 4. augusti 1942 artiklisarjas "Virumaa punased valitsejad".  

 

Artikkel ajalehes "Punane Virumaa" xx.xx.xxx - lõhkumine on õige!

 

 

Ajutised monumendid

 

Saksa okupatsiooni ajal aastal 1942 oli ajutine monument juba olemas. Kas see oli puust või betoonist?

Artikkel ajalehes "Virumaa Teataja" 21.02.1998 - koolinoored tähistavad Vabariigi aastapäeva 1942. aastal.

 

ERM Fk 2813:753, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/542615.

ERM Fk 2813:753, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/542615.

 

Mälestussamba avamine Saksa okupatsiooni ajal, ERM Fk 2813:386, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/546202 .

Mälestussamba avamine Saksa okupatsiooni ajal, ERM Fk 2813:386, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/546202 .

 

ERM Fk 2813:712, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/542088 .

ERM Fk 2813:712, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/542088.

 

1943.a. mais moodustati Rakveres Vabadussõjas langenute mälestussamba taaspüstitamise komitee, kuid sõjaolukorras selle töö reaalsete tulemusteni ei jõudnud.

 

Eesti Vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril 1990.a., tähistati mälestussamba asukoht Eesti Represseeritute Ühingu "Memento" Rakvere osakonna ja Lääne-Virumaa Rahvarinde poolt mälestuskiviga. See oli kolmnurkse kujuga suur põllukivi, mille ühel lihvitud küljel oli kiri "Siin asus 1925-1940 Vabadussõjas langenute mälestussammas". Kivi avamisüritusel esinesid:

  • Viru-Jaagupi kirikuõpetaja Madis Oviir rääkis siin asunud monumendi ajaloost, avas ja õnnistas uue mälestuskivi. 
  • Eestimaa Rahvarinde liider Edgar Savisaar pidas kõne poliitilisest olukorrast ja tulevikuvõimalustest.
  • Sõna võtsid maavanem Lembit Kaljuvee ja maakonna volikogu esimehe asetäitja Jüri Peinar.
  • Mängis orkester, pärgade ja lilledega ehitud mälestuskivi juures süüdati küünlad, mida hoiti põlevana järgmise päevani.

Rahvarohkest üritusest ilmus ajalehes "Viru Sõna" 20.02.1990 avamisürituse eelteade ja 1.03.1990 fotod ja ülevaade toimunust. 

Foto: "Viru Sõna" 24.03.1990.

Foto: "Viru Sõna" 24.03.1990.

 

Foto: Hans Teetlaus. Helge Teetlaus Rakveres Vabadussõjas langenute mälestussamba mälestustahvli juures, ERM Fk 2960:376, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/1962630.

Foto: Hans Teetlaus. Helge Teetlaus Rakveres Vabadussõjas langenute mälestussamba mälestustahvli juures, ERM Fk 2960:376, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/1962630.

 

Siin kivi juures toimusid Eesti vabariigi aastapäeva tähistamise üritused ka kahel järgneval aastal.

Ajalehes "Viru Sõna" 26.02.1991 ilmunud artiklis on kaks fotot ja lühiülevaade toimunust: mängis orkester, vaimuliku avakõne pidas Rakvere koguduse õpetaja Enn Kivinurm, rääkisid ka peaminister Edgar Savisaar, maavanem  Lembit Kaljuvee, Rakvere linnapea Tiit Kullerkupp. Neist viimane rääkis ausamba taastamisest ja müügile saabunud taastamisfondi toetuskaartidest.

Ajalehes "Viru Sõna" 29.02.1992 ilmunud artiklis on üks fotot, kus Peep Kärbi kõnet kuulavad (ja kes tõenäoliselt ka ise üritusel esinesid): Viru-Jaagupi kirikuõpetaja Madis Oviir, "Memento" üks juhte Arvo Jaakson, ürituse korraldaja Jaan Roots, Ülemnõukogu liige Edgar Savisaar, maavanem Lembit Kaljuvee, linnapea Tiit Kullerkupp.

 

 

Arutelud monumendi taastamisest

Ajalehes "Viru Sõna" 28.07.1988 kirjutab Peep Kärp lühiülevaate monumendi saamisloost ja lõhkumisest. Artikli lõpus nimetatakse mitmeid Vabadussõja monumente, mis on juba taastatud või taastatakse lähiajal. Siit jõuab artikli autor küsimuseni: millal hakatakse taastama Rakvere monumenti? Eelkõige oli küsimus suunatud Eesti Muinsuskaitse Seltsi Rakvere osakonnale.

 

Peep Kärp kordab oma küsimust ajalehes "Viru Sõna" 1.07.1989 artiklis - Rakvere ümbruses on monumendid taastatud endisel kujul Haljalas, Simunas, Assamallas. Taastamistöö on pooleli Viru-Jaagupis, Viru-Nigulas, Kadrinas. Rakveres asunud monumendi taastamisest pole aga midagi kuulda! Kuigi Adamasoni loodud samba pronksfiguure pole leitud, ei tohiks samba taaspüstitamisest loobuda - tuleb teha uue projekti alusel, aga kindlasti vana monumendi kohale. Artikli autori käest on mitmed inimesed küsinud: kelle kätte anda raha sammaste taastamiseks (teise sambana on mõeldud Palermo punaterroriohvrite monumenti). Kui Muinsuskaitse Selts ei saa taastamise korraldamisega hakkama, siis võib-olla Rahvarinne, roheliste liikumine jne? Kauem ei tohi venitada!

 

Ivo Õunapuu kirjutab ajalehes "Viru Sõna" 13.07.1989 artiklis, et samba taastamisse peavad oma panuse andma ka Rakvere Linna RSN Täitevkomitee ja ka Rakvere Rajooni RSN Täitevkomitee (selgituseks olgu öeldud, et nimetatud asutused on tänane Rakvere Linnavalitus ja Lääne-Viru Maavalitus, artiklis oli kasutatud nende nõukogudeaegseid nimetusi), kui samba lõhkunud ja rüüstanud võimuesindajate ametlikud järglased. Autor pooldab monumendi taastamist endisel kujul.

 

Ajalehes "Viru Sõna" 2.09.1989 antakse teada, et Rakvere linnapea Tiit Kullerkupu juures on toimunud nõupidamine Rakvere Vabadussõja ausamba taastamise küsimuses.

  • Arutelul osalesid muuseumi, Rahvarinde, Muinsuskaitse seltsi ja represseeritute ühingu "Memento" esindajad.
  • Arvati, et kõigepaelt tuleks monumendi asukoht tähistada kivi või plaadiga, siis taastada samba alus selle esialgsel kujul ja kolmandaks püstitada uus ausammas.
  • Rahvarinde eestseisuse liige Toivo Arpo on "Ars Monumentaalist" teada saanud, et samba taastamine võib hinnanguliselt maksta 70 000 kuni 80 000 rubla, sellest 20 000 kuni 30 000 rubla kujude tegemine (kui õnnestub leida vana skulptuuri valuvorm).
  • Ühine arvamus oli, et "järeletehtud" Adamsoni vaja ei ole.
  • Annetuste osas otsustati enne asjas selguse saamist korjandust mitte alustada.

 

Ajalehes "Viru Sõna" 24.10.1989 ei ole A. Taal rahul mitmete eelnevas ajaleheartiklis nimetatud otsusega: 

  • Mingit uut monumenti, ükskõik kui geniaalne see ka poleks, meil vaja ei ole.
  • Autor pooldab monumendi ennistamist selle endisel kujul. Fotode järgi on võimalik monument taastada võrreldes originaaliga küllalt suure täpsusega. Erinevused tulevad vaid detailides, mis on arusaadav ja andestatav.
  • Miks ei kuulutatud korjandust välja? Kui monumendi edasine saatus on selge, siis läheb ju kohe raha vaja!

 

Ajalehes "Viru Sõna" 28.11.1989 on artikli autor Ivo Õunapuu nördinud, et ajalehes "Viru Sõna" 2.09.1989 ilmunud artiklis toonitatakse liiga palju täiesti uue sambakuju loomist ja asetamist endise samba kohale, omaaegse samba aluse taastamist. Kas me ikka kõik seda soovime? Autor toetab samba taastamist endisel kujul. Raha kogumist võiks kohe alustada. Tema on nõus annetama 25 rubla.

 

Ajalehes "Viru Sõna" 24.03.1990 kirjutab Olav Mäe:

  • Mõni nädala tagasi kohtusid linna peakunstnik, linnapea, abilinnapea ja muinsuskaitsjate esindajad. Nõupidamisel otsustati, et Vabadussamba taasloomine pole praeguse vaesuse juures hästi mõeldav, sest maksumuseks kujuneb ca 100 000 rubla.
  • Samba kunagine asupaik tuleb korda teha (sh laste mänguväljak kolida uude kohta).
  • Autor ei ole rahul Peep Kärbi tegevusega, kes korraldas siia ajutise mälestuskivi, mis avati 24.02.1990 (ei teavitatud õigeaegselt linnavõime ja  monumendiga pidi tegelema Muinsuskaitse mitte "Memento").
  • Sammast pole esialgsel kujul võimalik taastada - skulptuurid pole säilinud, ka valuvormide olemasolul pole võimalik taastada.
  • Üks võimalus on kuulutada välja uue samba rajamise konkurss. Räägitud on ka samba aluse taastamisest ja sinna otsa siis uue skulptuuri lisamist, aga artikli autor sellist varianti ei poolda (kujuneks omapäraseks hübriidiks, mis pole vastuvõetav).
  • Autor küsib artikli lõpus, kas need annetajad, kes on nõus toetama monumendi taastamist endisel kujul, on nõus toetama ka uue monumendi loomist?

 

Ajalehes "Viru Sõna" 14.04.1990 kirjutab Peep Kärp monumendi taastamisvõimalustest. Tema arvamused:

  • Paljud Vabadussõja monumendid Eestis on taastatud endisel kujul, st koopiana. Sellist taastamist ei saa nimetada plagiaadiks.
  • Uue, tänapäevase monumendi tegemine on küll kõige lihtsam variant - kuulutada välja ideekavandikonkurss ja hakata võitjatöö järgi ehitama.
  • Küsitav on kas selline uus monument on südamelähedane vanemale põlvkonnale, kas see ikka annab edasi neid aatelisi aegu, mil monumente ühistööna püstitati. 
  • Kas see ei oleks mitte liiga erandlik teiste Vabadussõja monumentide hulgas?  
  • Nii jõuab artikli autor lõpuks järeldusele, kas poleks mõeldav taastada monument Adamsoni loomingu koopiana? Mida arvavad sellest ideest virulased? Andke teada ja saatke monumendist fotosid. Varsti avaldatakse ka annetuste kogumise pangakonto.

Ajalehes "Viru Sõna" 29.05.1990 võtab sõna Eesti Kunstimuuseumi skulptuuriosakonna juhataja Tiina Pikamäe, kelle vanavanemad olid pärit Virumaalt. Tema seisukohad on järgmised:

  • Peaksime mõtlema kõiki lähedalt puudutanud minevikule - Vabadussõjale, Tartu rahule, 1939. aasta Molotov-Ribbentropi paktile, 1944. aasta iseseisvuse taastamise ebaõnnestumisele ja sellele järgnenud nõukogude perioodile. Uus monument võiks tähistada kõiki neid kannatusterohkeid aastaid. Adamsoni monumendiga seda teha ei saa.
  • Artikli autor on arvamusel, et fotode järgi ei ole võimalik nii detailiderohket figuurigruppi autentselt taastada. Pealegi puuduvad monumendi tagaküljest tehtud fotod. Samuti on võimatu uuendada mitmefiguurilist, tehniliselt keerukat ja peent reljeefi ausamba jalamil.
  • Ta soovitab kuulutada uue monumendi konkurss välja kolme Virumaalt pärit skulptori vahel. Nendeks on paljulubav algaja kunstnik Aivar Simson, hea vormi- ja materjalitajuga Jüri Ojaver ja juba nimekas meister Lembit Palm.
  • Üheks võimaluseks on üldse mitte monumendi tegemine vaid korjatud rahaga panna alus uue teatrimaja ehituseks.

 

Ajalehes "Viru Sõna" 7.06.1990 ilmus küsitlusleht, kus tuli valida kolme variandi vahel:

  • Olen Rakvere Vabadussõja mälestusmärgi endisel kujul taastamise poolt
  • Olen uue mälestusmärgi rajamise poolt
  • Arvan, et asi tuleb lükata edasi paremate ja jõukamate päevadeni

Küsitlusleht tuli saata 11. juuniks ajalehetoimetusse. Millised olid küsitluse tulemused?

 

Lõplik selgus saabus virulastele ajalehes "Viru Sõna" 19.07.1990 ilmunud artiklis. Siin antakse teada:

  • Rakvere linnavalitsuse juurde on asutatud Vabadussõja ausamba taastamise toimkond.
  • Mälestusmärk tuleb endisesse paika ja ja endisel kujul. 
  • Amandus Adamasoni skulptuuride taastamiseks on andnud nõusoleku kujur Matti Varik. Tema on teinud ka Kuressaare ja Viru-Nigula Vabadussõja monumendile skulptuuride koopiad.
  • Ausambast on saadud piisavalt fotosid (sh. pildistatud ka tagantpoolt).
  • Taastamise oletatav maksumus on vähemalt 100 000 rubla.
  • Avatud on annetuste kogumise pangakonto. Mitmel korral väga rõhutatakse annetuste tähtust - ilma rahata ei ole võimalik midagi teha!

Lisaks artiklis öeldule: siin kirjeldatud Rakvrere Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee (selline oli linnavalituse tolleaegne ametlik nimetus) koosolek toimus 2. juulil 1990. Monumendi taastamise eelnõu esitasid Mihkel Juhkami ja Tiit kullerkupp. 

 

Ajalehes "Viru Sõna" 8.08.1990 ilmunud artiklis on põhiteema monumendi taastamiseks vajaliku raha kogumisest.

  • Esimese suure annetuse, 5000 rubla, teeb "Õitsengu" kolhoos.
  • Lähiajal saadab ausamba taastamise toimkond paljudele asutustele, ettevõtetele ja majanditele Lääne- ja Ida-Virumaal kirjaliku palve toetada algatatud üritust.
  • Artikli juures on pilt Adamsonist ehitatava monumendi taustal. 

 

Ajalehes "Viru Sõna" 11.09.1990 on samuti juttu rahast. Lisaks on siin foto, mis on tehtud monumendi tagumisest poolest.  

  • 5.09.1990 seisuga on laekunud 11 335 rubla. Annetusi saab teha nii pangakontole, postkontoris ja ka linnavalitsuses.

 

Osa rahast laekub ka ajaleheartikli honorari annetamisest (näiteks "Viru Sõna" 1.10.1991).

 

Ausamba taastamise toimkond on vahepeal asja edasi ajanud ja nii saame ajalehes "Viru Sõna" 8.11.1990 teada mitmesugust uut infot: 

  • Esialgu kutsuti monumenti taastama skulptor Matti Varik, kes siiski mitmetel põhjustel skulptuure uuesti modelleerimast loobus. Töö võtab ette Virumaa mees Lembit Palm. Palm omakorda soovitas arhitektiks samuti Virumaaga seotud Kuno Raudet.
  • Taastatavat monumenti ei saa koopiaks nimetada, selleks oleksid ikkagi vaja valuvorme. Õigem on öelda "ausamba skulptuurigrupi uuesti modelleerimine fotode jt, arhiivimaterjalide põhjal".
  • Ajalehe "Viru Sõna" toimetusse on saadetud monumendist mitmeid fotosid ja nende hulgas ka kaks tagantvaates tehtud ülesvõtet. Töö arhiivides jätkub, loodetakse leida ausamba aluse tööjoonised.
  • Matti Varik tegi kalkulatsiooni, mille järgi maksavad pronksfiguurid 115 000 rubla. Summa sisaldab savist modelleerimist, 1/3 suuruses vahemudeli tegemist, vahemudeli suurendamist ja pronksi viimist. 
  • Lembit Palm arvas, et aastaga tuleb tööga toime.
  • Artikli juures on foto monumendi avamisest 30.08.1925.
  • Artiklis on nimekiri senistest annetajatest. Kokku on annetusi laekunud ligi 30 000 rubla - tööga saab algust teha, "ArsMonumentaalile" on tellimus esitatud.
  • Monumendi ühele taastamise eestvedajale, Peep Kärbile, toodi koju umbes 20-30 kg raskune pronksvalutükk, millel on kirjad: "Prof. Adamson, 1925, Pistoia." See tükk oli õhkimise tagajärjel lennanud 80-100 m kaugusele Kastani tänavale. Sealt korjati see üles, hoiti alles ja nüüd toodi välja.

 

Ajahehe "Viru Sõna" 13.11.1990 artikkel vahendab 8.11.1990 toimunud mälestusmärgi taastamise toimkonna koosolekul arutletut:

  • Koos skulptor Lembit Palmi ja arhitekt Kuno Raudega arutati tööde tegemise järjekorda. 
  • Alustuseks püütakse leida arhiividest ja kunstiajaloolastelt lisaandmeid ausamba saamisloo kohta.
  • Vanade fotode põhjal teeb arhitekt Kuno Raude fotogrammeetria, mille tulemusena saadakse teada samba mõõtmed.
  • Skulptor Lembit Palm arvas, et skulptuuride modelleerimisega saab ta valmis talve jooksul ja kevadel võiks neid hakata pronksi valama.
  • Lähipäevil kaevatakse ausamba vundament lahti. See on vajalik mõõdistamiseks ja hetkeolukorra hindamiseks.
  • Vaja on tellida ausambamäe planeerimis- ja haljastusprojekt. 
  • Otsustati ausamba alus valada betoonist - nii oli algselt ja nii on ka odavam.
  • Annetusi on laekunud töö alustamiseks, aga edasiseks rahastamiseks otsustati trükkida 3 ja 5 rublaseid toetuskaarte.(kas 3. rublaseid tegelikult ei olenud? kellel on alles 5-rublane toetuskaart?)

 

15. novembril tehtigi vajalik kaevamistöö. Abiks olid Rakvere I. Keskkooli (tänase nimega Rakvere Gümnaasiumi) vanemate klasside õpilased. 10-15 cm paksuse mullakihi alt tuli välja monumendi vundamendi ülemine osa. See oli suhteliselt hästi säilinud ja seda sai kasutada ka uue monumendi ehitusel. Parandustöid vajas vundamendi edelanurk, mis oli lõhkamistööde tagajärjel osaliselt purunenud. 

 

Kui algselt oli teada mõningad monumendi mõõdud oli nendest ikkagi vähe ja ka neid numbreid sai mitmeti tõlgendada. Et monument ka mõõtudelt originaalile vastav tuleks, selleks oli hädasti vaja saada lisaandmeid. Aja jooksul selgus, et arhiivides ja kõikvõimalikest muudest kohtades ei ole säilinud vajalikku infot (näiteks Amandus Adamsonist allesjäänud materjalid, esimese monumendi ehitusmeistri Reinhold Veigeli perekonnaarhiiv). Järelikult tuli kasutada olemasolevaid fotosid. 

 

Algselt kavatseti kasutada monumendi täpsete mõõtmete teadasaamiseks fotogrammeetriat, kuid teenuse kalli hinna tõttu (100 000 rubla) sellest loobuti. Mis selle meetodi nii kalliks teeb? Otsustati kasutada pöördperspektiivi meetodit.

 

Kuno Raude kirjutab veebilehel http://www.hot.ee/vaikal00/raude_72.htm: "Tegin kindlaks ausammast pildistanud fotograafi asukoha, objektiivi e. silmapiiri kõrguse maapinnast, ausamba kõrguse ning üldised proportsioonid, seejärel detailide, sealhulgas pronksskulptuuri, olulisemad mõõtmed. Ausamba kui terviku rekonstrueerimine fotomaterjali abil oli ausamba taastamise protsessis kõige vaevalisem ja vastutusrikkam, sest rekonstruktsiooni täpsusest olenes nii skulptori kui ka arhitekti edasine töö ja lõppkokkuvõttes kogu ettevõetud töö tulemus. Rekonstruktsiooni tulemused olid üllatavalt head. 1990. aasta lõpuks olid vajalikud kontrollandmed, sealhulgas aluse üksikplokkide ning skulptuuride mõõtmed ja proportsioonid, taastatud. Muu hulgas selgus, et kirjalikes allikates nimetatud ausamba kõrgus „üle 8,50 m“ (rekonstruktsiooni tulemusena 8,52 m) oli sõduri kiivri kõrgus maapinnast, lipuvarda otsa kõrguseks maapinnast on 9,45 m. Ausamba aluse kõrguseks maapinnast on 6,38 m. Võis alustada skulptuuride modelleerimist ja ausamba aluse projekteerimist."

 

Ajalehes "Viru Sõna" 4.05.1991 artiklis on juttu järjekordsetest edusammudest monumendi valmimisel:

  • Artikli juures on foto 1/3 suuruses plastiliinist modelleeritud skulptuuridest. 
  • Skulptuuride pronksi valamine peaks toimuma 1992. aasta esimesel poolel.
  • Arhitekt Kuno Raude on valmis saanud kuuejärgulise astmikpüramiidi tööjoonised (joonis 1, joonis 2, joonis 3, joonis 4) ja nii võib samba aluse tegemine varsti alata.
  • Samba betoonitööd teostab firma "Uusehitus".(siin ja edaspidi suur segadus selle firma nimega)
  • Raha on endiselt umbes 80 000 rubla puudu.
  • Endiselt toimub toetuskaartide müük. Kaardid võiksid müügil olla asutuste ja ettevõtete kassades, kus soovijad saaksid neid vähemalt palgapäeval osta.

 

Ajalehes "Viru Sõna" 15.10.1991 teatatakse, et töödega ausambamäel on algust tehtud - vana vundament on lahti kaevatud. Vundament on võrdlemisi heas seisus, aga selle kindlustamine betoonivalamisega on siiski vajalik.

 

Ajaleht "Viru Sõna" 22.02.1992 annab teada:

  • Ehitusettevõttega "UE Rakvere" on kokkulepe, mille järgi ehitusfirma teeb suveks ausamba valmis. Samas graafikus on ka arhitekt ja skulptor ja "Ars Monumentaal".
  • Tööd on seni tehtud ühiskondlikus korras, annetustest ja korjandustest laekunud rahaga. Töö lõppedes on kavas avaldatakse brošüür, kus kõikide annetajate nimed on kirjas.
  • Praeguseks on kogutud 75 000 rubla, millest 30 000 on töö tegijatele juba välja makstud.
  • Monumendi lõplikuks valmimiseks on veel päris suur summa puudud (inflatsioon on raha väärtust palju vähendanud).

 

Ajaleht "Viru Sõna" 9.05.1992 annab teada:

  • Nüüd räägib Rakvere linna peakunstnik Kalev Uduve, et ausamba taastamise kulutused liginevad 1,5 miljonile rublale.
  • Skulptuurid ootavad pronksi valamist. Aprilli alguse seisuga maksab see töö 950 000 rubla. Samba aluse tegemine on AS Uusehitus" hinnangul ligi 500 000 rubla. Mõlemad tööd oleks raha olemasolul võimalik suvel ära teha.
  • Uued annetused on väga oodatud. 

 

Ajaleht "Viru Sõna" 2.06.1992 annab teada:

  • Samba ehitus on hoo sisse saanud. Ehitusfirma "Uusehitus Rakvere" on juba samba aluse jaoks paigaldanud valuvormid ja sinna sisse armatuuri. Kaks alumist astet on juba valatud.
  • Rahalisi ja tähtaegadest kinnipidamise probleeme tekib pronksfiguuridega. Need on endiselt pronksi valamise ootel. Väärismetallide hinnad on tõusnud sajakordselt.
  • Raha on laekunud 90 000 rubla, sellest on alles 10 000 rubla.

 

Ajaleht "Viru Sõna" 13.06.1992 annab teada:

  • Fotol on näha, et esimesed astmed samba alusest on valmis. Tegijaks firma VE Rakvere a/s.
  • Ka kujude pronksi valamine on alanud.

 

Ajaleht "Viru Sõna" 28.07.1992 annab teada:

  • Teade sellest, et monumendi avamine toimub pühapäeval, 30. augustil.
  • Ausamba alus on valmis (siin on ka sellest foto), tegija a/s "UE Rakvere".
  • Töödejuhataja Arvo Tuulingu sõnul kulus u. 5 m3 puitu, 1,6 tonni sarrust (??? kas armatuuri?) ja u 50 m3 betooni. Aega kulus 1,5 kuud. Tegeletakse veel väikeste viimistlustöödega.
  • Betooni valmistamiseks kasutati peent graniitkillustiku - nii peaks monoliitne alus vastupidavam olema.
  • Sama ehitusfirma teeb ka lähiümbruse korda: valab postid, paigaldab plaadid ja pingid.
  • Kujud on "Ars Monumentaalis" pronksi valatud. Need kaaluvad kaks tonni. 24. augustiks peaksid kujud Rakvere jõudma.
  • Linnapea Tiit Kullerkupp loodab "Ars Monumentaalile" võlga või osagi sellest tasuda tasaarvelduse korras pronksiga. Kellel on pronksi, annetage see ausamba heaks. (kas Stamme pronksbareljeef läheb sulatamisele)
  • Ausamba ja selle ümbruse taastamine maksab umbes 250 000 krooni, sellest on annetuste osa umbes 20%.
  • Linnavalitsuses on koostamisel ausamba piduliku avamise kava.

 

Ajalehes "Viru Sõna" 28.07.1992 on juttu algse monumendi saamisest ja selle lõhkumisest. Uue monumendi tegemisest on uut infot:

  • Pargi elektrivarustuse tööjoonised koostas insener Endel Tõruvere.
  • Märtsis ja aprillis 1992 kiitis Kultuuriministeeriumi ja Monumentaal-dekoratiivkunsti Riiklik Ekspertiisikomisjon heaks nii skulptuurid ja ka monumendi esikülje bareljeefi. 
  • Aluse konstruktiivse lahenduse autoriks on Riikliku Projekteerimisinstituudi Eesti Projekt ehitusinsener Gunnar Lipstok.

 

Ajalehes "Viru Sõna" 22.08.1992 artiklis on juttu avamisüritusest, loetletakse taastamistöödel osalenuid, tänatakse annetajaid. Linnavalitsus palub monumendi avamise päeval heisata Rakveres riigilipud.

Samba taastamise komisjon loeb oma töö lõppenuks. Komisjonis osalesid:

  • Tiit Kullerkupp - linnapea,
  • Peep Kärp - "Memento" esindaja
  • Jüri Peinar - ajalehe "Viru Sõna" peatoimetaja,
  • Kalev Uduve - linna kunstnik,
  • Riina Rillo - linna kultuurinõunik.

 

Ajalehes "Rahva Hääl" 29.08.1992 on esitatud samba lühiajalugu ja ülevaade taastamistöödest. Siin öeldud, et suurem osa ausamba taastamisest kanti Rakvere linna eelarvest.

 

Ajalehes "Viru Sõna" 29.08.1992 on veelkord lühiteade homsest monumendi avamisest. Lisaks on siin Erich Meerja luuletus "Vabadussammas".

 

Monumendi avamise puhul valmis brošüür, kus on kirjas nii monumendi lühiajalugu, tänud taastajatele, annetajate nimed, taastamise komisjoni koosseis, ja avamisürituse kava koos esinejate nimedega ja Virumaal pärit Vabadussõjas langenute nimed. 

 

Ajalehes "Viru Sõna" 1.09.1992 artiklis on ülevaade monumendi avamisstseremooniast:

  • Algas Kaitseliidu kahe ja Kalevi pataljoni ühe rühma marsiga ausambamäele.
  • Esines Virumaa Poistekoor lauluga "Uusi tuuli sündis Eestimaal".
  • Avakõne pidas Rakvere linnapea Tiit Kullerkupp (kõne "Viru Sõna" 3.09.1992).
  • Sambalt eemaldasid katte monumendi taastamise idee algataja Peep Kärp, Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel ja Tiit Kullerkupp.
  • Kaitseliit saluteeris  kolme kogupauguga.
  • Jakob Liivi "Epiloogi", mis oli kirjutatud 30. augustiks 1925, kui Vabadussõja ausammas Rakveres avati, luges Ülo Lodeson.
  • Minutiks langetati pea Vabadussõja kangelaste mälestuseks.
  • Vaimuliku talituse viisid läbi Rakvere Kolmainu koguduse õpetaja Enn Kivinurm ja Rakvere õigeusu kiriku preester isa Gennadi.
  • Kõnelesid Arnold Rüütel, Vabadussõjast osavõtnu 92-aastane Aleksander Valdmann, Lääne-Viru maavanem Ants Leemets, Ida.Viru maavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Aivo Nappa, samba aluse tööjooniste koostaja arhitekt Kuno Raude, Ülemnõukogu saadik Edgar Savusaar, Olev Leps, Friedrich Vist.
  • Laulis kergemuusikakoor "Solare".
  • Kirjanik Kalju Saaber luges ette ausamba taasavamiseks kirjutatud Viru vande (tekst ajalehes "Viru Sõna" 3.09.1992).
  • Linnapea Tiit Kullerkupp andis üle linnavalitsuse tänukirja ja meene neljale mehele, kelle teened ausamba taastamistöödel väärisid erilist esiletõstmist: Peep Kärp, skulptor Lembit Palm. arhitekt Kuno Raude ning ehitustöid vahetult juhatanud Arvo Tuuling.
  • Pidulik tseremoonia lõppes Eesti hümniga Tk "Rakvere" puhkpilliorkestrilt.
  • Kaitseliidu ja kaitseväe rühmad möödusid ausambast paraadsammul.
  • Artiklis arvatakse, et avamisüritusel osales 10 000 inimest.
  • Tseremoonia kestis veidi üle 1,5 tunni.

 

Foto: Kuno Raude, kuupäev?

Foto: Kuno Raude, kuupäev?

 

Ajalehes "Viru Sõna" 3.09.1992 on mõned fotod monumendi taastamisest ja avamisüritusest. Avaldatud on ka linnapea Tiit Kullerkupu kõne ja Kalju Saaberi kirjutatud "Viru vanne". 

 

Ajalehes "Viru Sõna" 3.09.1992 on ka tagantjärgi üks foto skulptuuridest enne nende monumendi otsa kinnitamist.

 

Ajalehes "Postimees" 31.08.1992 teatati samuti monumendi avamisest.

 

Ajalehes "Viru Sõna" 19.09.1992 lehes on Kuno Raude ja Lembit Palm lühidalt kirja pannud ausamba kronoloogia. Lisaks avaldatakse tänu Peep Kärbile, ajalehele "Viru Sõna" toimetusele, monumendist fotode saatjatele, ausamba taastamise komiteele, ehituse juhtidele. 

 

Artikkel algse monumendi saamisloost ilmus ka ajalehes "Virumaa Teataja" 21.02.1998.

 

Kui möödus taastatud samba avamisest 20 aastat, siis ilmus ajalehes "Virumaa Teataja" 28.08.2012 Kuno Raude artikkel "Rakveres asuva Vabadussõja ausamba taastamisest möödub 20 aastat" (artikli tekst kattub suures osas http://www.hot.ee/vaikal00/raude_72.htm tekstiga).

 

16.07.2012 ajalehes "Virumaa Teataja" oli üleskutse Vabadussõja mälestussamba taasavamise mälestuste kirja panekust.

Lääne-Virumaa Keskraamatukogus näitus: ausamba projekti materjalid, kohalikud ajalehed, linnavalitsuse protokollid, "Memento" teemakohased materjalid, jm. Nemad on teinud sambale ka oma veebilehe http://vabadussammas.edicy.co/et.

 

"Virumaa Teataja" 10.06.1995 on pikem jutt Rakvere linnakalmistul asuvate Vabadussõjas langenute haudade koristamisest nõukaajal.  

 

Tahvel soomlastele

 

Ajalehes "Virumaa Teataja" 13.10.1998 on juttu soomlastest sõjameeste võitlusteest Vabadussõjas ja grupi soomlaste (osad neist endiste sõjameeste järeltulijad) ringreisist käesoleval nädalala mööda Eestit. Külastatakse endisi lahingupaiku ja vaadatakse monumente. 

1999.a talvel ja suvel ilmus ajalehes "Virumaa Teataja" mitu artiklit soomlaste osalusest Rakvere vabastamisel punavägedest 1919.a jaanuari alguses (14.01, 19.01, 22.06.1999) ja teated 23. juunil 1999 avatavast mälestustahvlist soomlastest vabatahtlikele (9.06.1999, 22.06.1999).

 

Tahvli avamise idee pärineb Rakvere sõpruslinnas Lapuas elavalt ajakirjanikult Pentti Kangasluomalt, kelle teemakohane kommentaar ilmus ajalehes "Virumaa Teataja" 26.06.1999: "80 aastat on möödunud sündmustest, mil kaks sugulasrahvast leidsid üksteist kriisihetkel, mil noored soome mehed võitlesid vabatahtlikult Eesti vabaduse eest. Teie Vabadussõja monument on just kõige sobivam paik seda Soome ja Eesti sõprust märkiva mälestustahvli jaoks". Ka paljud Soome vabatahtlikud olid pärit sellest linnast.

 

Tahvli paigaldamist toetasid Rakvere ja Lapua linnavalitsus ning Soome "Sõjasurma projekt". Tahvli valmistas OÜ Rituaalteenused Soomest toodud marmorist. Tahvlil on kokku 31 soomlase nimed, kes langesid lahingutes Virumaa pinnal (kokku langes Vabadussõjas 152 soomlast). 

 

Tahvli avamisel osalesid Soome saatkonna esindajad, Lapuas elav odaviske olümpiavõitja Tapio Korjus, aga ka Euroopa Parlamendi liige Kyösti Virrankoski ning Soome parlamendi liikmed Harry Wallin ja Petri Salo. 

 

Sümboolse katte eemaldasid mälestustahvlilt Tapio Korjus ja Rakvere linnavolikogu vanim liige Peep Kärp (foto ajalehes "Virumaa Teataja" 26.06.1999). Peale avamist jätkusid üritused ausamba juures Valgast saabunud presidendi võidutule jagamisega kohalike omavalitsustele, et nad saaksid süüdata valdade ja linnade jaanituled.

Foto: Heiki Koov, juuni 2010.

 

Monument restaureeriti mai-juuni 2004. 21. juunil 2004 toimunud kaitsejõudude paraadi käigus toimus korrastatud monumendi avamine.

 

Rakvere Vabadussõja ausammas on kantud Kultuurimälestiste riikliku registrisse http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=27126. Registrisse kandmise aluseks on 26.06.2003 välja antud kultuuriministri käskkiri https://www.riigiteataja.ee/akt/603293.

 

Hilisemad üritused monumendi juures võib jagada kaheks:

 

1. Otseselt monumendiga seotud tegemised:

 

2. Monument on kas juhuslikult (näiteks seoses ümbritseva pargiga) või mingitel muudel põhjustel fotole/artiklisse sattunud.

Selliseid näiteid võib leida mitmeid:

 

Tänased fotod:

Foto: Heiki Koov, juuni 2010. Foto: Heiki Koov, juuni 2010.

Foto: Heiki Koov, juuni 2010. Foto: Heiki Koov, juuni 2010.

Foto: Heiki Koov, juuni 2010. Foto: Heiki Koov, juuni 2010.

Foto: Heiki Koov, juuni 2010. Foto: Heiki Koov, juuni 2010.

Foto: Heiki Koov, juuni 2010. Foto: Heiki Koov, juuni 2010.

Foto: Heiki Koov, juuni 2010. Foto: Heiki Koov, aprill 2008.

 

Foto: Heiki Koov, juuni 2010.