Eesti monumentide e-kataloog

Foto: Rein Sikk.

Monumendi avamine Jõepere mõisa kunagises asukohas toimus 20. augustil 2017.

Ajalehes "Virumaa Teataja" 20.12.2017 on Lääne-Virumaa aasta tegude 2017 valiku ankeet. Isikuteo kategoorias on valikus ka siinse monumendi avamine: Urmas Leesnurm - Jõeperre Vabadussõja mälestusmärgi rajamise algatamine.

Neeruti ja Lasila vahel asuvas Jõeperes toimus lahing kolm ööd ja päeva ja lõppes 22. detsembril 1918. Jõepere mõisa kaitsnud 5. polgu 3. roodust hukkus vaenlase mürsu plahvatuse tagajärjel korraga 4 ohvitseri ja 7 sõdurit, nende hulgas ka rooduülem alamkapten Jüri Hünerson. Neli siin lahingus hukkunut on maetud Tapa vanale kalmistule, http://www.monument.ee/tapa-vald/tapa-vabadussoda-kalmistul.

"Virumaa Teataja" 20.05.2015 - Kadrina kaitseliitlased korrastavad siinse mälestuskivi ümbrust ning otsivad infot langenud meeste kohta. Aastatega on hukkumispaika tähistav kivi peaaegu maasse vajunud. Ajaloohuvilised tahavad kivi kevadel üles tõsta ja ka kivi ümbruse korda teha. Praegu teadaolevalt hukkusid siin:
Oskar Arnemann (pärit Tori vallast)
Jüri Hünerson (Karksi kihelkonnast)
Hans Koiva (Penuja vallast)
Hendrik Kurm ja Gustav Sutt (mõlemad Pati vallast)
Julius Ventsel

"Virumaa Teataja" 28.06.2016 on juttu siia tammeistiku istutamisest.

Fotod: Rein Sikk

Fotod august 2017 Heiki Koov:

Avamise eelteade ajalehes "Virumaa Teataja" 15.08.2017: ja ka ajalehe veebiversioonis http://virumaateataja.postimees.ee/4210881/virumaal-malestatakse-uht-vabadussoja-murdelahingut (osaliselt tasuline):

Avamisürituse algus kell 12.
Mälestusteenistusel teenib kaplan Tauno Toompuu.
Osalevad Kaitseliidu ja omavalitsuse esindajad.
Aupaugud, küünlad, lilled.
Artiklis on ka kirjeldatud siin toimunud lahingu olulisust Vabadussõjas. Siin toimus esimene mitmepäevane vastuhakk punaarmeele ja vaenlane ei saavutanud edu. Sõdurid hakkasid uskuma, et võit on sõjas võimalik.

Avamise kokkuvõte ajalehes "Virumaa Teataja" 22.08.2017 (lisaks eelnevale infole):

Mälestustahvel on pühendatud kaheksale ohvitserile ja sõdurile, kes hukkusid küünis mürsu lõhkemise tagajärjel.
Katte eemaldasid kaitseliitlased Jaan Viktor ja Urmas Leesnurm. Ajateenijate relvadest kolm kogupauku.
Jaan Viktor meenutas siin toimunud lahingut ja kui oluline on järjepidevus ja austus. Neid kahte momenti silmas pidades saigi töö ette võetud. t saaks väärikalt tähistatud meie esiisade võitlustee.
Urmas Leesnurm (elab siin lähedal) oli eriti rõõmus, sest teostus mõte, mis oli paljude aateliste talumeeste peades juba 1930. aastatel. Ka oli ta viimased viis aastat väga monumendi valmimisele kaasa elanud.
Mälestusplaat kinnitati eelmise Eesti Vabariigi ajal küüni põrandasse maetud ja nüüd kaitseväe pioneeripataljoni rasketehnika abil välja kaevatud kivi külge.
Mälestusmärgi õnnistas kaplan Tauno Toompuu. Foto.
Kivi kõrvale püstitatud toeka risti valmistasid Rakvere ametikooli õpilased.
Sõna võtsid Kadrina vallavanem Erich Petrovits ning riigikogu liige Marko Pomerants.
Jõepere mälestusmärk valmis kohalike elanike, Kadrina ja Tapa kogukonna, kaitseliitlaste, kaitseväelaste, mitmete ettevõtete ja omavalituse koostöös.
Monument asub põllumees Margus Sirveli maal. Ka tema ise andis olulise panuse: võttis maha küüni kohal kasvanud metsa ning aitas hunnikusse kuhjata põllu seest välja tulnud kivimürakaid. Põllumees loodab, et väärika monumendi eest kantakse tulevikus vääriliselt hoolt.