Alates .... 2019 asub Lembit Pärna monument Lagedil Vabadusvõitluse muuseumi hoovis. 

Monument asus Vohnja mõisa ees 25. juuni 1983 - 1. juuni 2004. Kui see maha võeti, siis viidi see Tartumaale, Vara valda. Kuid ka seal seda enam ei ole. 

Monumendi edasisest saatusest on juttu "Pealtnägija" loos: https://www.err.ee/524366/pealtnagija-tasuta-muuseumile-antud-kuju-prooviti-ebays-30-000-dollariga-muua ja alates ... 2019 asub monument hoopis Lagedil Eesti Vabadusvõitluse Muuseumis - https://maaleht.delfi.ee/tasubteada/laskurkorpuse-kindral-lembit-parn-sai-taas-monumendile?id=86273895 

Lembit Pärn (1903-1974) oli Venemaalt eesti külast pärit sõjaväelane, kindralleitnant. Eelkõige on ta tuntud 8. Eesti laskurkorpuse komandörina (1942-1945).

"Viru Sõna" 24.07.1945

Ta on töötanud ka õppejõuna ja teadurina kõrgemates sõjalistes õppeasutustes ja peale sõda ka ENSV relvajõudude ministri ja sõjakomissarina. Tema elulugu saab lugeda näiteks veebilehelt http://et.wikipedia.org/wiki/Lembit_Pärn või ajalehest "Punane Täht" 21.06.1973.  Põhjalik lugu kindralist on ka venekeelses Wikipedias.

 
Foto: 16.06.1945, albumist F 3517/1-456 "Eesti Korpuse suurtükiväelaste elu ja tegevus 1942-1946." Kindral Lembit Pärn Eesti Laskurkorpuse suurtükiväe paraadmarsil Tallinnas peale sõja lõppu. AM F 23991:231, Eesti Ajaloomuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/2038337.

Lembit Pärna nime kandis Vohnjas asunud kolhoos alates 26.02.1975 ("Punane Täht" 1.03.1975). Kuigi otseselt selle mehega ei ole siin tegelikult mingit seost. Lembit Pärna vanaisa Jüri (sündinud 1836) ja isa Abram (sündinud 15.02.1868) elasid algselt (Vohnja kõrval asuvas) Kolu mõisa alluvuses olnud Ohepalus, kust kevadel 1885 hakati perega rändama Stavropoli kubermangu Esto-Haginskoje asundusse. Kindrali ema oli pärit Põhja-Kaukaasia eesti asundusest Maruhkast. Emapoolne vanaisa Jüri Spuhl oli pärit Läänemaalt Ridala vallast Mäe mõisast. Lembit Pärn sündis 21. juunil 1903. Ta oli peale sõda käinud oma esivanemate sünnikohas Ohepalus. Lembit Pärn suri Moskvas 27. märtsil 1974. Ta on maetud Moskvasse Novodevitše kalmistule.

Foto: E. Lukin, august 1943. Kindralmajor Lembit Pärn oma pojaga. AM N 3917, Eesti Ajaloomuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/2136335

 Lembit Pärn on kirjutanud mõned artiklid ajalehte "Punane Täht":

• 21.09.1967 artiklis on juttu Eesti Laskurkorpuse lahingutest Velikije Lukis. 
• 18.09.1969 artikkel on esimene osa, kus on lühidalt juttu Eesti punakaardi tegevusest aastatel 1918-1921, Punaarmee tegevusest Eestis suvel 1941 ja 1942-1945 Eesti Laskurkorpuse sõjateest. 
• "Punane Täht" 1978 nr 114, 115, 131 ... järjejutt Lembit Pärnast. 

Monumendi avamine

Ajalehes "Punane Täht" 23.06.1983 on monumendi avamise eelteade. 21. juunil 1983 oleks Lembit Pärn saanud 80-aastaseks. Sellel päeval toimus Tallinna raekojas pidulik koosolek. 25. juunil 1983 kell 14 avatakse Vohnjas mälestussammas ja raamatukogu ruumides memoriaaltuba. Avamisele olid oodatud Pärna lähedased sugulased, tema lahingukaaslased-sõjaveteranid ja üldsuse esindajad.

23.06.1983 artikkel on ka ajalehes "Virumaa Teataja" 27.06.1998. Siin on see rubriigis "15 aastat tagasi". 

Ajalehes "Punane Täht" 28.06.1983 on kokkuvõte monumendi avamisest:

• Miitingu avas kolhoosi esimees E. Kangur.
• Sõnavõttudega esinesid Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja sõjaveteran A. Green, Nõukogude Sõjaveteranide Komitee Tallinna sektsiooni esimees erukindralmajor K. Aru, EKP Rakvere Rajoonikomitee esimene sekretär Ü. Niisuke, kindralmajor J. Raudsepp ning kolhoosi tööeesrindlane sõjaveteran H. Kuulbas.
• Mälestussamba juurde asetati lilli.
• Auvalves seisid pioneerid ja kommunistlikud noored.
• Üritus jätkus kolhoosi keskusehoones, kus Nõukogude Liidu kangelane A. Repson lõikas läbi lind L. Pärna memoriaaltoa  avamisel.
• Avamisel osalesid ka Eesti NSV Tsiviilkaitsestaabi ülem kindralmajor V. Vare, Rakvere Rajooni RSN Täitevkomitee esimees M. Sistok, Nõukogude Liidu kangelased N. Matjašin, E. Puusepp ning teised sõjaveteranid Tallinnast, Rakverest ja mujalt, samuti L. Pärna lähemad sugulased.

Fotod Vohnja raamatukogust.

Memoriaaltoaks oli raamatukogu koridoris üks valgustatud stend. Vohnja raamatukogu.

Mõned kuud peale monumendi avamist avaldati ajalehes "Punane Täht" kaks artiklit, kus samuti monumendist juttu:

• 19.07.1983 on kirjeldus Vohnjas toimuvast - kolhoosi edusammudest. Artiklis on ka ühe saavutusena kirjas kolhoosi peahoone esine haljastus, kus on plaatidest tee, mis viib rohelise keskel ja sinise veesilma taustal esileküündiva ausamba juurde. 
• 20.09.1983 on foto avatud monumendist ja arutlus Suurest Isamaasõjast.

  
Lembit Pärna mälestussammas Vohnja mõisa pargis. Foto: Enno Kapstas. RM Fn 1543:5496, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/2482918. 

Ka 26.09.1987 artiklis on juttu siin monumendi juures toimuvast. Kui laskurkorpuse veteranide päev algas Porkuni klubis, jätkus Loksa külas asuva vennashaua ja Porkuni lahingu mälestuskivi juures, siis edasi liiguti Vohnjasse. Siin asetas erukindral Karl Aru pärja Eesti laskurkorpuse komandöri kindral Lembit Pärna büsti ette. Toimusid kohtumised Lembit Pärna nimelise kolhoosi juhtkonnaga, esinesid sõjaveteranide ansamblid jne. 

Monumendi eemaldamine

Kooli (mõisamaja) ette taheti rajada lipuväljak, et tähistada 120 aasta möödumist Eesti lipu kasutuselevõtust. Nii arvati, et Pärna kuju ei sobi enam oma senisesse asukohta.  Monumendi mahavõtmine sattus ühte aega Alfons Rebase monumendi püstitamisega (http://www.monument.ee/kadrina-vald/viitna-pauna-alfons-rebane). Nii kujunes ajakirjanduses omamoodi "sambasõda". Arvamusi oli mitmeid - kellele võib ja kellele ei või sammast püstitada, kuhu võib ja mida arvab välisajakirjandus meie tegemistest.  Õnneks Pärna monumendi lõhkumisest juttu ei olnud. Küll taheti see siit ära viia, näiteks Tallinnas asuvasse Okupatsioonide muuseumisse. Kuna seal juba oli Tallinnas, Gonsiori tänaval asunud Pärna kuju olemas, siis lõpuks otsustati anda monument Tartumaale, MTÜ Mustametsa Muinsuskaitseühingu haldavasse Meie Aja Muuseumi skulptuuride parki.

Artiklid ajalehes "Virumaa Teataja":

• 25.05.2004 - punakindrali monument on ajale jalgu jäänud ja seda tahetakse anda okupatsioonide muuseumile, et teha ruumi rahvuslipu jaoks. Tänavu tähistatakse mõisa esmamainimise 500. aastapäeva ja Eesti rahvuslipu 120. sünnipäeva, siis võiks siin büsti asemel olla lipuväljak. Vohnja suurpäeva tähistamine toimub 12. juunil. Küsitletud inimestel pole midagi kuju äraviimise vastu. Kuna muuseum on nõus vastu võtma ainult büsti osa, siis püütakse leida hoidja ka mitmetonnisele marmorist alusele. Vohnja külas toimunud elanike küsitluste tulemusena pooldas kaks elanikku kuju viimist Ohepallu, neli aga okupatsioonide muuseumisse. Lembit Pärna lühike elulugu. 
• 26.05.2004 - karikatuur. 

• 29.05.2004 - ajalehes on küsitlus, kus palutakse inimeste arvamust seoses Lembit Pärna monumendiga ja kellele püstitada uusi monumente. 
• 27.05.2004 artiklis tehakse viide "The Independenti" artiklile (https://www.independent.co.uk/news/world/europe/estonia-accused-of-anti-semitism-after-memorial-is-erected-to-ss-executioner-564715.html). Siin on ka mõte, kui sakslaste poole sõdinule avatakse monument, miks siis punaarmee kindrali Lembit Pärna monument  kavatsetakse maha võtta. Kuidas nii? Kumbagi neist meestest ei seostata inimsusevastaste kuritegudega. 
• 1.06.2004 - täna võetakse maha Pärna monument. Intervjuu Kadrina vallavanemaga. Kuju eemaldamine on saanud rahvusvahelisse tähelepanu. Vallavanem on ise kahtleval seisukohal monumendi eemaldamise otstarbekuses - võib-olla oleks saanud ikkagi nii teha, et monument oleks oma algsele kohale jäänud või teise kohta tõstetud.  Kohalikud nooremad elanikud tahtsid monumendi eemaldamist. Pärna büst rändab okupatsioonide muuseumi. Algselt lubas aluse üks talumees oma õuele võtta, aga ta loobus, nüüd viib ta alus Kolu mõisa. 
• 1.06.2004 - täna salvestatakse Virumaal ETV saadet "MuinasTeeVee". Saate ühe osana jäädvustatakse Vohnjas Lembit Pärna monumendi mahavõtmist. 
• https://virumaateataja.postimees.ee/2260699/kindral-lembit-parna-bust-viidi-vohnjast-uude-paika (2.06.2004) - Okupatsioonide muuseum ei soovinud Pärna monumenti. Külla aga soovis MTÜ Mustametsa Muinsuskaitse ühing, kuhu see viidigi ja kus see on mõeldud skulptuuride pargis eksponeerimiseks. Pärna monumendi saatuses tegi filmilõigu ka Pervõi Baltiski Kanal
• 12.06.2004 - esitatakse Kadrina vallavanema tsitaat 1.06.2004 ajalehest, kus ta teatab, et vald jätkab teiste nõukogude aja monumentide hooldust. 
• 17.06.2004 - kokkuvõte laupäeval mõisa 500. aastapäeva tähistamisest. Siin on ka nimetatud Pärna monumendi eemaldamist.  

Monumendi eemaldamisest oli saatelõik MuinasTeeVees, https://arhiiv.err.ee/vaata/muinasteevee-elu-parast-surma (15.35-22.43).  

Vohnja kooli seinal on (suvel 2007) stend monumendi mahavõtmise selgitustega.

Lembit Pärnale oli Vohnjas veel teinegi mälestusmärk - metallist bareljeef koolimaja (mõisa) saalis http://www.monument.ee/kadrina-vald/vohnja-lembit-parn-moisas. 

Tema sünnikohas Venemaal, Kalmõkkia Vabariigis, Jašaltinskis (või on õige Jašalta?) avati monument mais 2000. Avamisüritusest on juttu ajalehes "Zori Manõtša" 13.05.2000.

21. juunil 2013 tähistati Lembit Pärna 110. juubelit. Siin on ka foto tema sealsest monumendist - http://85250.rk08.ru/news/news/621-pern.html.

Foto: http://85250.rk08.ru/news/news/621-pern.html.

Fotod oktoober 2010: 

 
Monumendi vanas kohas on veel aluskivi alles.

Monument skulptuuride pargis

Kui ma ise 2007 aasta sügisel seal nn skulptuuride pargis käisin (Tootsi bussipeatuse juures), siis minu arvates oli seal skulptuuride pargist küll asi kaugel - oli ainult üks segamini ümbrusega talumajapidamine ja Pärna kuju maja ees. Taluperemees rääkis, et peale Pärna kuju on tal veel teinegi eksponaat - millalgi öösel oli sinna salaja toodud Teise maailmasõja ajal hukkunud Võru parteijuhtide nimedega mälestusplaat.