Pooleli!

Mälestusrist Pauna metsas avati 15. mail 2004 kohas, kus asus Võipere küla kunagine metsaheinamaa ja kuhu kogunesid 1941. aasta kevadel punavõimu repressioonide eest poolteistsada eesti meest, et relv käes kodumaa anastajatele vastu hakata. Võitlussalga juhiks tõusis peagi Alfons Rebane. 

Alfons Rebasest elust saab põhjaliku ülevaate veebilehelt http://alfonsrebane.webs.com/ või https://et.wikipedia.org/wiki/Alfons_Rebane. 

Artiklid ajalehes "Virumaa Teataja": 

18.05.2004 ja ajalehe veebiversioonis https://virumaateataja.postimees.ee/2260105/peremees-pustitas-oma-metsa-malestusristi: 

• Mälestusmärgi idee autor on siinse maa omanik ja endise Liiguste küla sepa pojapoeg Lembit Sõmer. Tal tekkis mõte monumendist, kui ta luges raamatut Alfons Rebasest. 
• Massiivse raudristi keevitas Arved Markad. 
• Tekstiga plaadi "Siit alustas oma sõjateed kolonel Alfons Rebane (1908-1976)" valmistas kujur Seaküla Simson. Tema aitas ka mälestusmärgi oma kohale püstitada.
• Monumendi püstitamise ajal tehti ka talgud ja puhastati ausamba ümbrus võsast. 
• Avamisel osales ligi viiskümmend inimest.  
• Mälestusmärgilt eemaldasid katte Kuno Raude ja Arved Markad. 
• Sõnavõtuga esines Riigikogu liige Trivimi Velliste, kes rõhutas vajadust anda noorematele põlvkondadele edasi meie ajaloolist mälu, et säiliks eestluse vaim. Au- ja mälestussambad rahvuslike kangelaste mälestuse jäädvustamiseks on üks osa selle vaimu püsimisel. 
• Kuno Raude tutvustas kohaletulnule Alfons Rebase elu- ja sõjateed. 
• Lembit Sõmer rääkis oma perekonna ja ausamba saamise loost. 
• Õigusvastaselt represseeritute poolt asetas mälestusmärgile lilled Memento esimees Endel Palmiste. 
• Sõna võtsid veel Hilma Ploom Võhma külast, Ilumäe koguduse esimees ja külavanem Villu Jahilo ning Rebase võitluskaaslane, koos legendaarse koloneliga Tšehhi põrgust läbi käinud Meinhard Ruukholm. 
• Vaatamata vihmast ja rahest istuti ühiselt lõkke äärde suppi sööma ja eesti sõjameeste mälestuseks väikest napsi võtma. 
• Foto avamisürituselt. 

19.05.2004. Karikatuur.

26.05.2004 ja ajalehe veebiversioonis https://virumaateataja.postimees.ee/2260415/malestusrist-tekitab-elavat-vastukaja - mälestusrist tekitab elavat vastukaja. Mälestusmärgi mõistmiseks on vaja teada Eest ajalugu. Monumendi saamisloost, Rebase sõjateest. 

Näiteks 26.05.2004 artikkel https://www.independent.co.uk/news/world/europe/estonia-accused-of-anti-semitism-after-memorial-is-erected-to-ss-executioner-564715.html 

27.05.2004 artiklis tehakse viide sellele "The Independenti" artiklile. Siin on ka mõte, kui sakslaste poole sõdinule avatakse monument, miks siis punaarmee kindrali Lembit Pärna monument (http://www.monument.ee/kadrina-vald/vohnja-lembit-parn-moisa-ees) kavatsetakse maha võtta. Kuidas nii? Kumbagi neist meestest ei seostata inimsusevastaste kuritegudega. 

27.05.2004 - taas ülevaade "The Independentis" avaldatud artiklist koos kommentaaridega. Foto mälestusmärgi avamiselt. 

17.05.2005 ja ajalehe veebiversioonis https://virumaateataja.postimees.ee/2273771/sojamehed-malestasid-alfons-rebast - mälestusüritus üks aasta peale monumendi avamist.  

Metsavendadest on ajakirjandusest avaldatud mitmeid artikleid. Haljala ja Aaspere kandis toimuvast on juttu näiteks ajalehes "Virumaa Teataja" 9.04.2005. 

Siinse kandi metsavendadega on seotud ka 5.07.1941 eksituse tõttu hukkunud lapsed, http://www.monument.ee/rakvere-linn/rakvere-pioneeride-vennashaud. Ajalehes "Punane Virumaa" 8.07.1941 on Viru Maakonna TSN Täitevkomitee üleskutse rahvale, et metsas olijad sealt kiiresti välja tuleksid. Kõik, kes on metsas lastakse kohapeal maha. 

 
Alfons Rebase haud Tallinna Metsakalmistul. 

Fotod 2019:  

 Fotod 2008: