Mälestustahvel Kadrina Keskkoolis asuvas klassis nr ... avati 12. märtsil 1988. Praegu asub mälestustahvel kooli laoruumis (kas ikka veel?).

Tahvli avamine toimus Kadrina kooli 85. ja keskkooli 30. aastapäeva tähistamise ürituste raames. Samal päeval avati ka mälestustahvel Kadrina esimesel koolimajal http://www.monument.ee/kadrina-vald/kadapiku-kadrina-vana-kool ja endistele Kadrina kooli õpetajatele-koolijuhtidele, http://www.monument.ee/kadrina-vald/kadrina-kooli-endised-juhid. Suurejoonelisest kooli juubelist on juttu ajalehes "Punane Täht" 22.03.1988.

Tiiu Uusküla (MTÜ Neeruti Selts juhataja) kirjutab veebilehel http://www.kadrina.ee/atp/index.php?id=918 Elmar Kanterist ja tema ajal olnud koolielust järgmiselt: 

"1941. a asus kooli juhtima Elmar Kanter, legendaarne, aktiivne ja tänini kogu Kadrina lugupidamise pälvinud inimene, kes tegi seda 1961. aastani.

1957. aastal sai mittetäielikust keskkoolist keskkool ja I lend lõpetas samuti 1961. a kevadel. Õpilaste arv oli kasvanud 350ni. Taas kimbutama hakanud ruumipuuduse tõttu pidid lapsed taluma kahest vahetusest tingitud ebameeldivusi. Kuni tänase B korpuse valmimiseni kasutati veel ka vana, õuepealse koolimaja ruume, kus asusid internaat ja mõned klassid. Klassiruumina rakendati ka Rahvamaja (ehitatud 1930. a Kadrina Hariduse Seltsi majaks) nn punanurka. Osa tunde toimus isegi tolleaegse RTJ kontorihoones ja tütarlaste käsitööklass asus apteegi majas, Viru tn 11. 1959. aastal alustati juurdeehitusega ja praegune B korpus (vahepeal uueks osaks nimetatu - Toim.) valmis 1962. aasta sügiseks. Ehitus oli samalaadne üldrahvalik ettevõtmine kui kunagised seltsimaja ning koolimajagi. Alates metsalangetamisest ja lõpetades heakorratöödega osalesid selles nii lapsevanemad, õpetajad kui ka õpilased. Paraku osutusid uued ruumid talvel liiga jahedateks, mistõttu paljud haigestusid. Nii koliti külmal ajal jälle vanasse majja ja kahte vahetusse. B korpusega tuli juurde kokku 9 klassiruumi, nende seas füüsika ja keemia klassid, ja uued tualettruumid. Keldrikorrusel lisandusid garderoob, ajakohasem söögisaal ja uus köök. A korpuse sööklast sai poiste tööõpetuse klass, II korruse saalist kaks klassiruumi. Ühte klassi II korrusel seati sisse uus õpetajate tuba. Senisest sai pioneerituba. Kuni võimla täieliku valmimiseni toimusid kehalise kasvatuse tunnid koridorides, fuajeedes ja treppidel."

Elmar Kanteri põhjaliku eluloo leiab ajalehes "Virumaa Teataja" 14.06.2006 ilmunud artiklis ja ajalehe veebiväljaandes http://virumaateataja.postimees.ee/2287655/kodulugu-platsike-viru-vagevate-eestoas. 

Aastatel 1961 kuni 1971 töötas Elmar Kanter Vaeküla Internaatkooli direktorina ja kuni aastani 1977 oli samas koolis õpetaja. Tema tegemistest Vaeküla koolis on juttu ka ajalehes "Punane Täht":

• 6.07.1968 - kooli õppima asumise tingimused ja õpetatava erialad.
• 29.05.1969 - sügisest saab õppida autojuhiks. Nii saab koos keskkooli lõputunnistusega ka III liigi autojuhi kutse. Veel on erialadeks põllumajanduse mehhaniseerimine, õmblus ja spordipedagoogika.
• 20.06.1964 - kooli õppima asumise tingimused ja õpetatava erialad.

Vaeküla Internaatkoolist on juttu http://www.monument.ee/rakvere-vald/vaekula-kool.  

Foto: autor, kuupäev? Jaan Pakk vasakul, Elmar Kanter paremal. Kadrina Keskkooli arhiiv.

Ajalehes "Punane Täht" 8.12.1987 avaldati tema nekroloog.

Nekroloog Kadrina koolis.

Ajalehes "Virumaa Teataja" 10.06.2011 on artikkel seoses Kadrina koolijuhi 100. sünniaastapäevaga.  

 
Elmar Kanteri haud Rakvere Linnakalmistul. 

Fotod tahvli avamiselt:

Foto: autor? Meenutus- ja tänusõnad poeg Jaak Kanterilt. Kadrina Keskkooli arhiiv.

Foto: autor? Meeskoor Wirro esinemine. Kadrina Keskkooli arhiiv.

 
Foto: autor? Kadrina Keskkooli arhiiv. (kes on pildil?)