Mälestustahvel Kadrina kooli esimesel koolimajal avati 12. märtsil 1988.

Avamine toimus Kadrina kooli 85. ja keskkooli 30. aastapäeva tähistamise ürituste raames. Samal päeval avati ka mälestustahvel endistele Kadrina kooli õpetajatele-koolijuhtidele, http://www.monument.ee/kadrina-vald/kadrina-kooli-endised-juhid ja kunagisele kooli direktorile Elmar Kanterile, http://www.monument.ee/kadrina-vald/kadrina-elmar-kanter.

Suurejoonelisest kooli juubelist on juttu ajalehes "Punane Täht" 22.03.1988. Siin on kirjas nii:

"Laupäeval, 12. märtsil esinesid klassides vilistlased. Direktor Otto Amer nimetas seda "põlvkondade sidemeks" ning pidas vajalikuks kasutada sellist vormi igal õppeaastal. Tundide lõppedes läks koolipere Kadrina esimese koolimaja juurde, millele asetati mälestustahvel. Kadrina koolis kõige kauem, juba 37 aastat töötanud ajalooõpetaja Elvi Gostõllo oli seal auväärseim esineja."

Tiiu Uusküla (Neeruti seltsi juhataja) alustab artiklit "Kadrina kooli lugu (https://www.kadrina.ee/haridus-ja-noored) nii:

"Kirjatarkuse jagamise algus ulatub ka siinmail umbes kolme ja poole sajandi taha. Milline see siis välja nägi, võib vaid oletada, sest kirjalikke andmeid selle kohta on napilt. Kindel on aga see, et rahvusliku ärkamisaja nii põhjus kui tulemus peituvad hariduses ja tuginevad haritusele.

Kadrina kooli lugu on pidev areng ja kasvamine igas võimalikus tahus. Kooliõpetuse andmise vajalikkuses pole ka siinmail ammustest aegadest kaheldud. Võimalikuks sai see aga tänu tolleaegse kirikuõpetaja J. H. Lutheri (1861-1932) väsimatule tegutsemisele ülemöödunud sajandivahetuse paiku.

30. detsembril 1902 alustas ca poole kilomeetri kaugusel Kadrinast (arvata võib, et Kadrina keskusena saab sel ajal käsitleda ehk kirikut ja selle lähiümbrust. - Toim.), Kadapiku külas Strandmannide majas tegevust kihelkonnakool.

Majanduslik olukord võimaldas koolil tegutseda ühe aasta."

Fotod 2010: