Vabadussõja mälestussammas, ERM Fk 2813:116, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/542563.

Mälestuskalju avati 15.08.1926.

Lõhuti 18.06.1941.

Taasavati 23.06.1990.

Kadrina mälestuskalju on kindlasti üks omapärasemaid Vabadussõja mälestusmärke. Mälestuskalju ei pidanud jäädvustama ainult Kadrina kihelkonna sõjaohvrite mälestust. Asja korraldajate mõtetes oli ausammas kogu rahvuslikule liikumisele, mille sihid ja eesmärgid olid nüüd riikliku iseseisvuse saavutamisega täidetud.

Saamislugu

Töö monumendi loomiseks algas 3. jaanuaril 1921, kui pärast palvet langenud sõdurite haudadel Kadrina kirikuaias korraldati rahva hulgas esimene korjandus. 13. jaanuaril 1921 tegi Kadrina kiriku nõukogu otsuse, et alustatakse terves kihelkonnas korjandusega. Mälestusmärgi rajamist hakkas korraldama komitee, kuhu valiti esindajad kõigist (igast 1-2 esindajat) kihelkonna vallavalitsustest, seltsidest ja ühingutest. Seoses kiriku ehitusega (aastal 1922) lükkusid monumendiga seonduvad tegevused edasi. 

Mälestussamba kavandi valmistas 1923.a. oktoobris Kadrina kirikuõpetaja Gustav Beermann. Monument pidi tulema kiriku kõrvale, Vabadussõjas langenute haudade ette.

Udriku kooliõpetaja Toomas Uttendorf veetis järgmise aasta suve Udriku, Imastu, Undla kogukonna külades, otsides ehituseks sobilikke kive. Ka kohalik rahvas tõi ilusaid looduslikke kive. Toodi ka kaugemalt, näiteks Kõnnu-Mulgilt ja Lasilast.

Monumendi ehitustöö algas suvel 1924 palvega. Kavas oli ehitada võimas vundamenti mõõtmetega 6,4 x 6,4 x 2 meetrit. Vundamenditööde juht oli tärklisevabriku direktor Mägi. Esimesed labidatäied mulda tõstsid ministrid O. Strandmann ja T. Rõuk. Kaevamise kohas  Siit leiti palju üksteise kõrval ja peal olevaid inimluustikke. Arvatavasti tegemist Põhjasõjaaegsete katkuohvritega. Seda paika olevat veel 20. sajandil kutsutud Katkuaiaks. Kirjanduses on ka juttu siin asunud muinaskalmest (kaevamise käigus olevat leitud ehteid ja sõjariistu aastast 800-1000).

Monumendi nurgakivi pandi surnuaiapühal, 3. augustil 1924. Mälestuseks tänasest päevast pandi klaaspurki samba ehituse dokumendid ja käibelolevad metallmündid.

1925 suve lõpus jätkusid ehitustööd. Ehitajateks olid:

• ehitusmeistrid Muhu saarelt: Aleksander, Georgi ja Ivan Tarvis ning Vassili Lahke, Undla vallast Aleksander Harf ja August Lööper,
• betoonmudelite valmistaja oli Teinfeld ja betoonkiviraietöödega tegeles Werkmann,
• kivitahvlid valmistasid rakverlased Schwalbe ja E. Didwig.
• suurte tahvlite ülestõstmist juhtis kadrinlane Lillestern,
• tööde üldjuht oli kirikuõpetaja G. Beermann.

Vabadussõja mälestussamba ehitus, ERM Fk 2813:114, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/542561.

Mälestussammas oli 9,6 meetri kõrgune põllukividest laotud kalju, mille esi- ja tagaküljel oli betoonist valatud altarid. Altareil olevaid kirjatahvleid piirasid kõrged pilastrid, mis lõppesid üleval katuseviiluga. Mitte ühelgi teisel Eesti Vabariigis püstitatud monumendil ei olnud nii palju pühenduskirjasid kui Kadrina mälestuskaljul.

Kalju tipuks oli Saksi Tillialliku soost, veebruaris 1925, toodud ligi 10 tonni raskune efektse struktuuriga kivimürakas kui vabaduse sümbol (orduajal oli Saksis olnud vabatalu), selle otsas metallrist. Nimetatud kivi kättesaamine oli suur töö: kahe päeva ja 19 inimese tööga toodi kivi soost välja. Kivi tõstmise palgid saadi Viru tärklise vabrikust. Suure tali andis Rakvere maakonnavalitsus. Töömehed ehitasid tugevad tellingud ja rahva juuresolekul tõstetigi kivi paika.

Sõdurite nimetahvlid olid seisnud ennem kiriku altariruumi ees. Nende kirikusse jõudmine on selgusetu. Juba Rootsi ajal oli nende omanikud teadmata.

Siin olid ka kaks kivipinki, mis olid pühendatud Koidule ja Hämarikule ning nende vahel Lydia Koidulale pühendatud südamekujuline kivi kirjaga "Eesti muld ja Eesti süda, kes neid jõuaks lahuta!"

Mõnumendi ümbrus oli piiratud raudketiga kivipostide peal. Kett saadi annetusena Vohnja põllumajandus- ja tööstusettevõtete poolt, kohale veeti Vohnja valla elanike poolt.

Ausamba jalami kaunistasid lilledega Udriku ja Aaspere asutused.

Mälestussamba maksumuseks kujunes 341 441 marka.

  
Langenud sõdurite mälestussamba heaks korjamise raamat (12 nummerdatud lehte). RM _ 4795 Ar1 584:3, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/3083269. 

Avamine

15. augustil 1926.a. avati mälestuskalju suure pidulikkusega. Avamise puhul anti välja vihik koos monumendi saamislooga, nimedega, rahadega jms.

Samba vabastas kattest Vabariigi Valitsuse esindajana põllutööminister Oskar Köster.

Vaimuliku talituse pidas luteriusu kombe kohaselt piiskop Jakob Kukk ja õpetaja Beermann, õigeusu kombe kohaselt preester Eberling.

Tervituskõnega esinesid: kolonel A. Simon Kaitseministeeriumist, kolonel H. Paavijan (eestindatult Pallandi) 1. diviisist, H. Kiiver Viru Maavalitsusest, leitnant Brahmann 1. jalaväerügemendist, leitnant Intal 5. jalaväerügemendist. 

Kuna mälestuskalju kirjades meenutati Vabadussõjas võidelnud Soome vabatahtlikke, asetati selle jalamile pärg ka Soome valitsuse poolt.

Riigikogu juhatuse (esindaja Rudolf Penno), Kaitseliidu Kadrina malevkonna ja Undla vallavalitsuse poolt anti mälestussamba komiteele üle ümbrikud toetussummadega.

Foto: A. Tepper. Vabadussõja mälestussamba avamine, ERM Fk 2813:115, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/542562.

1926.a. jäeti rahapuudusel samba ehitamisel sellele kaks tühja kohta metallbareljeefide paigutamiseks. Need valati pronksist "Ilmarise" tehases kujur Jaan Koorti kaastöölise preili K. Rosenthali kavandite alusel. Valmistamise kulud kandsid Kadrina majaomanikud Rumberg ja Kalbus.

• Põhjaküljel olev reljeef kujutas Neeruti mägedel kündvat Kalevipoega ja Ülemiste järve kaldal istuvat Lindat, kes vaatavad üles Toompea linnuse (Riigikogu hoone) ja lendava kotka poole.
• Lõunapoolsel reljeefil olid kindral Laidoner ja Jaan Poska, nende kõrval relvastatud sõdurid ja kogu pilti ümbritsemas soomusrong.

Bareljeefide avamine toimus langenute mälestuspäeval 22. juulil 1928.a. (avamisest ajalehes "Vaba Maa" 25.07.1928). 

• Osalesid Riigikogu abiesimees R. Benno, Viru maavalituse esimees Heinrich Richard kiiver, Viru-Järva prefekt Jacobsen jt.
• Pühitsemine algas jumalateenistusega kirikus ja hiljem samba juures.
• Mälestussamba juures avas talituse Kadrina kirikuõpetaja Beermann.
• Esitati laule ja muusikat. 

Bareljeefide lisamisega oli mälestuskalju lõplikult valmis.

Vabadussõja mälestussammas, ERM Fk 2813:117, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/542564.

Vabadussõja mälestussammas, ERM Fk 2813:120, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/542567.

Vabadussõja mälestussammas, ERM Fk 2813:121, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/542568.

Vabadussõja mälestussammas, ERM Fk 2813:123, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/542570.

Vabadussõja mälestussammas, ERM Fk 2813:124, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/542571.

Vabadussõja mälestussammas, ERM Fk 2813:132, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/542579.

Vabadussõjas langenute mälestussammas Kadrinas, RM F 1395:1, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/1364418.

 
Kadrina, mälestussammas Vabadussõjas langenutele. Foto: Carl Sarap. RM Fn 1592:144, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/2082837. 

Kadrina, mälestussammas Vabadussõjas langenutele. Foto: Carl Sarap. RM Fn 1592:145, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/2082838. 

Lõhkumine

Kui algas Vabadussõja monumentide lõhkumine 1940. aasta sügisel, siis ei olnud erandiks ka Kadrina mälestuskalju. Vaatamata Virumaa TK maaosakonna juhataja V. Soo karmile nõudmisele monument kiiremas korras hävitada, õnnestus kirikuõpetajal Beermannil Tallinna ja Rakvere uutele võimumeestele selgitustööd teha ja monument võeti hoopis riikliku muinsuskaitse alla. Tingimuseks esitati pronksbareljeefide eemaldamist ja osade kirjade kinni valamine. Sellest hoolimata kavatsesid Aaspere ja Vohnja valdade punased (või olid nad Undla valla punased?) Aaspere täitevkomitee esimehe A. Lillepea õhutusel mälestusmärgi hävitada. 23.10.1940 tulidki nad kohale. Tol ajal Kadrinas asuva eesti väeosa sõdurid (suurtükiväe polgu grupp) olid nende plaanidest teada saanud ja lõhkujad said korraliku keretäie. Väeosas toimus küll pärast juurdlus, aga asi lõpetati vaikselt ära.

Alles pärast küüditamist (14. juunil 1941) koguti taas julgust. Undla valla täitevkomitee organiseerimisel lasti 18. juunil 1941.a. mälestuskalju õhku (või on õige 18. juuli?). Need vandaalid olid Villem Soo, Johannes Aamann ja kohalikud punategelased eesotsas Albert Sendrega, lõhkamistööde juhtimiseks oli kaasas ka üks Punaarmee spetsialist. Tugeva ehituse tõttu õhiti seda järjest kolmel ööl, väikesed sambad, kirjad ja kaunistused peksti haamrite ja kangidega puruks. Samba tükke kasutati ühe punategelase krundil ehitusmaterjalina.

Monumendi lõhkumisest ilmusid artiklid ajalehtedes "Eesti Sõna" 5.08.1942 ja "Virumaa Teataja" 8.08.1942.

18. juunil 1941 lasti õhku ka Ristamäe mälestusmärk.

Taastamine

Ajalehes "Virumaa Teataja" 8.08.1942 on juttu kiriku koguduse kavatsusest monument oma endisel kujul taastada. 

Mälestuskalju alumine pool jäi lõhkumisest siiski alles. 1988.a. suvel korrastas Kadrina Muinsuskaitse Klubi (või on õigem öelda "selts"?) H. Reimanni juhtimisel selle ümbruse ("Viru Sõna" 23.04.1988, 25.06.1988, 26.07.1988, 30.07.1988 - leiti vana tahvel ja Kalevipoeg kündmas). Kaevati välja üks tahvel langenute nimedega, leiti reljeef kündva Kalevipojaga.

Ka taastamistööde käigus leiti hulgaliselt inimjäänuseid. Arvati, et need võivad olla maetut II maailmasõja aegadel ("Viru Sõna" 22.04.1989).

Taastatava monumendi nurgakivi pandi 30. aprillil 1989 ("Viru Sõna" 3.06.1989, lisaks muu info: loodetakse avada 15.08.1989, aidake leida sobivaid kive, aidake ka selgust tuua tahvlite paigutuses ja tekstide sisus).  Foto algjärgus monumendist ja üleskutse töödes osaleda "Viru Sõna" 15.06.1989.

Taastajad:

• Samba taastamise projekti koostasid Helle (või Elle?) ja Uno Vaino Riiklikust Uurimise ja Projekteerimise Instituudist "Eesti Ehitusmälestised".
• Samal aastal telliti "Saare Dolomiidist" 18 dolomiidist kirjatahvlit (hind 15 000 rubla). Aasta 2003 kevadsuvel värvisid Kadrina rahvamaja kunstiringi liikmed kirjed paremini loetavaks.
• Pronksreljeefid valmistas kunstnik Aili Vahtrapuu ARS-Monumentaalis (hind 3000 rubla).
• Masinatega aitas Kadrina EPT. Kokku osales taastamistöödes 45 (või 52?) vabatahtlikku Aktiivsemad korraldajad olid Heinrich Reimann, Endel Maamägi, Endel Keeru, Villu Lell, Endel Peeling, Sirje Rindberg.

Korjandus samba taastamiseks algas 1988.a. juunis, kui muinsuskaitseklubi korraldatud tuluõhtu Kadrina I kodukandipäevade ajal tõi sisse 1615 rubla ("Punane Täht" 7.06.1988 Kodupaigapäevade eelteade). Edasi jätkati korjandust asutustes ja ettevõtetes ning surnuaiapühadel. 8.10.1988 seisuga oli kogutud 4763,59 rubla ("Viru Sõna" 15.11.1988 annetustest ja tehtud töödest).

1989.a. lõpuks oli mälestuskalju põhiliselt taastatud. Taastamistööd läksid maksma 30 000 rubla. (või 22675 rubla?) Suuremad annetajad olid siinsed asutused: Kadrina EPT, L. Pärna nimeline kolhoos, Hulja sovhoos, Rakvere Teenindusvalitsuse hauasammaste töökoda, Rakvere Tärklise- ja Siirupikombinaat, Tarbekeemia Tootmiskoondise "Flora" tsehh nr. 5, Rakvere Teede Remondivalitsus.

Kuigi suurem osa sambast on tehtud koopiana vanast sambast, on siiski ka mõned erinevused. Esikülje katusekelba keskel asuv Vabadusristi kujutis on eraldatud nimetahvlitest arhitraaviga. Ka tekstides on erinevusi (vt fotode alt).

Mälestussamba taastamine Kadrinas. Foto: Enno Kapstas, 1989. RM Fn 1543:1107, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/2169374. 

Vabadussõja mälestussamba taastamine Kadrinas. Foto: Enno Kapstas, 1990. RM Fn 1543:621, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/2144225. 

Taasavamine

Kadrina mälestuskalju taasavati Kadrina II kodukandipäevade ajal 23. juunil 1990.a. (eelteade "Viru Sõna" 19.06.1990, kokkuvõte avamisest ja lühike samba ajalugu "Viru Sõna" 10.07.1990).

Avasõnad ütles Kadrina Muinsuskaitse Seltsi esimees Olav Mäe.

Mälestusmärgi õnnistas sisse Viru-Jaagupi koguduse õpetaja Madis Oviir ja Viljar Kägu Haljalast.

Kõnega esinesid Harald Kasepõld, Jüri Sikkut ja Arnold Kastemäe. 

Samba juures laulsid Rahvusmeeskoor ja kohalikud koorid, auvalves seisid Vohnja ja Tapa Kaitseliidu üksused.

Lõpulauluna kõlas "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm".

"Viru Sõna" 19.07.1990 oli kuulutus, mis ütleb, et rahvamajast saab samba taasavamise fotosid.

  

Kava, Kadrina kihelkonna langenud sõdurite mälestussamba taasavamine, RM _ 5000 Ar1 1759:2, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/3071182. 

Vabadussõjas langenute mälestussamba taasavamine Kadrinas. Rahvas väljub lippudega kirikust peale jutlust. RM F 1432:1, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/1334324. 

Vabadussõjas langenute mälestussamba taasavamine Kadrinas. Kõneleb Rakvere Koduloomuuseumi direktor Olav Mäe, taga seisab Lääne-Virumaa Kaitseliidu pealik Ants Silm. RM F 1432:6, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/1334329. 

Vabadussõjas langenute mälestussamba taasavamine Kadrinas. Esiplaanil Viru-Jaagupi koguduse õpetaja Madis Oviir, Kadrina koguduse abiõpetaja, Rakvere Muuseumi direktor Olav Mäe. RM F 1432:8, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/1334331. 

Vabadussõjas langenute mälestussamba taasavamine Kadrinas. Esiplaanil Viru-Jaagupi koguduse õpetaja Madis Oviir, Kadrina koguduse abiõpetaja. RM F 1432:9, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/1334332. 

Vabadussõjas langenute mälestussamba taasavamine Kadrinas, RM F 1432:2, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/1334325. 

Vabadussõjas langenute mälestussamba taasavamine Kadrinas. Kõneleb samba taastamise komitee esimees Arnold Kastemäe. RM F 1432:5, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/1334328. 

Vabadussõjas langenute mälestussamba taasavamine Kadrinas. Kõneleb Eesti Muinsuskaitse Seltsi juhatuse liige Tõnis Lukas. RM F 1432:7, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/1334330. 

Vabadussõjas langenute mälestussamba taasavamine Kadrinas. Sambalt eemaldab katte Endel Maamägi. RM F 1432:3, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/1334326. 

Vabadussõjas langenute mälestussamba taasavamine Kadrinas, RM F 1432:4, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/1334327. 

Artiklid ajalehes "Virumaa Teataja": 

• 10.07.2004 - Kadrinas oli külas Toronto eesti meeskoor. Lauldi kirikus ja ka monumendi juures. Foto. 
• 18.12.2009 - õhutõrjepataljoni nooremallohvitseri kursuse õppurid panid monumendi jalamile pärja. Tegemist on traditsioonilise üritusega, mis leiab aset enne nooremallohvitseri kursuse lõppu. 
• 23.12.2010 -  taaskord panid õhutõrjepataljoni nooremallohvitseri kursuse õppurid monumendi juurde pärja. Foto.
• 30.07.2013 - Kadrina rahvamaja kunstiringis osalejad värvisid monumendil olevaid tekste. Monumendi ajaloost. 
• 30.05.2017 - artiklis on juttu Kadrina endisest vallajuhist ja praegusest vallavalitsuse liikmest Jaan Sternist, kellele on tehtud ülesandeks mälestuskalju remonditööde korraldamine.  
• 23.02.2018 - Riigi 100. sünnipäeva puhul toimub ka siinse monumendi jalamile pärgade asetamine.  

Allikad: Tiit Noormets "Virumaa monumendid" 1990, Mati Strauss "Vabadussõja mälestusmärgid I" (Keila 2002), artiklid ajalehes "Punane Täht" 8.03.1988 (Kadrina muinsuskaitseorganisatsiooni loomise eelteade), 19.03.1988 ("Raiuksin kõik ..." õline kadrinlane A. Kastemäe kirjutab kultuurilooliselt rikkast Kadrinast ja Vabadussambast), "Viru Sõna" 25.06.1988 (Peep Kärbi pikem artikkel monumendi ajaloost), 22.06.1991 (foto monumendist koos teatega, et 23.06 Võidupüha on üle paljude aastate jälle riiklik tähtpäev). Veebilehed: Neeruti Seltsi Toimetised http://ab3fetu.nw.eenet.ee/?do=sisu&id=116 (A-527, 2006),

Samba kõrval on kivi (kasutatud purustatud samba ühte kivi), kuhu on raiutud mälestuskalju kõige tähtsamad kuupäevad. 

Algne tekst: 2 tundmata sõd.

Algne tekst:

Soomus
rongid
Kadrinas
18.det.1918.
12.jaan.1919.
kiitus
elu peastjatele.

Algne tekst:
Mälestuskalju
sõjas langenud
kangelaste auks.
Tänulik Kadrina kogudus.
Su üle Jumal walwaku!

Algne tekst:
Au olgu Jumalale!
Eesti on nüüd waba,
Linda ära nuta!
Kalewi kalmu künkal
lehwib sini-must-walge lipp.
Kalewipoja künnil kõlab
rahwa rõõmu hääl.
Waprad Wirupojad walwel
sõjariistad käes,
Jõepere Ristimetsast tulnud
lauluisa sõnad südames, suus:
"Isamaa ilu hoieldes,
waenlase wastu wõideldes ..."