Juulis 2024 kaevati haud lahti ja siit leitud 20 sõjaohvrit (neist 7 teada nimeliselt) maeti ümber Hulja-Männiku kalmistule. Tõenäoliselt viidi siit Kadrinast Huljale ka viimane mälestusmärk.
..... kuni juuli 2024 oli Kadrinas neutraalse tekstiga vennashaua monument.
Vennashaud asus Kadrinas, Viru ja Pargi tänavate vahelisel haljasalal. Muinsuskaitseameti arhiivi andmetel ol vennashauda maetud Kadrinas ja siinses ümbruses 1941-1945 toimunud lahingutes langenud. Ümbermatmisi oli tehtud aastatel 1945 ja 1946. Kokku oli maetud umbes 30 hukkunut, neist seitsme nimed on teada (vt allpool nimetahvlid).
Esimene, puust mälestusmärk, püstitati 1945. aastal.
1946 avati uus mälestusmärk, mis oli valmistatud kohaliku elaniku Rudolf Tamme poolt silikaattellistest. Sellel oli tekst: „SIIN PUHKAVAD NÕUKOGUDE ARMEE VÕITLEJAD, KES LANGESID KODUMAA KAITSEL 1941.a.".
Ausamba ümbrus oli piiratud aiaga.
Muinsuskaitseameti arhiivis on monumendi kavand ja asendiskeem (pdf).
Fotod: Kadrina keskkooli arhiiv.
Fotod: Helmut Joonuks, 1971, Muinsuskaitseameti arhiiv.
8. mail 1973 avati EKP Rakvere Rajoonikomitee poolt tellitud uus graniidist mälestuskivi tekstiga: „VÕITLUSES NÕUKOGUDE KODUMAA EEST LANGENUTELE 1941-1945". Arhitekt Kannelmäe, maksumus 1500 rubla, teostas TK Viru.
Kivi mõõtmed on 80*180 cm. Lisaks paigutati siia ka seitse nimetahvlit (15 rbl/tk, autor Blumbergs, teostaja TK Viru). Kogu vennashaua ala suurus oli 400m2. Viitna ristmikule, 0,6 km kaugusele mälestuskivist, paigaldati teeviit.
Vana kavandit vaadates tundub, et uus on teisipidi - esiküljega Pargi tänava poole (vana oli tagumise küljega Viru tänava/raudtee poole).
Muinsuskaitseameti arhiivis on uue monumendi kinnitamise akt (pdf).
Mälestusmärk Kadrina vennaskalmistul, RM F 842:59, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1682525.
Foto: Helmut Joonuks, 1973, Muinsuskaitseameti arhiiv.
Kadrina, mälestussammas nõukogude sõduritele, 1980. aastad. RM F 1329:3, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1421187.
Kadrina, monument vennaskalmul, 1981. RM F 1208:2, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/146026.
Fotod: Helmut Joonuks, 1975, Muinsuskaitseameti arhiiv.
Millal ja miks eemaldati nimetahvlid?
Kadrina vennashaua monumendi juures toimusid sageli miitingud. Enamasti olid üritusest osavõtajte hulgas Kadrina Keskkooli õpilased, näiteks "Punane Täht" 25.05.1976. Üritused toimusid siin 1980-ndate aastate lõpuni. Näiteks on ajalehes "Punane Täht" 24.05.1988 jutt ja fotod Kadrina Keskkoolis toimunud sõprusfestivalist. Üheks kohustuslikuks osaks sellistel üritustel oli ka lillede/pärgade asetamine vennashaua juurde.
Foto monumendist on ka siseturismi tutvustavas artiklis "Punane Täht" 26.06.1975.
"Virumaa Teataja", 18.07.2024 - Nõukaaegse monumendi eemaldas enne haua lahtikaevamist Andres Nukk. Juulis 2024 kaevati haud lahti.
Fotod juuli 2024 enne mälestusmärgi eemaldamist:
Fotod 2010:
lahingutes langenud. Ümbermatmisi on tehtud aastatel 1945 ja 1946. Kokku on
maetud umbes 30 hukkunut, enamik neist tundmatutena.
1945. aastal pandi puust mälestusmärk. 1946 asetati uus
mälestusmärk. Sellel oli tekst: „SIIN PUHKAVAD NÕUKOGUDE
ARMEE VÕITLEJAD, KES LANGESID KODUMAA
KAITSEL 1941.a.”. Ausamba ümbrus oli piiratud aiaga.
H. Joonuks. - Muinsuskaitseameti arhiiv, 1971.
1973 paigaldatakse uus mälestuskivi. Sellel on tekst:
„VÕITLUSES NÕUKOGUDE KODUMAA EEST LANGENUTELE
1941-1945”.











