Väike-Maarja muuseumi andmetel avati mälestustahvel 18. märtsil 1978. Kas see on õige kuupäev? Ajalehes "Punane Täht" 16.02.1978 on juttu matkasarjast "Tunne oma kodukolhoosi", mille viimane etapp toimub 19.03 siia Kreegi talu juurde. Siin avatakse ka mälestustahvel. 

2020. aasta algusest asub mälestustahvel Väike-Maarja muuseumis. 

Mõned varasemad artiklid teiselpool Narva jõge asunud kolhoosidest: 

• 25.10.1940 - Radoveli külas (https://et.wikipedia.org/wiki/Radovel) Narva jõe ülemjooksul asutati kolhoos "Novõi Putj" ("Uus Tee"). 
• 30.10.1940 - töö ja elu kolhoosis. Inimene on vabastatud tapvast tööst, kuna selleks on masinad. 
• 18.11.1940 -  maavanem ja maaosakonna juhataja külastasid kolhoose "Krasnaja Komarovka" ja "Krasnaja Niiva". Operaator tegi filmi! Kus on film?

2. aprill 1948 oli Virumaa põllumajanduses pöördeline päev – Aburis asutati kolhoos/artell "Uus Elu". Kuigi esmapilgul oli tegemist stalinliku propaganda tulemusena, olid kohalikud rikkamad taluperemehed aru saanud, et ega kolhoosi asutamisest niikuinii ei pääse. Kolhoosi üks asutajaid, sõjainvaliid Eero Langemets, oli sõja ajal Venemaal ja Kirgiisias ja nägi sealsete kolhooside viletsat olukorda. Nii otsustatigi kohe asjaga algust teha, enne kui repressioonid inimesed hävitavad ja/või riiklikud koormised talupidamised laostavad. Vao Valla Täitevkomitee esimees ütles selle kohta nii: „Parem ikka kolhoosi astuda püksid jalas, kui ilma püksata”.

Talunik Eevald Kreegi elumajja kogunes kolhoosi asutamiskoosolekule üheksa Aburi peret. Kolhoosi algseks varaks kujunes 230 hektarit maad (sellest 163 ha põllumaad), 15 hobust, 20 lehma ja 10 noorlooma. Igale kolhoosnikule oli lubatud ka isiklik majapidamine.

Uus kolhoos andis edaspidi kohalikule ja ka riiklikele ajalehtedele mitmekülgset materjali, millest artikleid kirjutada. Pidi ju esimene olema kõigile eeskujuks ja näitama, kui hea ja kasulik on kolhoosikord.

1951. aastal valminud kroonikafilm esimesest kolhoosi lektooriumist ja selle eestvedajast zootehnik-brigadir Rudolf Savelist, https://arkaader.ee/landing/bc/rHczO7kKnl/btfziZJxYwz. 

Ilmusid põhjalik ülevaade kolhoosi asutamisest ("Viru Sõna" 6.04.1948 -kontrollida kuupäeva) ja ka mitmel leheküljel põhikiri ("Viru Sõna" 20.04.1948).

Ajalehes "Viru Sõna" avaldati palju artikleid ja fotosid kolhoosi igapäevategemistest:

• 19.06.1948 - teade kaheksa vasika sünnist.  
• 6.07.1948 - info põldheina niitmise alustamisest.
• 29.07.1948 - ettevalmistused viljakoristuseks on tehtud.
• 5.08.1948 - erinevatest asutustest tullakse põllutöödele appi. 

 Palju oli ka fotoga uudiseid.  Mõned näited:

"Viru Sõna" 22.05.1948.

"Viru Sõna" 10.08.1948.

"Viru Sõna" 12.08.1948.

"Viru Sõna" 28.06.1948.

"Viru Sõna" 28.08.1948.

Fotod ajakirjast "Pilt ja Sõna" (number, aasta?). Laohoidja Langemets kaalub kolhoosi esimehe J. Kadariku ja ja Rakvere masina-traktorijaama kontrolli juuresolekul vilja üle (vasakpoolne pilt) ja annab kaalutud kotid kolhoosnik I. Sehhanini abiga aita (parempoolsel fotol).

 
 Autahvel "Viru Sõna", 7.09.1948. 

Artiklid ajalehes "Punane Täht": 

• 1.05.1962 - neljast Tamsalu Keskkooli lõpetajast. Nii nemad kui ka teised abituriendid ja ka eelmisel suvel kooli lõpetanud õpilased kavatsevad minna/läksid kolhoosi tööle.
• 25.02.1964 - kokkuvõte Virumaal 1948 loodud kolhoosidest.
• 9.04.1968 - põhjalik artikkel kolhoosi loomise ajaloost. Siin on ka fotod töötajatest. Seoses kolhoosi 20. aastapäevaga said mitmed kolhoosi töötajad aukirjad.
• 2.06.1964 - kolhooside loomisest Virumaal suvel 1948.
• 23.07.1964 - ülevaade 1948 alanud kolhooside loomisest. Siin on juttu ka "Uus Elu" normpäevade tasust.
• 7.04.1973 - artikkel seoses kolhoosi 25. juubeliga.
• 6.04.1978 - artikkel seoses kolhoosi 30. juubeliga.
• 7.11.1987 - Väike-Maarja kolhoosi kujunemisest. See on võib-olla kõige esimene artikkel, mis ajalehes objektiivselt käsitles kolhooside loomist 1948 (aeg raske, tulevik teadmata, maksud suured, hirm repressioonide ees, üksteise peale kaebamine, esimesed liitujad olid rikkamad talud).

Artiklid ajalehes "Virumaa Teataja":

• 17.08.2000 - on artikkel "Kommunistlik maareform rajas teed kolhoosidele".  
• 26.07.2001 - Viru maakonnas asutati esimesed kolhoosid Eestis. Tegelikult asutati esimesed kolhoosid Narva jõe taga juba 1940. aasta sügisel. Nendes külades elasid põhiliselt venelased. Esimene eestlaste kolhoos asutati 21. juunil Mäetaguse vallas Kiiklas. Kuna järgmisel päeval algas sõda, siis asutamiskoosolekust kaugemale ei jõutudki.
• 25.03.2006 - kolhoosiasutamise maja tänased elanikud kirjeldavad Aburi külaelanikke. Fotod. 

Sarnaselt kõikide väikeste kolhoosidega, liitus ka "Uus Elu" edaspidistel aastatel teiste kolhoosidega.

 
Lehekülg bukletist "Väike-Maarja kolhoos 40". Väike-Maarja muuseumi kogu.

Väike-Maarja muuseumi teisel korrusel on näitus Väike-Maarja kolhoosi ajaloost. Mitu stendi ja mitmed fotod on pühendatud kolhoosi "Uus Elu" tutvustamisele. 

Lehekülg fotoalbumist. Väike-Maarja muuseumi kogu. 

Väike-Maarja kolhoosi ajaloost ilmus ajalehes "Punane Täht" järjejutt (2.04.1988 lehes on järjejutu esimene osa, mis on pühendatud "Uus Elu" algusele) ja 12.04.1988 ajalehes on fotod kolhoosi 40. juubeli tähistamisest.

Mälestustahvel Aburi külas talumajal, RM F 952:35, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1648716. 

Foto: Helmut Joonuks, 1986. Muinsuskaitseameti arhiiv.

Foto: Helmut Joonuks, 1986. Muinsuskaitseameti arhiiv.

Artiklid kolhoosidest 1941. aasta ajalehes "Punane Virumaa": 

• 1.02.1941 - kolhoosi ja üksikmajapidamise võrdlus, kolhoosi eelised. Siinsed talupojad suhtuvad kolhoosi loomisesse võrdlemisi tagasihoidlikult, sest asi on meie oludes uus ja tegelikult järele proovimata. 
• 15.02.1941 - Kiiklas (praegune Ida-Virumaa) oli suur rahvakoosolek, kus arutati kolhoosi moodustamist. Oli nii vastaseid kui ka poolehoidjaid. 
• 17.05.1941 - kulakud takistavad sotsialistlikku ülesehitustööd, maamärke tõstetakse ümber, ei anta ära liigset loomasööta. 
• 7.06.1941 - Viru maakonna täitevkomitee kinnitas kolhoosi "Svetlõi putj" põhikirja. Ühinesid 14 kehvik- ja keskmikmajapidamist Vtroja külas, Raja vallas (Narva tagune ala). 
• 26.06.1941 - Mäetaguse vallas (praegune Ida-Virumaa) asutati Kiiklas uus kolhoos "Juunivõit", mis on esimeseks täiesti eestlastest koosnevaks kolhoosiks Virumaal. Asutamisel jagas nõuandeid ka maakonna maaosakonna juhataja Villem Soo. Kolhoosiks ühines 33 majapidamist, mis on 90% kõikidest külas leiduvatest majapidamistest. Talude suurus oli 11-30 hektarit, neist 6 uustalunikku. Kolhoosil on põllumaad 600 hektari ümber ja ümmarguselt 80 lehma. 

Fotod 2007:

 
Maja remondi käigus võeti mälestustahvel maha. Majaperemehel oli mõte anda tahvel Väike-Maarja muuseumisse või paigutada see tee äärde, et kõik näeksid, kust siinne kolhoosikord on alguse saanud.

Mälestustahvel oli sügisel 2008 Tallinnas Okupatsioonide muuseumis näitusel "Lääne-Virumaa punamonumendid".