Mälestustahvel avati 1. juunil 1991.

Märt Meos on Väike-Maarjas tuntud kui aktiivne kooli- ja seltsielu arendaja. Ta sündis 16. jaanuaril 1881 Tarvastu vallas, kus tema isa oli talupoeg. Peale Tartu Õpetajate Seminari lõpetamist töötas Meos õpetajana Saaremaal ja Viljandimaal.

Väike-Maarjasse tuli ta 1907, kui teda valiti siinse kihelkonnakooli juhatajaks. Enne Meost oli juhataja olnud Jakob Tamm, kes oli samal aastal ära surnud.

Lisaks koolitegevusele oli ta ka aktiivne muudel aladel, näiteks Laenu-Hoiuühisuse asjaajaja/raamatupidajana ja Põllumeeste Seltsi maja ehitamise idee algataja ja teostajana (mälestustahvel Jakob Liivile ja Märt Meosele).

Kihelkonnakooli juhatajaks oli ta kuni aastani 1919 (viimased kuud gümnaasiumi direktor). 1920 kuni 1944 oli ta Lääne-Virumaa koolinõunik ja inspektor. Lisaks koolide kontrollimisele, õpetajate juhendamisele, tööle lastevanematega, juhendmaterjalide kirjutamisele tegeles Meos aktiivselt ka kooliaedade rajamisega (kõigile eeskujuks tema enda koduaed).

Nõukogude võim ei osanud tema teeneid hinnata. Nii töötas ta alates 1944 Väike-Maarja Keskkoolis vene keele õpetajana kuni ta 1951 punavõimude poolt kodanlikuks natsionalistiks nimetati. Tulemuseks oli tema oma majast välja ajamine ja ka pensioni enam ei makstud. Maja ta enam tagasi ei saanudki. Järgnevad kuus aastat töötas Meos Simuna koolis. Viimased eluaastad veetis ta sugulaste juures Viljandis, kus ta ka suri 1. märtsil 1967. Ta on maetud Viljandi kalmistule.

Märt Meose elust ja tegemistest on põhjalikumalt kirjutatud https://sites.google.com/site/vaikemaarjamuuseum/mart-meos ja mitmetes ajaleheartiklites.

Ajalehes "Virumaa Teataja": 

• 6.09.1940

• 20.09.1940

Ajalehes "Punane Täht": 

• 17.09.1963- esines Väike-Maarja hariduselu 90. aastapäeva tähistamise üritusel.
• 15.01.1966 - 85. juubeli puhul meenutavad teda tema endised kaastöötajad ja õpetajad, keda ta aitas ja õpetas. Artikli andmetel on Meos kirjutanud palju artikleid õpetajatele suunatud väljaannetesse "Nõukogude Kool" ja "Nõukogude Õpetaja".
• 10.03.1966 - pedagoogi ja kultuurielu edendaja nekroloog. Lühidalt meenutatakse Märt Meose elulugu ja olulisemaid saavutusi.

Ajalehes "Viru Sõna":

• 15.01.1991 - esimene osa põhjalikust Märt Meose tegemisi käsitlevast artiklist.
• 17.01.1991 - teine osa artiklist.
• 20.06.1991 - kuulaste Väike-Maarja elanike tutvustus. 

Ajalehes "Virumaa Teataja":

• 27.01.2001 - Meose sünnist möödus 120 aastat. Ülevaade tema tegevusest. 
• 21.01.2006 - eelteade Meose 125. sünniaastapäeva tähistamisest (teater, muusika, näitus). 
• 28.01.2006 - kokkuvõte toimunud 125. sünniaastapäeva tähistamisest. 

Märt Meos Väike-Maarja koolijuhatajana, RM F 1690:38, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/966457.

Õpetajad (vasakult) Andres Allast ja Märt Meos ja kirjanik Jakob Liiv õpetaja Allase korteris Väike-maarjas, umbes 1911. RM F 60, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/2108131.

Tammiku kooli (praegune Vinni vald) asukoha valiku komisjoni liikmed olid (kes-kus on fotol???) haridusosakonna juhataja E. Rosenberg, koolinõunik M. Meos, vallavanem M. Soone, vallasekretär J. Ment, hoolekogu liikmed Jaan Soone ja Mihkel Käba. RM F 1188, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1538737.

Märt Meos vanemas eas. RM F 1003, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1613517.

Märt Meose haud Viljandi kalmistul. Väike-Maarja muuseumi kogu.

 
Ehitus on pooleli. Väike-Maarja muuseumi kogu.

Märt Meos koos ehitustöölistega. Väike-Maarja muuseumi kogu.

Maja on valmis. Väike-Maarja muuseumi kogu.

Märt Meos (paremal) oma aias. Kes on teised? Väike-Maarja muuseumi kogu.

Maja valmis 1926. Selle hinnaks kujunes üle ühe miljoni marga. Maja juurde rajas ta ilusa parkaia. Sellega andis ta paljudele tõuke kodukaunistuseks.

Peale maja natsionaliseerimist paigutati 1951 maja alumisele korrusele lastesõim. Hiljem on majas olnud ........, ................., ............... ja 1990-ndate alguses majutusasutus? Tänasel päeval on majas .... /seisab kasutuseta?

1991 möödus 110 aastat Märt Meose sünnist. Sellel puhul avati Väike-Maarja muuseumis näitus ja peeti 16. jaanuaril meenutusõhtu ("Viru Sõna" 15.01.1991, 19.01.1991).

Mälestustahvel avati IV Pandivere päevade ürituste raames 1. juunil 1991. "Viru Sõna" 28.05.1991 (Pandivere päevade ajakava, sh eelteade tahvli avamisest), 8.06.1991 (kokkuvõte Pandivere päevades, sh tahvli avamisest).

Mälestustahvli avamisel kõneleb muuseumitöötaja Ene Ruubel. Väike-Maarja muuseumi kogu.

Mälestustahvli avamisel kõneleb Väike-Maarja Muinsuskaitse Seltsi esimehe asetäitja Ellu Moisa. Just tema ärgitusel sai mälestustahvli avamine teoks. Väike-Maarja muuseumi kogu.

Mälestustahvli avamisel laulavad Enely Raave ja Sille Hurt. Väike-Maarja muuseumi kogu.

Mälestustahvlilt eemaldavad katte Viljandis koolmeistrina töötav Märt Meose onupoeg (või oli vennapoeg?) Jaan Meos (Märt elas viimased eluaastad tema juures Viljandis), Väike-Maarja koduloouurija ja endine õpetaja Eduard Leppik. (kes hoiab lilli?).

Mälestustahvli avamisel oli palju pealtvaatajaid. Väike-Maarja muuseumi kogu.

Mälestustahvli avamisel oli palju pealtvaatajaid. Väike-Maarja muuseumi kogu.

 
Märt Meose haud Viljandi Vanal kalmistul. Suvel 2021 on hauakivil olev tekst väga raskesti loetav. 

Fotod 2010: