Pooleli!

Mälestustahvel Simuna kiriku seinal avati ...

Wilhelm (kirjanduses kasutusel ka Villem) Normanni elust võib lugeda mitmest kohast, näiteks ajalehest "Punane Täht" 17.08.1967 või "Virumaa Teataja" 16.08.1997, veebilehelt http://www.v-maarja.ee/?part=html&id=35#simuna, raamatus "Põlula küla enne ja nüüd" (Ilmar Järg, 2007).

Wilhelm Normann sündis Põlula mõisas 16. augustil 1812, (või on õige 17.08.1812?) kus tema isa oli mõisavalitsejaks. Ta õppis kokku neli aastat Rakveres Gööki koolis ja kreiskoolis. Järgmised aastad veetis Põlulas. Aastal 1832 läks ta Simunasse köstriks ja koolmeistriks. Kool alustas tema enda majas kuue poisiga. 1835 muudeti väike köstrikool kihelkonnakooliks. Nüüd hakati siin ettevalmistama ka külakoolmeistreid nii ümbruskonna kui ka kaugematele koolidele. Simuna koolijuhatajana töötas ta kuni aastal 1885. See aeg sai siin ettevalmistuse ja asus tööle külakoolmeistriks umbes sada kooli lõpetajat. Paljud neis asusid tööle vallakirjutajatena. Kokku sai hariduse 563 õpilast. Normanni kool lõpetas tegevuse 1886.a. venestussurve tõttu.

Tema eestvedamisel luuakse veel 6 külakooli: 1837.a. Rohu ja Venevere, 1838.a. Avanduse ja Edru, 1852.a. Mõisamaa, 1884.a. Nadalama. Nii tekkis kihelkonda 22 kooli.

Kuna puudus õpikutest ja õppeprogrammist, siis hakkas Normann ise saksakeelseid raamatuid eesti keelde tõlkima. Osa raamatutest olid kasutusel ka teistes koolides.

Tema enda loominguks jäi üle 30 raamatu. Enamik neist olid vaimuliku sisuga (vt http://www.meiekirik.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=3014&Itemid=12).

Väheste ilmalike raamatute näited on "Rehkendamise raamat vallakoolidele" ja "Vene keele A. B. D. raamat". Nimekiri Tallinna raamatukoguses leiduvatest Normanni kirjutatud raamatutest: http://tallinn.ester.ee/search~S1*est?/anormann/anormann/1%2C50%2C233%2CB/exact&FF=anormann+vilhelm+1812+1906&1%2C41%2C.

Köstriametit pidas ta kuni aastani 1882. Tuntud oli Normann kooride organiseerijana ja koorijuhina (esimese Simuna talurahvakoori asutas ta aastal 1832). Ta korraldas 1866 (või 1889?) Simunas esimese laulupüha, kus osales umbes 1200 meeskoorilauljat, 1889 peeti lastekooride laulupäeva umbes 2000 lapse osavõtul.

Wilhelm Normann suri 19.02.1906. Ta on maetud Simuna kalmistule (või Simuna kiriku juures asuvale kalmistule?).

Tuntud oli ka tema orelimeistrist vend Gustav Normann. Tema on valmistanud oreli Tallinnas Püha Vaimu kirikusse ja Jaani kirikusse. Kokku ehitas Gustav Normann 36 orelit, neist kaheksa on Soomes. Tema viimaseks oreliks jäi Simuna kiriku orel.

Ajalehes "Virumaa Teataja" 18.07.2003 artikkel, kus antakse teada laupäeval toimuvast Normanni päevast, millega mälestatakse Gustav ja Wilhelm Normanni. 

Tänased fotod: