ERM Fk 2813:636, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/541007.

Avamine 14. juuni 1925.

Lõhkumine, eemaldamine 25. november 1940.

Taasavamine 21. oktoober 1942.

Teine lõhkumine sügis 1944.

Kolmas avamine 23. juunil 1991.

Mälestusmärgi Püstitamise Komitee asutati 24. veebruaril 1923.a. Selle esimeheks valiti A. Vichman, sekretäriks J. Grünthal, kassahoidjaks A. Poom ja liikmeteks J. Peebo, J. Einblau, J. Kala ning J. Blumfeldt.

Samba tegemiseks vajalik tumepunasest graniidist kivi toodi Tartumaalt Vana-Kuuste (või Sarakuste vallast?) vallast. Kivi 16 kilomeetrine teekond Tartusse läbiti vankri ja kolme hobusega.

Kavandi looja ja kiviraiujaks oli Tartu kiviraidur Jugar. Peale tema surma jätkas tööd teine Tartu kiviraidur - Hütt.  Kivi töötles neli kiviraidurit vahemikus 1924. aasta oktoober kuni 1925. aasta aprill.

Valmis monument saadeti rongiga Kiltsi jaama.

5,65 meetri kõrgune üleni poleeritud mälestussammas oli obeliskikujuline. Selle esiküljel oli süvareljeefis Vabadusristi kujutis ja kiri "Väike-Maarja kihelkonna langenud kangelased". Samba alumise osa esiküljel olid aastaarvud 1918-1920 ja 28 langenu nimed. Mõlemale poolele ja tagaküljele olid raiutud veel 26 (või 27 nime) Vabadussõjas langenu nimed ja aastaarvude 1914-1918 all 95 I maailmasõjas langenu nimed.

Mälestussamba valmistamine maksis 210 000 marka, ühes kohaleveo ja ülespanemisega Väike-Maarja kiriku ette platsile läks see maksma 293 000 marka. 20 000 marka loodeti koguda avamisürituse päevakava ja piletite müügist.

Avamine

Mälestussamba pidulik avamine oli 14. juunil 1925.a. Osales mitu tuhat inimest.

(Ürituse järjekord segane)

• Avamisüritus algas kell 13 vaimuliku kontserdiga kirikus.
• Peale kontserti kogunesid kell 15 monumendi ümber kohalik Kaitseliidu üksus, tuletõrjujad ja seltsid lippude ning orkestriga.
• Jumalateenistuse pidasid pastorid P. Eberhard ja A. Sommer.
• Avamistalitust kaunistasid pasunakoor J. Tillikase ja laulukoor J. Peebo juhatusel.
• Samba avas komitee esimees A. Vichman.
• Sõjaministri ja siseministri nimel tõi tervituse ning pani pärja kolonel Aleksander Simon.
• Kokku asetati 14 pärga. Annetati ka üks kuldplaat (kas see plaat kinnitati monumendi esiküljele?).
• Püssidest aupaugud.

Avamisüritus jätkus ühise õhtusöögiga seltsimajas. Siia olid lisaks kohalikele seltskonnategelastele kutsutud ka samba avamisest osavõtnud tähtsamad külalised. 

Avamisest "Vaba Maa" 16.06.1925.

RM F 1387:3, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/1359759.

Mõni aasta hiljem paigaldati samba ümber betoonpostid ja nende peale jäme kett. Lisati ka Vabadussõjas langenud Karl Kaskbetti nimi.

Foto: Käbbi. ERM Fk 2813:638, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/541009.

ERM Fk 2795:5, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/512499.

Väike-Maarja muuseumi kogu.

Väike-Maarja Vabadussõja mälestussammas, RM F 1728:47, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/2375512. 

Lõhkumine

Lõhkumise ettevalmistused algasid seltsimajas peetud koosolekuga. Siin selgitas kohaliku keskkooli direktor Eduard Kansa, et sammas tuleb ära viia, sest see koht ei sobi sambale, kuna on kirikule liiga lähedal. 

25. novembril 1940 lõhuti täitevkomitee korraldusel mälestussammas. Seda tehti salaja, öösel. Lõhkujad olid Nemikov, Aasumets ja B. Rosenbaum (enne saksa okupatsiooni oli ringkonnakohtu esimees). Kõigepealt proovisid nad purustada samba alust, seda õhku lastes, et kätte saada siia nurgakivi asetamisel pandud dokumente. Enne otsitavate paberite leidmist lõppes aga vandaalide jõud ja püsivus (tegelikult ei olnudki nurgakivisse midagi pandud). Siiski purustati alus põhjalikult. Obeliskiosa ja keskmine osa võeti lahti ja tükid viidi vallamaja õuele, kuhu need jäidki lebama lasipuude alla. Kommunistidel oli kavatsus need kivipurustajas peeneks jahvatada.

Peale lõhkumist torkasid Väike-Maarja keskkooli õpilased Stalini portreel silmad peast välja. Ometi said neist mitmest enne saksa okupatsiooni tõsised komnoored.

Lõhkumisest "Eesti Sõna" 30.07.1942, "Virumaa Teataja" 8.08.1942, 13.08.1942.

Taasavamine

Saksa okupatsiooni ajal viis seltskondlike organisatsioonide esindajaist moodustatud toimkond läbi mälestussamba taastamise. Toimkonda kuulusid: A. Matlep, A. Kivistu, A. Laumets, E. Kaurla, T. Undla, H. Kruusimäe, ja J. Aru. 

Taastamisel tehti samba kujus muudatus alusbloki osas. Sammas ehitati nüüd terrassidena ja veidi kõrgem algsest sambast. Asukoht jäi endiseks. Samba restaureerimiskavandi valmistas Haridusdirektooriumi  kunstilise ala nõuandja. Ehitustöid juhatas Arnold Kivistu. Raha selleks saadi pidude sissetulekus ja annetustest. Kui algselt loodeti taastamistöödel hakkama saada ca 2 000 saksa margaga, siis lõpphinnaks kujunes ca 2 500 marka.

Taasavamine toimus vabastamis- ja lõikuspühal, kolmapäeval 21. oktoobril 1942.a. Siis möödus 1 aasta punavõimu kukutamisest metsavendade ja saksa sõdurite poolt.

• Avamisüritus algas kell 10.30 Väike-Maarja kirikus kontsert-jumalateenistusega, kus laulsid Väike-Maarja ja Kiltsi ühendatud segakoorid, teenis õpetaja A. Laumets.
• Kell 13 kogeneti taastatud ausamba juurde.
• Avasõnad ütles ja ausamba avas restaureerimiskomitee esimees A. Matlep.
• Õnnistustalitluse pidas pastor A. Laumets.
• Mälestusi meenutava kõne pidas Rakvere linnavalitsuse majandusosakonna juhataja A. Lepik.
• Esines omakaitse esindaja.
• Monumendi õnnistas pastor August Laumets.
• Avamistalitlusel mängis Väike-Maarja puhkpilliorkester.

Õhtuses osas etendati Väike-Maarja seltsimajas B. Kangermanni näidend "Need, kes vabastasid kodumaa", esitatakse lauluettekandeid ja orkestripalasid.

"Virumaa Teataja" 20.10.1942, 23.10.1942, "Eesti Sõna" 25.10.1942.

Teine lõhkumine

Pimedal sügisööl 1944 purustati sammas lõplikult. Kohalik mees Issajev vedas hobusega kivitükid lähedalasuvasse metsa. 

Kolmas taastamine

1988.a. sügisel otsustas Väike-Maarja Muinsuskaitse Selts mälestussamba taaspüstitada.Taastamise toimkonna esimeheks valiti Arvo Vallaots, liikmeteks olid Ellu Moisa, Peeter Silm, Jaanus Kangur ja Irene Kaldma.

 Esilagu oli kavas monument püstitada selle algsesse kohta. Tänu Väike-Maarja kolhoosi peaarhitektile Juta Haasmale planeeriti kirikuesine sõidutee nõnda, et jäi ruumi haljasalale samba tarvis (???).

Raha kogumist alustas selts tulupäevaga samba taastamise heaks 24. septembril 1988. Päev lõppes oksjoniga (igaüks võis anda midagi oksjonile, näiteks raamatuid, vanu ajakirju, postkaarte, meeste ja naiste käsitööd, vanu fotosid, vana mööblit, kondiitritooteid jm.).

Kui algselt planeeriti samba hinnaks 60 000 rubla, siis raha väärtuse languse tõttu osutus lõpphinnaks üle 78 000 rubla. Enamiku sellest rahast andis Väike-Maarja kolhoos, üksikannetustest koguti 1 594 rubla. (Mis osa etendas Väike-Maarja Kiriku Fond? "Viru Sõna" 3.02.1990).

Osaliselt tekitas probleeme tekstide/nimede leidmine monumendi igale küljele. Monumendi kujundus ja nimed kolmel küljel oli võimalik taastada fotode järgi. Kirikumõisa poolne külg taastati dokumentide ja mälestuste põhjal. Algselt arvati, et monumendil võisid olla ka 1905 aasta revolutsioonis langenute nimed. Mitmes artiklis kutsuti üles jagama infot ("Viru Sõna" 17.09.1988, 30.04.1991). Lõpuks raiuti monumenti sellised andmed:

• esiküljel on 28 Vabadussõjas langenu nime,
• lääneküljel "1918-1920" ja 10 nime ning "1914-1918" ja 16 nime,
• lõunaküljel "1914-1917" ja 42 nime,
• idaküljel "1914-1917" ja 28 nime.

Sobiva kivi leidmine ja transport osutus keeruliseks. Lõpuks leidis sobiva kivi Läänemaalt Riguldi metskonnast kiviraidur Arvi Düna.

1990.a. veebruaris sõlmis Väike-Maarja kolhoos monumendi valmistamise lepingu firmaga "ARS-Monumentaal". Mälestussamba valmistamist juhtisid Väino Tandre ja peakunstnik Andres Mänd. Kivitöödega tegelesid Jaak Siinmaa, Leo Meigas ning Aare Aljas.   

Samba vundamendi valmistasid kohalikud ettevõtted AS Antaares (endine Väike-Maarja KEK). 

Taastamisel oli abiks Jaan Kalda alleshoitud eelmise samba tükk mõõtudega 10x20 cm (kas on sellest fotot?). Siin on näha vabadusristi kujutis ja abi oli ka uuele kivile sobiva materjali valiku. 

Uus monument asub eelmisest 50 meetrit lõuna pool (praegu on esikülg kiriku ehk põhja poole). Algselt oli sammas esiküljega ida poole (Väike-Maarja keskuse poole).

Näitus Väike-Maarja muuseumis.

Kolmas avamine

Kolmandat korda avati sammas 23. juunil 1991. Avamine toimus "Virulaste päevad 1991" ürituse raames korraldatud Väike-Maarja kihelkonnapäeval.

• Katte eemaldasid Vabadussõja veteranid Richard Riisberg ja Rudolf Hürden. (nimed ei lähe kokku alla fotol avajate nimedega)
• Avakõne pidas Väike-Maarja Muinsuskaitse Seltsi esimees A. Vallaots.
• Pühitses EELK peapiiskop Kuno Pajula, assisteeris Simuna õpetaja Ain Eenmaa.
• Küllo Arjakas esines tervituskõnega Eesti Muinsuskaitse Seltsi poolt.
• Laulis Väike-Maarja-Kiltsi-Rakke ühendatud segakoor "Helin" Arno Kasemaa juhatusel, muusikat tegi Tapa Autobaasi puhkpilliorkester Jüri Tali juhatusel.

Avamisest ajalehes "Viru Sõna" 13.06.1991, 20.06.1991, 29.06.1991.
Avamisürituse kava koos monumendi lühiajalooga.

Foto: Ülo Tähiste. Ain Eenmaa (vasakul) ja Kuna Pajula. Väike-Maarja muuseumi kogu.

Foto: Ülo Tähiste. Katte eemaldavad Vabadussõja veteranid Helgo Terav (vasakul) ja Richard Riisberg. Väike-Maarja muuseumi kogu.

Foto: Ülo Tähiste. Ausamba pühitseb Kuno Pajula. Väike-Maarja muuseumi kogu.

Fotod: Ülo Tähiste. Esinesid Kiltsi-Rakke-Väike-Maarja ühendsegakoor "Helin" ja Tapa Autobaasi puhkpilliorkester Jüri Tühi juhendamisel. Väike-Maarja muuseumi kogu.

Fotod: Ülo Tähiste. Väike-Maarja muuseumi kogu.

Üritused monumendi juures

Kaitseliidu lipu õnnistamine ja Naiskodukaitse vannutamine 9.06.1930. Väike-Maarja muuseumi kogu.

Foto: J. Kadakas. Kaitseliidu lipu õnnistamine ja Naiskodukaitse vannutamine 9.06.1930. Väike-Maarja muuseumi kogu.

Kaitseliidu paraad, pildil poliitik Jaan Teemant. Väike-Maarja muuseumi kogu.

Talvel. Vasakult kolmas Märt Meos. Väike-Maarja muuseumi kogu.

Talvel. Väike-Maarja muuseumi kogu.

Foto:??? 20.02.2008. Väike-Maarja muuseumi kogu. Kes on fotodel?

Foto: Reeli Freienthal, 23.02.2001. Väike-Maarja muuseumi kogu.

"Viru Sõna" 23.02.1993 foto monumendist.

"Virumaa Teataja" 28.11.2020 - Väike-Maarja gümnaasiumi õpilastele anti monumendi juures pidulikult kätte matriklid. 

Allikad: Tiit Noormets "Virumaa monumendid" (1990), Mati Strauss "Vabadussõja mälestusmärgid I" (Keila 2002), Rene Viljat "Eesti Vabadussõja mälestusmärgid" (kirjastus Tänapäev, 2008).

Tänased fotod:

Fotol on kirik ilma tornita (torm lükkas torni maha).