Eesti monumentide e-kataloog

Est Rus Eng Ger Fra Spa Por Ita Swe Fin Lit Lat

Pooleli!

 

Foto: Heiki Koov, oktoober 2010.

 

Praegune monument avati 21. juulil 1974.

 

Väike-Maarja vanal kalmistul asuv vennashaud sai alguse 29. aprilli 1945, kui siia maeti ümber 15 punast kirstu. Matusetseremoonial osales palju kohalikku rahvast. Sõnavõttudega esinesid Vao valla täitevkomitee esimees Sirelpuu ja Rünk (mis asutuses, mis amet). Keskkooliõpilased laulsid, hauale asetati pärgi ("Viru Sõna" 5.05.1945 - kuupäeva kontrollida). 

 

Kuna mälestusmärgil on aastaarvud 1941-1945, siis on monument pühendatud eelkõige nendel aastatel hukkunutele, kes on siia maetud. Nendeks on nii 1941.a metsavendade ohvriks langenud kohalikud elanikud ja ka 1941. ja 1944.a siinses ümbruses hukkunud punaväelased.

Foto: Heiki Koov, oktoober 2010.

Millal mälestustahvel pandi? Täpsem info mehe kohta vajalik!!!

Kui vaadata http://www.obd-memorial.ru/html/index.html, siis siin sellise surmakuupäevaga meest ei ole. Lähedasemad kuupäevad on 19.09.1944 ja 25.09.1944. Mõlemal juhul on surma põhjuseks kirjutatud tanki sisse põlemine (arvatavasti on tegemist sama mehega, ainult erinevatesse registritesse on sattunud erinevad kuupäevad).

x

 

Hiljem on siia maetud ka metsavendade poolt 1949 viis hukatut: kohalikus passilauas töötanud 18-aastane Salme (kas õige eesnimi ja töökoht?) Entson, tema 11-aastane õde, ema ja isa, samuti Entsonite elukohaks olnud maja omanik (mis nimi?). (Kuidas selle passilauatöötajaga ikkagi oli, kas teda ei olnud kodus, kui metsavennad tulid perekonda tapma?).

 

Foto: Heiki Koov, oktoober 2010. Foto: Heiki Koov, oktoober 2010.

Oskar Entson (1897-1949), Salme Entson (1931-1949), Olga Entson (1938-1949), Maria Entson (1900-1949).

 

1951.a maeti siia lisaks parteitöötaja Leo Jalak (2.01.1912-31.05.1951). - kas tema hukkus samuti metsavendade käe läbi? Täpsem info mehest vajalik!

Foto: Heiki Koov, oktoober 2010.

 

Muinsuskaitseameti arhiivi dokumentide põhjal (viitega Eesti NSV sõjakomissariaadi andmetele) on siia maetud 4 Nõukogude armee võitlejat, kes langesid 1941. ja 1944. a. Väike-Maarja ümbruses. Siia on maetud ka metsavendade ohvrid (3 meest - kohalikku punaaktivisti).

 

Arvatavasti pandi esimene hauatähis juba 25. aprillil 1945, kui toimus siis esimene matmine. Millal avati kivist mälestuskivi?

 

Foto: Helmut Joonuks, 1970 või 1971. Muinsuskaitseameti arhiiv.

Foto: Helmut Joonuks, 1970 või 1971. Muinsuskaitseameti arhiiv.

 

Kui eelmisel fotol on keskosas üleval näha viisnurka, siis järgmisel fotol viisnurka enam näha ei ole. Kuidas on see võimalik? Kas on võimalik, et alumine foto on tehtud teiselt poolt monumenti?

Kuhu kadus viisnurk keskosast ülevalt?

Kuhu kadus viisnurk keskosast ülevalt?

 

Foto: ??? Muinsuskaitseameti arhiiv.

Foto: ??? Muinsuskaitseameti arhiiv.

 

Praegune mustast graniidist monument püstitati hauale 1974. Selle autoriks on skulptor Kalju Reitel. Monumendil on tekst: „EI UNUSTA, EI ANDESTA 1941- 1945”.

 

Foto: Helmut Joonuks, 1975. Muinsuskaitseameti arhiiv.

Foto: Helmut Joonuks, 1975. Muinsuskaitseameti arhiiv.

 

Avamisest avaldati ajalehes "Punane Täht" kaks artiklit:

  • 20.07.1974 lehes on väga lühike eelteade 21.07.1974 Väike-Maarja vennaskalmistul mälestuskivi avamisest.
  • 25.07.1974 lehes on ülevaade avamisüritusest:
    • Üritus toimus Eesti NSV 34. aastapäeval.
    • Asula vanale kalmistule olid kogunenud väikemaarjalased.
    • Pioneeride auvalve, leinaviis puhkpilliorkestrilt.
    • Miitingu avas külanõukogu esimees A. Kaasik.
    • Kõnelevad partei rajoonikomitee sekretär Ü. Konso, Suure Isamaasõja veteran V. Voronov, Väike-Maarja kolhoosi parteikomitee sekretär E. Räitsak.
    • Deklameerivad keskkooli õpilased ja J. Maripuu kultuurimajast.
    • Mälestussamba jalamile asetatakse pärgi ja lilli.

 

Mälestusmärk Väike-Maarja vennaskalmistul, RM F 842:126, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1684574.

Mälestusmärk Väike-Maarja vennaskalmistul, RM F 842:126, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1684574.

 

Väike-Maarja, mälestussammas nõukogude võimu eest langenutele, RM F 1329:11, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1421195.

Väike-Maarja, mälestussammas nõukogude võimu eest langenutele, RM F 1329:11, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1421195.

 

Mälestusmärk Väike-Maarja kalmistul, RM F 842:124, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1684572.

Mälestusmärk Väike-Maarja kalmistul, RM F 842:124, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1684572.

 

Vennashaual on toimunud mitmesuguseid üritusi: "Viru Sõna" 6.05.1949 (1. mai tähistamise kokkuvõte), "Punane Täht" 11.05.1971 (kokkuvõte Võidupüha tähistamisest), 12.05.1973 (kokkuvõte Võidupüha tähistamisest), 12.05.1977 (Võidupüha tähistamisest), 25.10.1977 (eelteade Oktoobripühade tähistamisest), 13.05.1980 (Võidupüha tähistamise kokkuvõte), 14.05.1981 (kokkuvõte Võidupüha tähistamisest). 

 

Ajalehes "Punane Täht" 9.05.1984 on artikkel "NSV Liidu otsustav panus fašistliku Saksamaa üle saavutatud võidus". Artikli illustreerimiseks on foto Väike-Maarja vennashaua monumendist.

Punane Täht 9.05.1984.

 

Teeviit tekstiga "Vennashaud" asus Väike-Maarja-Tamsalu maanteel, EPT vastas (1985. aasta andmed). 

Mälestusmärk oli Väike-maarja Kutsekooli nr 27 šefluse all. Siin toimusid nii kooli kui ka alevi korraldatud Võidupüha üritused.  

 

Tänased fotod:

Foto: Heiki Koov, oktoober 2010. Foto: Heiki Koov, oktoober 2010.

Foto: Heiki Koov, oktoober 2010. Foto: Heiki Koov, oktoober 2010.