Eesti monumentide e-kataloog

Est Rus Eng Ger Fra Spa Por Ita Swe Fin Lit Lat

Pooleli!

Foto: Heiki Koov, juuli 2024

Avati 11. novembril 2005, Pargi 3, Aseri.

2005. aastal peeti Aseri koolihariduse 100. aasta juubelüritusi. 11. novembril 2005 toimus aulas ajalooüritus, millest on põhjalikumalt juttu ajalehes "Areri Valla Leht" november 2005.  Siin on selline lause: ".... Pärast aulaüritust siirdusime ühiselt meie esimese koolimaja juurde, mille seinal koolidirektor ja metodisti kiriku pastor avasid mälestustahvli. ...."

Praegu asub majas Eesti Metodistliku kiriku Aseri kogudus, https://www.metodistikirik.ee/kogudus/aseri-kogudus/

Koolimaja kohta on infot: 

1. https://aserik.edu.ee/kooli-ajalugu/ 

  • 01.11.1905 alustas Aseris tööd vene õppekeelega III järgu 2-klassiline erakool (klassid jagunesid 4-ks jaoks), mida pidas kuni 1922. aastani üleval aktsiaselts “Asseriin”.
  • 1905 – 1920 töötas kool aktsiaselts “Asseriin” poolt ehitatud elamus.

2. https://www.aserik.edu.ee/files/ajalugu/minevik.html   ("Aseri kooli minevik ja tänapäev", autor Marianna Koitla, 2003): 

Ajalooliselt kuulus Aseri piirkond Virumaa Viru-Nigula kihelkonda. Selle kihelkonna Kalvi valla idaosas oli tekkinud 15 küla, 4 mõisa ja Aseri asula.1945.aastal moodustati uue jaotuse järgi valla piires Aseri külanõukogu.
Kirjalikes allikates on Aseri küla mainitud esmakordselt 1528.aastal. Ilmselt oli küla olemas varem. Aseri mõisa on märgitud juba 1367.aastal (Vasar,S.1990,lk10). Aseri valla maa on rikas loodusvaradest. Tänu paekivi ja savi suurele lasundile saigi võimalikuks Aseri tsemenditehase rajamine. Aastail 1900-1905 valmis tehase hoone ja pandi alus Aseri asulale. Tehase ehitas aktsiaselts "Asserien" ja üks selle asutajaid oli Koogu-Aseri mõisaomanik O.H. Schilling, kelle valdusse rajatigi tehas. Tehase algusaastatel asula ei suurenenud, enamik töölisi oli ümbruskonna küladest. Hiljem, kui alustas tööd ka tellisetööstus, laienes ka asula (Vasar,S.1990,lk14). Tsaarivõimud ei avanud uusi koole eriti meelsasti. Seda näitab ka Aseri kooli eellugu. "Asserini" tsemenditehase direktor saatis 1905.a. 13.septembril Wessenbergi (Rakvere) rahvakoolide inspektor Bõkovile järgmise kirja: "Seoses sellega, et meie tehases on ligi 30 kooliealist last ja Rannaküla vallakoolis ei ole nii suurt klassiruumi, on meil au paluda Kõrgeausust mitte keelduda andmast meile luba paralleelruumi avamiseks tehases." Rahvakoolide inspektor esitas sellekohase palve Eestimaa kubermangu rahvakoolide direktorile Tallinnas, see omakorda kandis palve ette Riia õpperingkonna ülemale. Ülem keeldus kooli avamiseks luba andmast. Kirjavahetus kestis mitu aastat. Alles 9. augustil 1910.a paluti "Asserinil" saata Tallinnasse põhikiri ja programmid, mille alusel saigi tööd alustada Aseri algkool. Õppetöö organiseeriti sellel ajal 1875.a. programmide järgi (Penek,V. 1996,lk 22).
1911.a. 28.mail andis Riia õpperingkonna hooldusnõukogu aktsiaseltsile "Asserin" loa avada vene õppekeelega 3 järgu 2-klassiline erakool, ette kandes, et "kõnealune " kool on olemas ilma vastava loata alates 1. novembrist 1905.a. Seega on Aseri kooli sünnipäev 1. nov. 1905.a. (v.k.j.) // 14.nov. 1905.a.(u.k.j.). Koolis kehtis vene õppekeel, kusjuures aineid õpetati I klassis emakeele abil. Eesti keelt ja evangeelset luterlikku usuõpetust õpetati nii I kui ka II klassis eesti keeles (Allese, E. 1996, lk 642).
Aseri kooli avamine langes ägedasse venestamispoliitika aega. Olukord muutus alles 1917.a., kui I rahvahariduse kongress otsustas, et 1. aprillist on õppekeeleks eesti keel. Ka Venemaa valitsus oli sunnitud 12.septembril võtma vastu otsuse, millega lubati õpetada emakeeles.
Kooli eesmärgiks oli anda tehase lastele kaheklassiline algharidus. Vastu võeti mõlemast soost lapsi, olenemata rahvusest ja usutunnistusest. Õppekeeleks oli vene keel Aseri kooli esimeseks õpetajaks oli Anna Leetsman, kooli juhiks - Jaak Kutti. J. Kutti oli Aseri kooli juhataja-õpetaja 1906-1920 ja tema järgi kutsutaksegi Aseri kooli Kutti kooliks. 1905-1920.aastani pidas vabrik omal kulul üleval 4-klassilise kooli kahe õpetajaga, kus viimastel aastatel õppis kuni 80 last..

1920.aastaks puudus tsemendil Eestis turg ja väljavaated turu taastamiseks väljaspool vabariiki jäid väheseks. Pealegi pidi seda jagama Kunda tsemenditööstusega. Aseris toodeti tsementi vaid ladudesse. Majanduslik surutus andis tunda nii tehases kui asulas. Rahapuudusest tingituna pidi kool kolima selleks otstarbeks ümberehitatud kasarmusse.

Fotod 2024: 

Foto: Heiki Koov, juuli 2024  Foto: Heiki Koov, juuli 2024

Foto: Heiki Koov, juuli 2024  Foto: Heiki Koov, juuli 2024

Foto: Heiki Koov, juuli 2024  Foto: Heiki Koov, juuli 2024