Eesti monumentide e-kataloog

Pooleli!

Ühine mälestuskivi hävinud külale ja Peneku (Abaaed) talule avati esimesel koduküla kokkutulekul 24. juunil 1989.

Abaja küla oli Viru-Nigula kihelkonnas Koogu mõisa väike küla. Küla tekkis Rannu ja Härjapea küla lõunaservale mõisa poolt metsapadrikust uue tulundusmaa juurdetegemise teel. Algul oli maakoha nimi Vesimaa ja alles 19. sajandi keskel, kui siinsed maad renditaludeks mõõdeti ja neile nimed pandi, sai küla ühe esimese ja suurema Abaaed nr 10 talu järgi uueks nimeks Abaja.

Nimed Vesimaa ja Abaja olid külale iseloomulikud. Rannu soo serv ja Rannu oja luht, mida hüüti Veriluhaks, ujutasid igal aastal suurvete ajal üle siinsed niidud ja karjamaad. Sellest ka nimi Vesimaa. Samuti oli suur osa Abaaed talu maast kevadeti ja sügiseti üle ujutatud ning paistis eemalt nagu kinni kasvanud merelaht või rannarahva kõnepruugis abajas.

Abaja külasse mõõdeti esialgu 6 suuremat talukrunti, mis hiljem talude päriseks ostmise ajal poolitati. 20. sajandi alguseks oli Abaja hajaküla 16 talukohaga ja 1940.a. elas külas 19 peret 76 pereliikmega.

Vene võimu kehtestamise järel ja kolhoosikorra rakendamisel maal peale 1950. aastat, jäi Abaja küla suurmajandi ääremaaks. Küla elanikud oli sunnitud lahkuma, küla maa jäi sööti ja võsastus. 1976.aastal kadus küla nimigi ja kaks külasse elama jäänud peret jäid Koogu küla alla. 1980.aastal haaras suurem maaparandusobjekt ka Abaja küla maad ja tööde käigus hävisid külas veel säilinud taluhooned, kõrghaljastus, kiviaiad ja piiripunktid.

Abaja endiste elanike ja nende järeltulijate esimesel koduküla kokkutulekul 24. juunil 1989.a., avati ühine mälestuskivi hävinud külale ja Abaaed talule. Kivi sai asukoha küla keskel maaparandusest järele jäänud metsatukas. Püstise kivirahnu põhjaküljele on sisse raiutud Abaja küla piirjooned ja talude asukoht. Kivi lõunaküljel on Abaaed talu piirjooned ja hoonete asukoht.

Kas foto on mälestuskivi avamisürituselt?