Pooleli!

Avatud 11. novembril 2005, Rahva tänav 4, Aseri. 

2005. aastal peeti Aseri koolihariduse 100. aasta juubelüritusi. 11. novembril 2005 toimus aulas ajalooüritus, millest on põhjalikumalt juttu ajalehes "Areri Valla Leht" november 2005.  Siin on selline lause: ".... Seejärel avas direktor koos Tootsi poe omanikega mälestustahvli teise koolimaja seinal. ...."

2005 majas asus majas Tootsi ehitusmaterjalide pood.  

https://aserik.edu.ee/kooli-ajalugu/

• 1921. aastast töötas kool Aseri tsemenditehase poolt kooli tarbeks ümberehitatud kasarmus
• 1923 – 1931 Aseri 4-klassiline algkool
• 1931 – 1944 Aseri 6-klassiline algkool
• 1944 – 1961 Aseri 7-klassiline mittetäielik keskkool
• 1944 – 01.09.1968 lisandusid ruumid õppetöö korraldamiseks veel kuude hoonesse
• 1946. aastast algas kakskeelse kooli kujunemine Aseris, mis on kakskeelne kool tänaseni
• 1961 – 17.07.1967 Aseri 8-klassiline kool
• pandi nurgakivi praegusele koolihoonele, mis valmis 01.09.1968
• 17.07.1967 – käesoleva ajani Aseri Keskkool

https://www.aserik.edu.ee/files/ajalugu/minevik.html

1920.aastaks puudus tsemendil Eestis turg ja väljavaated turu taastamiseks väljaspool vabariiki jäid väheseks. Pealegi pidi seda jagama Kunda tsemenditööstusega. Aseris toodeti tsementi vaid ladudesse. Majanduslik surutus andis tunda nii tehases kui asulas. Rahapuudusest tingituna pidi kool kolima selleks otstarbeks ümberehitatud kasarmusse.
1921.a. pöördus tehase juhtkond Kalvi valla poole palvega võtta Aseri kool valla ülalpidamisele. Palvele reageeris Viru maavalitsuse haridusosakond - sulgeda Aseri kool. Põhjendus oli järgmine: Rannule ehitatud suur avar koolimaja peaks rahuldama ümbruskonna külade ja Aseri asula vajadused. Sellel ajal õppis Aseri ja Rannu koolides umbes 280 õpilast ja selline koormus poleks olnud reaalne ühele Rannu koolile. Kuna Kalvi vallal puudusid võimalused kahte kooli majandada, algasid vaidlused. 1922.aastal jõuti siiski kokkuleppeni: vald kasutas kooliruume üüritasuta ja tehas maksis vallale 0,5% laekuvast aastasest rahalisest brutotulust. See summa ulatus 500 000 margani ja võimaldas õppeaasta üle elada ( Vasar,S. 1990,lk 25).
1923.a. suvel teatas tehase juhtkond, et loobub kooli toetamisest. Koolihoone anti üle vallale. Nii jäi Aseri kool sulgemisähvarduse järel alles ja töötas 4-klassilise algkoolina veel kaheksa aastat.
1920.a lahkus Aserist kooli juhtinud Jaak Kutti. Juba enne oli lahkunud abiõpetajana töötanud Anna Leetsmann. Tuli leida uus koolijuhataja. Selleks valiti kogemustega koolimees Aleksander Nurk. Õpetajaks määrati naisõpetaja E.Tetlaus. Esimesel aastal tuligi kahekesi läbi ajada. Teisel aastal palgati tööle äsja õpetajakutse omandanud Hilda Juuram ja teoloogia seminari haridusega Anton Naerismägi. 1923.a. sügisel kinnitati ametisse ka noor Elsa Tamm.
Probleeme aga jätkus.1923.a. hakkas Kalvi vald rakendama kokkuhoiureþiimi. See seisnes klassikomplektide piiramises, sobitamises ja vahetamises Aseri ja Rannu kooli vahel. Õpilased said tihti alles vahetult enne kooli algust teada, kuhu nad õppima lähevad. See tekitas hulgaliselt segadust. Vaatamata vastuseisule ei kaotatud klassikomplektide jagamist kuni 1933/34 õppeaastani.

Aleksander NURK oli Aseri kooli tööle asudes loonud kohe sidemed asularahvaga (Marjundi,R.2000,lk29). Hea muusikamehena asutas ta laulukoori ja hiljem elustas ka puhkpilliorkestri. Laulukoor tegutses edukalt: repertuaar kasvas aastatega, käidi laulmas ümbruskonnas korraldatud laulupidudel ja üldlaulupeol, anti kontserte kirikus ning lauldi pidulikel koosviibimistel. Nurk ise harrastas rohkem viiulimängu. Viiul oli tal harmooniumi kõrval õppevahendiks ka kooli laulmistundides. Nii sai mõnigi huviline temalt algteadmisi viiulimängus ja ka suuna edaspidisteks õpinguteks. Oma kooli õpetajatega oli A.Nurgal hea läbisaamine, põhiõpetajad püsisid kohal, lastevanematega lahendas küsimusi õiglaselt ja rahulikult. Paranes ka koolihoolekogu töö. See oli suureks abiks koolitöö korraldamisel.
1930.a. kevadel sai A.Nurgal täis 10 aastat koolijuhtimist Aseris ja ta otsustas minna teisele tööle. Peale A. Nurga lahkumist määras Viru Maavalitsuse Haridusosakond Aseri koolijuhatajaks 1930/31 õppeaastaks August Pikkati. Aseri kooli juhtimisega ta hakkama ei saanud. 1931.a. suvel Kalvi valla korraldatud valimistel sai enam poolehoidu tuntud kooli-ja kirjamees Rudolf Reiman. Koos Käisiga oli R.Reiman üks kooliuuenduse pooldajaid ja uue emakeele ning kirjanduse õpetamise metoodika väljatöötaja ja pooldaja. R.Reiman oli koolitöö kõrvalt juba aastaid edukalt tegutsenud kirjamehena, olles mitmete kooliraamatute autor, samuti nime teinud luuletaja.

Aseri kooli õpetajatest olid Hilda Juuram ja Elsa Tamm koha peal töötanud juba aastaid. Neil oli küllalt kogemusi ja nad olid valmis uue juhataja uuendustega kaasa minema. Nii alustati kohe sügisel ümberkorralduste ja uute meetodite järgi õpetamist mitmes õppeaines. Reimani seisukoht oli, et iga algkooli õpetaja peab kõnes ja kirjas vabalt oma emakeelt valdama (Marjundi,2000.a lk 31 ).
Reiman töötas Aseris 4 aastat ja kogu see aeg oli kool uuenduste teel. Koolis püüti õpetada võimalikult palju edasiviivat ja arendavat. Seda nimetatakse pedagoogikas töökooli põhimõtteks. Rakendatud oli elus vajalike praktiliste kogemuste omandamine. Koolis töötas õpilaste oma kaubanduslik kooperatiiv, kus iga õpilane võis osta õppevahendeid mõistliku hinnaga - kooperatiivi juhtisid ja seal tegutsesid õpilased ise: muretsesid kauba, pidasid arvet ja olid müüjad. Koolis oli raamatukogu hea noorsookirjandusega. Raamatud olid enamuses köidetud oma kooli õpilaste poolt. Aseri koolis pidi iga kooli lõpetanud poiss oskama raamatuid köita. Vanemate klasside õppekavas oli aega elus vajaminevatele kirjatöödele ( avaldused, teatised, aruanded jmt.) 1930.aastast oli Aseri koolis ka teine uus õpetaja- S. Võhma. Ta oli 2aastat laulmisõpetaja ja lahkus siis perekondlikel põhjustel.

1933/34 õppeaastal hakkas laulutunde andma Aseri küla noormees Harri Kunder. Ta oli sündinud 14.IV 1910, õppinud Aseri ja Rannu koolis, lõpetanud Rakvere Gümnaasiumi ja õppinud samas muusikat. Muusikamehena oli ta asjatundja, juhatas Rannu Kultuuri-ja Spordiseltsi "Lembitu" muusikaringis orkestrit ja laulukoori ning Aseri lauluansamblit. (Marjundi,R. 2000, lk31 ).Tema meelispill oli akordion. Aseri koolis töötas ta lauluõpetajana 2 aastat. 1935.a. alustas õpinguid Tallinna Konservatooriumis. 1941.a. juunis ta vangistati ja saadeti Siberisse, 1942.a. 1.aprillil hukati Sverdlovskis.

1935.a. kevadel lahkus Rudolf Reiman Aserist koolijuhataja kohalt.1935/36 õppeaastal sai Aseri algkooli juhatajaks Johannes Viikmaa, kes oli töötanud õpetajana mitmes Virumaa koolis. Õpilaste vastu oli ta nõudlik, korraarmastaja.1936.a. otsustas Virumaa Koolivalitsus teha koolijuhtide vahetuse. J.Viikma suunati Varjale, Aserisse toodi sealne koolijuhataja Villem Nurk. V.Nurk oli juba siis kogemustega koolimees ja tuntud haridus- ja kultuuritegelane. Kolleegide abiga kiiresti kohanenud, hakkas ta Aseri seltsieluga tegelema. Tema eriharrastuseks oli muusika.1937.a. suvel lahkus Aseri koolist 15 aastat järjest töötanud õpetaja Hilda Juuram-Freimut. Tema asemele tuli tööle Hilda Rummo. Koolis kasutati ka asendusõpetajaid.

Kooli majandusolukord oli viimastel aastatel pidevalt paranenud ja võimaldas õppetööd normaalselt korraldada.
1940 a. toimusid Eesti elus suured muudatused. Aseri koolis läks võimuvahetus rahulikult - kool jätkas samade pedagoogide käe all, ehkki 1941.juuniküüditamise järel polnud enam õpilaste nimekirjas konstaabel R.Vee lapsi. Sõja-aastad olid koolile rasked. Kahel aastal jätkus õppetöö vanas koolimajas, kuna koolihoone oli puhkusel viibivate Saksa sõdurite valduses. Õpilasi jäi koolis vähemaks, õppetase langes. Suur puudus oli õppevahenditest ja küttest, sellest Aseri kooli igavesest murelapsest. Kütet suudeti muretseda vaid igapäevatarbeks, tagavara puudus ja seetõttu oli talviti koolis väga tihti pikemaajalisi külmapühi.
1944.a. sügisel, pärast Punaarmee jõudmist Aserisse, tehti Aseri kool 7-klassiliseks, kõlava nimetusega mittetäielikuks keskkooliks. Kuna ümbruskonnas teisi nii kõrgeid koole veel ei olnud, meelitas see õpilasi juurde tervest Mahu vallast ning kaugemaltki. Palju oli ka sõjapõgenike lapsi Narvast ja selle ümbrusest. Koolis avati internaat kaugemal elavate õpilaste tarvis. Ruumipuudus oli kohutav.
Avati ka venekeelne VII paralleelklass, sest Aseris elas siis juba vene perekondi. Esimeses seitsmendas eesti klassis õppis 13-14 õpilast ja mitteametlike andmete järgi lõpetas selle 6-8 õpilast. Tasapisi võttis koolielu normaalsema ilme, ehkki kestsid veel majanduslikud raskused ja ruumipuudus süvenes. Koolijuhataja Villem Nurk oli siin mees omal kohal, kuni ta 1948.a. ootamatult suri.
Tema saatus oli omamoodi fenomen tolleaegses poliitilises tõmbetuules: Villem Nurk asus Aseri kooli juhtima Eesti Vabariigi ajal, jätkas seda esimesel nõukogude aastal, Saksa valitsuse ja pärast sõda taas punase võimu all. Teda nimetatakse kirikumeheks: ta oli Aseris lapseristija ja surnumatja. Aserilased mäletavad teda rahvamehena, kes pidas rikast ja vaest ühtviisi inimeseks, kellega võis laulda või orkestrit teha või lihtsalt mõnusalt juttu puhuda.

1.3. ASERI KOOL 1944-1967

Pärast Suurt Isamaasõda töötas kool 7-klassilisena. 1961.a. muudeti kool 8-klassiliseks ja samal aastal asus kooli juhtima Jaan-Ülo Saar.
Millistes tingimustes tuli koolil töötada, annavad ülevaate kaks kirja "Rahva Häälele" 1965. aastast. "Aseri 8-kl. Kooli hooneteks on kinnitatud kaks kõrvutiasetsevat paekivist kahekorruselist hoonet. Kumbki hoone ei ole koolimajaks ehitatud, vaid kohandatud siis kui koolis õppis 100 õpilast seitsme klassikomplektiga. Nendes kahes majas on kokku 19 ruumi, nendest klassiruumidena saab kasutada 10 ruumi. Kool on viimase nelja aasta jooksul kasvanud järgmiselt:
1961.a. -275 õpilast, 1962.a.- 308 õpilast, 1963.a.- 361 õpilast, 1964.a.- 410 õpilast. Käesoleval õppeaastal töötab kool 17 komplektilisena, peale selle töölisnoorte keskkool seitsme klassikomplektiga. Ruumide puudumise tõttu koolimajades on kool sunnitud kasutama kõiki võimalikke ruume väljaspool koolimaju. Nii töötab kool praegu kuues erinevas majas, ruumid on laiali mööda asulat alates eramajadest kuni ehitajate ühiselamuni. Kõikidele ruumidele vaatamata töötab kool kahes vahetuses. Koolil puudub saal. Seoses Aseri Keraamikatehase laienemisega peab kool uuel õppeaastal vastu võtma 80- 100 uut õpilast, mis pole praeguse olukorra juures kuidagi võimalik. Olukorra lõplikult lahendada saab ainult uue koolimaja ehitamisega Aseri asulasse. Arvestades asula ja tehase kasvu perspektiive, ei ole otstarbekas ehitada koolimaja vähemale kui 20 klassikomplektile." Kirjale on allakirjutanud Aseri 8-kl. Kooli direktor ja Aseri Keraamikatehase direktor. Sama sisuga kiri saadeti "Rahva Hääle" toimetusele ka Aseri 8-kl. Kooli Lastevanemate komitee nimel.("Rahva Hääl",6.aprill 1965.a.)

1.4. ASERIS ON KESKKOOL

Tänu noore direktori aktiivsusele ja heale koostööle Aseri Keraamikatehase juhtkonnaga pandi 1967.a. 24.aprillil nurgakivi uuele koolihoonele, mis kujunes pidulikuks sündmuseks kogu asula elanikkonnale.

Fotod 2024: