Mälestuskivi kolmele sakslaste poolt hukatud lubjatehase töölisele avati 4. novembril 1978.
Tamsalu lubjatehasest on foto juttu ajalehes "Punane Täht" 6.02.1968.
Artiklit ajalehes "Punane Täht" 12.12.1967 lugedes, võib aru saada, et siia on monument püstitatud juba nõukogude valituse poolt aastal 1940. See aga hävitati sakslaste poolt Teises maailmasõjas. Artiklis antakse ülevaade 1917 toimunud sündmustest ja tehakse üleskutse monument taastada.
Tamsalu inimene ja lubjatehase kauaaegne tööline Endel Vaiksaar mäletab seda kivi – olevat olnud punaka tooniga graniidist ja nimed kivi sisse raiutud. Kui kivi ei ole killustikusk tehtud, siis võib see veel kusagilt välja tulla.
Monumendi püstitamise idee kinnitati Tamsalu Alevi Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee otsusega 24.02.1975. Idee algatajaks olid Tamsalu kooli direktor ja komsomoliaktiiv.
Tamsalu muuseumi ja ajaleheartikli "Punane Täht" 7.11.1978 andmetel:
- Heinrich Kont, Mihkel Langer ja Martin Sidron olid 1917.a. revolutsiooniliste sündmuste aegu oma revolutsioonimeelsusega lubjatehase direktorile Dangenile silma jäänud ning nüüd seoses saksa okupatsiooniga tulekul direktori käsul mässulistena kinnivõetud.
- Saksa okupatsiooniväed liikusid Tartust raudteel Tapa peale kuid 25. veebruari õhtul jooksis Kiltsis nende rong rööbastelt maha, sest kohalikud punakaartlased olid rööpad lahti võtnud. Direktor Dangen ootas saksa karistussalka ja oli lisaks kinnipeetuile kontorisse enda jutule kutsunud ka tema silmis kahtlased töölised Hermann Hõbemägi (vend Johannes värvati 1914 tsaari ihukaitseväkke ja revolutsioonijärgselt oli Peterburis punakaardi rühmaülemaks) ja Aleksander Keeroja. Jutulepääsu ootavaid mehi hoiatas Dangeni abikaasa kohe-kohe saabuvatest karistussalklastest. Hoiatuse saanud Hõbemägi ja Keeroja ei jäänud pikalt mõtlema vaid põgenesid koridori lõpus oleva väljakäigu akna kaudu.
- Kinnipeetud Kont, Langer ja Sidron lasti sakslaste saabumisel 26. veebruari pärastlõunal ilma igasuguse kohtuta lubjatehase kontorist umbes saja meetri kaugusel suure kase all maha. Arvatavasti maeti nad Ambla kalmistule.
- Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni 60. aastapäeva tähistamiseks Tamsalus püstitati Lubjatehase kontori esisele platsile mälestuskivi 1918.a. sündmuste käigus hukatud lubjatehase revolutsiooniliselt meelestatud töölistele. Mälestusmärgiks sobiv kivirahn leiti Einjärve poolt alevi servast ja toodi kohale Tamsalu EPT maaparandajate abiga.
- Mälestustahvli avasid Lubjatehase a/ü komitee esimees Leonhard Rossmann ja alevinõukogu esimees Viia Vuntus. Avamisel kõneles neist sündmustest ka tookordsest mahalaskmisest pääsenud Aleksander Keeroja (Hermann Hõbemägi (87) elas sel ajal Valgamaal Aakre kolhoosis), Tamsalu keskkooli õpetaja Helga Tammerk.
- Avamisel kõnelesid ja mälestuskivi jalamile asetasid lilli alevi partei- ja ametiühingu aktivistid, auvalves seisid Tamsalu Keskkooli õpilased, õpilased esitasid ka luuletusi.
- Mälestuskivi hakkas hooldama Tamsalu Lubjatehas. Praegu asub kivi eravaldusel ja on muuseumi aktivisti Helju Soosaare hoole all.
Katte eemaldavad lubjatehase ametiühingu komitee esimees Leonhard Rossmann, assisteerivad Tamsalu keskkooli õpetaja Helga Tammerk ja alevinõukogu esimees Viia Vuntus. Tamsalu muuseum
Kõneleb hukkamisest pääsenud Aleksander Keeroja. Tamsalu muuseum.
Kõneleb Tamsalu keskkooli õpetaja Helga Tammerk. Muinsuskaitseameti arhiiv.
Kõneleb Lubjatehase a/ü komitee esimees Leonhard Rossmann.
Õpilase olid auvalves ja esitasid ka luuletusi. Muinsuskaitseameti arhiiv.
Mälestuskivi jalamile asetasid lilli alevi partei- ja ametiühingu aktivistid. Muinsuskaitseameti arhiiv.
Mälestuskivi Tamsalus, 4.11.1978. RM F 1021:1, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1623427.
Eelmise fotoga üsna sarnane foto ilmus ka ajalehes "Punane Täht" 6.11.1979.
Mälestusmärk 1918. aastal hukatud punakaartlastele Tamsalu lubjatehase juures, EVM N 380:60, Eesti Vabaõhumuuseum EVM, http://www.muis.ee/museaalview/2125717.
Fotod 2010:
