Eesti monumentide e-kataloog - Vistla Porkuni lahingus hukkunute ühishaud

Teises maailmasõjas Saksa poole sõdinute ühishaua memoriaal praegusel kujul avati 21. septembril 2008 (+ infotahvli avamine 21.09.2009). Memoriaal asub Vistla bussipeatuse juures Kullenga-Tamsalu maanteel.

Nõukogude ajal räägiti sageli Porkuni lahingust, aga alati vaikiti maha, et ka sakslaste poolel sõdisid põhiliselt eestlased. Põhjuseks oli kartus, et võidakse küsida, miks nad Nõukogude Liidu vastu sõdisid ja kuhu nad on maetud? Nendele küsimustele vastuste teadjaid oli palju. Alles nõukaaja lõpus, aastatel 1988-89 oli võimalik hakata taastama sakslaste poolel sõdinute haudasid. Vistla ja Sauevälja sõdurite hauad olidki esimesed sakslaste poolel sõdinute korrastatud hauad Nõukogude Liidu territooriumil.

Porkuni lahingu teised mälestusmärgid:

Loksa külas asuv Porkuni lahingu mälestuskivi https://www.monument.ee/tapa-vald/loksa-porkuni-lahinguvali, avatud 1965, aga praeguse tekstiga alates 9. mai 1992.
Sauevälja külas asuv sakslaste poole langenute ühishaud https://www.monument.ee/tapa-vald/sauevalja-porkuni-lahingus-hukkunute-uhishaud
Loksa külas asuv punaarmeelaste vennashaud https://www.monument.ee/tapa-vald/loksa-porkuni-vennashaud
Kas esialgu pandi mälestuskivi ka Aadurahva talu juurde, kus oli suur ühishaud?

Memoriaali loomisega on seotud päris palju inimesi, aga suuremad eestvedajad on olnud: Hanno Tamm, Aadu Uudmäe ja Toomas Uudeberg. Nendest meestest on "Virumaa Teatajas avaldatud mitu artiklit ja neid on tehtud töö eest ka autasustatud erinevate autasudega:

31.05.2007 - Hanno Tamm kirjeldab Porkuni lahingut ja mälestusmärgi saatust.
3.12.2008 - Aadu Uudmäed autasustati kodaniku aumärgiga.
17.04.2009 - Hanno Tammest pikem lugu.

"Virumaa Teataja" 10.10.2009

"Virumaa Teataja" 22.04.2015 - Eesti Muinsuskaitse Selts autasustas vallavanem Toomas Uudebergi teenetemedaliga ajaloomälestiste hoidmise ja tähistamise eest.

Jaanuaris 2009 esitati Vistla memoriaali loomine maakonna aasta teo konkursile.

"Virumaa Teataja" 8.01.2009

Kalmistu hooldamisega tegeleb Tamsalu vallaasutus Tamsalu Kommunaal.

Porkuni lahing

21.09.1944 toimus Porkuni-Sauevälja-Loksa piirkonnas lahing Tallinna poole tungivate Nõukogude armee (Punaarmee 8. laskurkorpuse 249. Eesti laskurdiviis) ja Sinimägedest taanduvate Saksa armee (Eesti vabatahtlikud 20. SS-diviisist ehk Eesti Leegionist ja piirikaitserügemendid) vahel. Mõlema väeüksuse koosseisus olid põhiliselt eestlased. Vaid 2-3 tunni jooksul toimunud vennatapulahingus hukkus üle 200 sõjamehe. Suurel hulgal Saksa poolel sõdinuid langes vangi, paljud haavatasaanud hukati kohapeal.

Võimalik, et esimene põhjalikum käsitlus Porkuni lahingust "Kultuur ja Elu" 5/1989.

"Virumaa Teataja" 11.09.2019 - lahingust ja memoriaalist ilmus raamat.

2024 ilmunud raamat.

Lahingust saab lugeda ka mitmetelt veebilehtedelt, näiteks http://et.wikipedia.org/wiki/Porkuni_lahing, , http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=480, http://www.rindeleht.ee/foorum/phpBB2/viewtopic.php?f=3&t=2464, http://www.virumaateataja.ee/166474/kodu-uurijad-punavoimud-voltsisid-porkuni-lahingut/ (22.09.2009).

"Põhjarannik" 22.09.1993

Ka mitmed "Virumaa Teataja" artiklid annavad lühema või pikema ülevaate siin kandis toimunud lahingust (enamasti koos memoriaali kujunemisega ja hukkunud sõjameestest), näiteks 20.09.1994, 21.09.1999, " "Virumaa Teataja" 21.09.1999, 22.09.1999 ja ka allpool viidatud ajaleheartiklites on sageli üheks osaks lahingust ülevaate andmine.

22.09.2009 (Porkuni lahingu ajal) 4-aastase lapse mälestused siin toimunud sündmustest. Fotod lahingus osalenud sõjameestest ja hukkunutest.

"Virumaa Teataja" 24.09.2019

Kes on siia maetud? Ajakirjanduses avaldatud artiklite põhjal võib teha järgmised järeldused:

Täpset lahingus hukkunute arv ei ole teada. Kirjutatud on alates mõnesajast kuni 500ni (4.10.2006) vt ka https://virumaateataja.postimees.ee/166474/kodu-uurijad-punavoimud-voltsisid-porkuni-lahingut

Nõukogude armee hukkunud võitlejate vennaskalmistu (maetud 69 sõjameest) asub Loksa külas (http://www.monument.ee/tapa-vald/loksa-porkuni-vennashaud).

Sakslaste poolel sõdinud maeti algselt kolme ühishauda (lisaks veel mitmed üksikud matmised ümbruskonna maadele). Kust sellise arvud, kui väljakaevamised näitasid vähem hukkunuid?

Aadurahva talu heinaküüni lähedal - 73 hukkunut. Siin oli veel kaheksakümnendate aastate lõpuks Põdrangu sovhoosi karjaala. (väljakaevamine ja ümbermatmine toimus enne 9.05.1992 "Virumaa Teataja" 21.09.1995). Milla toimus Aadurahva ühishaua säilmete sümboolne ümbermatmine Saueväljale? ("Virumaa Teataja" 20.09.1994)
Porkuni-Sauevälja teel Rebase talu juures - 125 hukkunut.
Rebase talu juurest mõnisada meetrit Sauevälja poole - 73 hukkunut.

"Päevaleht" 20.09.1994

"Virumaa Teataja" 21.09.1995 (osaliselt)

"Virumaa Teataja" 3.10.2008 - toimub Porkuni lahingus hukkunute väljaselgitamine. Tamsalu koduloouurijatele tuleb külla siinses lahingus võidelnud Valdek Rautsoo.

"Virumaa Teataja" 19.01.2008 - maetute elulugude koostamine.

6.08.2008 - Ühishauda on maetud 101 Saksa poolel sõdinute säilmed. 96 isiku säilmed kaevati välja siit lähedalt ja viis isikut maeti ümber Kullengalt. Kui varasemalt olid tähistatud vaid hauakohad, siis augusti alguses paigaltati ka mälestuskivid. Neist ainult kümme on nimelised (neist nelja sõduri žetoonid on veel Saksamaal tuvastamisel).

3.12.2008 - Aadu Uudmäe: sakslaste poolel langes üle saja ja venelaste poolel alla saja.

22.09.2009 - Väljakaevamiste käigus on leitud 101 saksa poolel sõdinud langenu säilmed. Järelikult nõukogude propaganda välja pakutud number (vähemalt 560) oli ülepakutud. Loksa vennaskalmistul puhkab 67 punaarmeelast. Lühike ülevaade lahingust.

8.09.2010 või http://www.virumaateataja.ee/309791/koonus-algasid-porkuni-lahingu-uhishaua-otsingud/ - Koonu külas püütakse leida kolme maetud isiku surnukehi, et need siis Vistlasse ümber matta.

"Virumaa Teataja2 21.09.2019

Algus

Saksa poolel langenute ühishaudasid hooldasid sõjajärgsetel aastatel Vistla ja Sauevälja küla elanikud ning ka langenute sugulased. Kalmud olid eeskujulikult korras. 1960ndatel aastatel lõhkusid nõukogude võimu esindajad ühishauad (Väike-Maarja miilitsad) ja hauad võsastusid. Tegelikult ka edaspidi käisid hukkunute sugulased salaja langenuid mälestamas.

Mõte sõjahauad korda teha tekkis siit kandist pärit Hando Tammel 21. septembril 1984, kui ta nägi haual kahte punast roosi. Keegi oli need siia toonud lahingu 40. aastapäeva ja siia maetute mälestuseks.

Idee haudade tähistamisest muutus konkreetsemaks aastal 1986, kui Eesti diviisi allohvitseril sõjaveteranil Ülo Tähistel ja Hanno Tammel tärkas mõte tähistada sakslaste poolel langenute ühishauad suurte kividega, millele on rist sisse lõigatud. Salaja nii tehtigi - ............ aastal vedas Ülo Tähiste poeg hauakohtadele suure leivapätsi kujuga kivid, milledesse olid sisse raiutud ristid. Ristide mõte oli selles, et ka nõukogude mõttelaadiga inimene saaks aru haua pühadusest ja vajadusest seda kaitsta. - mis neist kividest sai, kus nad nüüd asuvad?

Haudade korrastamine, vaskristide paigaldus, ristide pidulik õnnistamine 21.09.1989

Ühishaudade korrastamine Hanno Tamme eestvedamisel kevadel 1989 oli suur ühine ettevõtmine. Kaasa lõi palju rahvuslikult meelestatud inimesi Väike-Maarja Muinsuskaitse Seltsist, Tamsalu sõjaveteranide hulgast ja Põdrangu sovhoosi töötajaid. Hauakohad puhastati võsast ja rajati muru.

Hanno Tamm tegi ettepaneku paigutada haudadele suured vaskristid. Ta hankis ristide tarbeks vasktorud oma tolleaegsest töökohast Saku Õlletehasest, kus neid kasutati õlle tootmisel. Ristide paigalduse korraldas Väike-Maarja kolhoos ja Põdrangu sovhoos. Ristid olid kolme meetri kõrgused.

"Viru Sõna" 5.09.1989 (lühiajalugu, haudadest, ristide avamise eelteade).

"Viru Sõna" 16.09.1989 (esimest korda peetakse meeles Saksa poolel langenud umbes 200 eesti sõdurit, ülevaade toimuvast üritusest)

"Viru Sõna" 16.09.1989 (Rakvere kooliõpetaja Mare Rossmann arutleb teemal, kuidas eestlased sattusid sõjas mõlemale poolele sõdima, mõlema poole hukkunud olid suurte riikide poliitika ohvrid ja mõlemad vajavad mälestamist).

Vaskristid Vistla ja Saueaugu matmiskohas avati Porkuni lahingu 45. aastapäeval, 21. septembril 1989:

Pidulik leinatseremoonia algas kell 17. Üritusele olid kutsutud ka Porkuni lahingus punaarmee poolel võidelnud eesti sõdurid. Avamisel osales üle tuhande inimese.
Ristid õnnistas Viru-Jaagupi koguduse pastor Madis Oviir.
Kõneles ajaloolane Mart Laar.
Esinesid orkestrid ja laulukoor.
Järgnes leinatseremoonia ja vaskristi pidulik avamine Sauevälja ühishaual.
Leinatseremoonia toimus ka Loksa vennaskalmistul.

"Viru Sõna" 28.09.1989 (21.09. tähistati lahingu 45. aastapäeva, punasõdurite haual käisid eesti laskurkorpuse veteranid, avati mälestusristid saksa poolel sõdinutele, fotod Karl Arust ja Albert Repsonist vennashaua juures ja lilledest risti juures).

"Pandivere Teataja" 9/1989

Porkuni all langenud eesti sõjameeste ühishaudade tähistamine, RM F 1431:1, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1333292.

Porkuni all langenud eesti sõjameeste ühishaudade tähistamine, RM F 1431:2, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1333293.

Porkuni all langenud eesti sõjameeste ühishaudade tähistamine, RM F 1431:3, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1333294.

Porkuni all langenud eesti sõjameeste ühishaudade tähistamine, RM F 1431:4, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1333295 sauevälja!

Porkuni all langenud eesti sõjameeste ühishaudade tähistamine, RM F 1431:5, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1333296.

Porkuni all langenud eesti sõjameeste ühishaudade tähistamine, RM F 1431:6, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1333297.

Porkuni all langenud eesti sõjameeste ühishaudade tähistamine, RM F 1431:7, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1333298.

Porkuni all langenud eesti sõjameeste ühishaudade tähistamine, RM F 1431:8, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1333299.

Porkuni all langenud eesti sõjameeste ühishaudade tähistamine, RM F 1431:9, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1333300.

Porkuni lahingupaigas mälestusristide paigaldamine. Foto: Ülo Tähiste, RM F 1468:16, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/962134

Porkuni lahingupaigas mälestusristide avamine. Foto: Ülo Tähiste, RM F 1468:17, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/962135

Porkuni lahingupaigas mälestusristide avamine. Foto: Ülo Tähiste, RM F 1468:18, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/962136

Porkuni lahingupaigas mälestusristide avamine. Foto: Ülo Tähiste, RM F 1468:19, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/962137

Porkuni lahingupaigas mälestusristide avamine. Foto: Ülo Tähiste, RM F 1468:20, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/962138

Porkuni lahingupaigas mälestusristide avamine. Foto: Ülo Tähiste, RM F 1468:21, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/962139

Porkuni lahingupaigas mälestusristide avamine. Foto: Ülo Tähiste, RM F 1468:22, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/962140

Porkuni lahingupaigas mälestusristide avamine. Foto: Ülo Tähiste, RM F 1468:23, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/962141

Porkuni lahingupaigas mälestusristide avamine. Foto: Ülo Tähiste, RM F 1468:24, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/962142

Porkuni lahingupaigas mälestusristide avamine. Foto: Ülo Tähiste, RM F 1468:25, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/962143

Porkuni lahingupaigas mälestusristide avamine. Foto: Ülo Tähiste, RM F 1468:26, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/962144

Porkuni lahingupaigas mälestusristide avamine. Foto: Ülo Tähiste, RM F 1468:27, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/962145

Vaskrist Porkuni lahingus langenute ühishaual. Foto: Enno Kapstas, RM Fn 1543:983, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/2167090

Sauevälja risti esimene lõhkumine 19.05.1990

20. mail 1990 avastati, et rist on maha saetud. See taastati kohe ja tugevdati raudarmatuuri ja betooniga.

Porkuni lahingus langenute haud. Foto: MarkoPomerants, RM F 1438:1, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/1241864

Porkuni lahingus langenute haud. Foto: Marko Pomerants, RM F 1438:2, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/1241874

Sauevälja risti esimene õhkulaskmise katse 8.09.1990

8. septembril püüti risti õhku lasta. Rist jäi püsti, aga lõhkemise tagajärjel sai kahjustada ribake vaske ja betoon.

"Pandivere Teataja" 10/1990

Vistla ja Sauevälja ristide õhkulaskmine 5.12.1990

Hävitustöö tehti öösel ja hommikul. Arvatakse, et lõhkujad tulid kohale tumedat värvi Žiguliga (määritud numbriga eratakso), sest just sellist autot nägid kohalikud siin ümbruses eelmise päeva õhtust alates ringi liikumas. Sündmuskohalt leiti kolm keemilist detonaatorit. Mõlemast ristist oli alles vaid jalamist veidi väljaulatuv könt ja armatuurijupid, mõlema kõrval umbes kolmveerandmeetri sügavune lahter, mille kohal oli olnud vaskplekist urnid lillede jaoks. Sauevälja mälestustähise kõrval olnud puu ja lepavõsa olid kildudest täkitud. Ümbruses olid lõhkeainepakkide ümbrispaberite räbalad ja üks jupp keemilisest detonaatorist.

Vistla risti ei õnnestunud esimese lõhkamisega purustada. Vähemalt öösel kell 2 peale pauku ões käinud kõrvalasuva talu peremees nägi risti omas kohas seismas. Hommikul kell 7 käis teine plahvatus, mis paiskas jalamilt lahti rebitud risti mõned meetrid eemale. Ka siin oli vaskurni kohal vaid lehter. Kuna vaskurnidest ei olnud ühtegi jälge, siis need tõenäoliselt varastati ja varguse peitmiseks pandi maasse lõhkelaeng. Plahvatuse lööklaine oli purustanud 10-15 meetri kaugusel seisnud soojaku kolm akent ja killuga ühe elektrijuhtme. Siin toimunud askeldustest andsid märku ka kõrvalmaja koerad, kes öösel haukusid ja peale esimesi pauke tuppa kippusid. Üks kivitükk oli lennanud garaaži ette.

Siit öösel kell 2 möödasõitnud Tamsalu TERKO direktor A. Jaansoo nägi kahte autot: üks oli tume, teine hele. Kui ta kuulis plahvatusi, siis käis ta riste vaatamas ja need oli alles. Nii võib järeldada, et ristid purustati kella seitsmese lõhkamisega.

Lõhkajad täitis Nõukogude Liidu kaitseministri Jazovi käsku hävitada "fašistide" mälestusmärgid, kes ka meedias sellist tegu õigustas. Samal ööl lasti õhku ka Kautlas asuv vaskrist.

"Viru Sõna" 6.12.1990

"Päevaleht" 7.12.1990

"Viru Sõna" 8.12.1990.

"Päevaleht" 8.12.1990

"Rahva Hääl" 8.12.1990

"Päevaleht" 26.06.1991 kommunist Lembit Annuse kommentaar

Puust ristide avamine 21.09.1991

Vistla ja Saueaugu haudadele pandi ajutised puust ristid. Nende avamisüritusel/lahingu toimumise 47. aastapäeva meenutusel said esimest korda kokku mõlemal poolel sõdinud mehed ja lahingus hukkunute omaksed. Ürituse korraldas Väike-Maarja Muinsuskaitse Selts ja EÕRL "Memento" Tööpataljonlaste Ühendus.

Üritus algas Vistla kalmul, kus kohale tulnutele jagati laululehti ja mälestuslinte, Rakvere Lastemuusikakooli orkester mängis leinaviisi, süüdati küünlad.
Avasõnad ütles Väike-Maarja Muinsuskaitse Seltsi esimees Arvo Vallaots.
Leinatalituse pidas Viru-Jaagupi koguduse pastor Madis Oviir.
Sõna võttis Eesti Laskurkorpuse poolel lahingust osavõtnu 925. laskurpolgu endine staabitöötaja Bernhard Hommik, kes kirjeldas toimunud lahingut. Koos polgukaaslastega pani ta kalmule lillekorvi.
Pärgi ja lillekorve panid ka Väike-Maarja Muinsuskaitse Selts, Tööpataljonlaste Ühendus jt.
Laulis Vinni ühismajandi meesansambel.
Edasi mindi Sauevälja kalmule. Ka siia asetati pärgi, lillekorve, küünlaid. Laulis meesansambel, leinatalituse pidas Madis Oviir, orkester mängis leinaviise. Ene Ruubel Väike-Maarja muuseumist luges katkendi Porkuni lahingust osavõtnu päevikust.
Järgmine peatuspaik oli Loksa vennaskalmistu lähedal asuva vana küüni kõrval. Ka küünis ja siin lähiümbruses hukkus mitmeid sõjamehi. Orkester esitas leinaviise, Madis Oviir pidas leinatalituse, asetati lillekorve, lillekimpe. Juta Maripuu esitas luuletuse.
Neljandaks kohaks, kus mälestusüritus toimus, oli Loksa vennaskalmistu. Esines meesansambel, asetati lillekorvid, lahingust osavõtnud Fridenthal Sepp rääkis lahingust, vaimuliku talitluse pidas Madis Oviir. Koos lauldi "Jää vabaks, Eesti meri".

Põhjalik ülevaade toimunud üritusest avaldati "Viru Sõna" 26.09.1991.

Uute vaskristide avamine 9.05.1992.

"Viru Sõna" 5.12.1991 on juttu, et Väike-Maarja Muinsuskaitse Seltsil, Virumaa Sõjameeste ühendus ja Hanno Tamm on organiseerinud uued vaskristid. Need on kavas 1992. aasta suvel ametliku tseremooniaga avada.

9.05.1992 ürituse kava, https://www.muis.ee/museaalview/2999329.

"Viru Sõna" 9.05.1992 (lahingus osalenu mälestused, ristide avamise eelteade).

Vistla kalmu juurde oli kogunenud palju rahvast, nende hulgas nii langenute sugulasi ja ka lahingust osavõtnuid.
Avakõne pidas Virumaa Sõjameeste Ühenduse juhatuse esimees Ülo Tähiste.
Risti pühitses Väike-Maarja koguduse õpetaja Teet Korsten.
Mängis orkester, kõlasid laulud, asetati lilli.
Samuti õnnistati uus rist Saueväljal. Mälestuskogunemised peeti Loksa külas lahingu mälestuskivi juures ja punasõdurite vennaskalmistul.

"Viru Sõna" 16.05.1992 (ülevaade taasavamisest ja fotod)

Kas 9.05.1992 üritus? Porkuni mälestusristi taasavamine, ERM Fk 2909:682, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/894487

Kas 9.05.1992 üritus? Porkuni mälestusristi taasavamine, ERM Fk 2909:685, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/894490

Sauevälja vaskristi vargus, Vistla vaskristi varastamise katse - juuli 1992

Juuli 1992 keskpaigaks oli Sauevälja rist kadunud. Püüti ka Vistla risti maha saagida, kuid see ebaõnnestus - arvatavasti tegutsesid vasevargad.

Sauevälja risti taasavamine - 21.09.1994

Kas kasutusel oli kavaleht!!!

"Virumaa Teataja" 20.09.1994 - eelteade lahingu 50. aastapäeva üritusest, toimunud lahingust, hukkunutest, matmistest.

21.09.1994 lahingu 50. aastapäeva tähistamine:

Alustati kell 14 Vistla haual.
Avasõnadega esines Tamsalu vallavanem Aare Pärna.
Päevakohase kõne esitas koduloouurija ja sõjaveteran Ülo Tähiste.
Langenuid mälestas pastor-emeriitus Madis Oviir.
Vistlast siirduti Saueväljale. Siin pühitses Madis Oviir sisse uue mälestusristi (juba kolmanda).
Edasi liiguti Loksa vennaskalmistule.
Mälestusmärkide juurde asetati lilli ja pärgi, lauldi ühiselt, kuulati päevakohaseid muusikapalu, kõlasid kogupaugud langenute auks.

"Virumaa Teataja" 24.09.1994.

Sauevälja risti uued vargused - juuli/august 1995

Juulis 1995 saeti Sauevälja ristilt maha parempoolne haru ja viidi ära ning augustis 1995 varastati ülejäänud vaskrist.

"Virumaa Teataja" 21.09.1995 (viies lõhkumine).

Risti saagija Danilov, 16-17 aastane, 4.08.1995. Väike-Maarja muuseumi kogu.

Saagija tööriistad, 4.08.1995.Väike-Maarja muuseumi kogu.

Sauevälja vaskristi parempoolne haru, 4.08.1995.Väike-Maarja muuseumi kogu.

21.septembril 1995 tähistati 51. aasta möödumist lahingust

Seekord Saueväljal ilma ristita.

Ajutised puust ristid - 1996

Ristid valmistas ja paigaldas Ülo Tähiste.

Kas Vistla rist oli ka juba ära varastatud või see asendati puust ristiga? Kas need olid väikesed ristid?

Kas see oli ajutine puust rist? Porkuni hävitatud mälestusrist, ERM Fk 2909:684, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/894489

Rist ja mälestajad Porkuni lahingu ühishaual., ERM Fk 3051:5338, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/3973171

Riiklikud ajaloomälestised - märts 1999

24.03.1999 kuulutas kultuuriminister oma käskkirjaga Vistla ja Sauevälja matmispaigad ajaloomälestisteks.

"Riigi Teataja" 1999/63/843

Mälestuskivid ja uued puust ristid - 21. septembril 1999.

Väike-Maarja muuseumi, Hanno Tamme ja Ülo Tähiste algatusel paigaldatakse Vistlasse ja Saueväljale mälestuskivid. Vistla kivisse raiutakse Ülo Tähiste ettepanekul: "Püha on elutee mullast ase. Porkuni lahingus langenuile" ja Sauevälja kalmukivisse raiutakse Hanno Tamme ettepanekul võitlusembleemi pühendus: "Aeg sangareid ei unusta". Lisaks paigaldatakse ka ümarpuidust kahe ja poole meetri kõrgused ristid.

Avamisüritus algas kell 15. Ristid pühitses pastor Tauno Teder.

Ka neid puuriste on aja jooksul rüvetatud - kirvega täksitud, arvatavasti põhjusel, et näha, kas seespool vaske leidub.

"Virumaa Teataja" 17.09.1999

"Virumaa Teataja" 21.09.1999

"Virumaa Teataja" 22.09.1999

Mälestusristi taasavamine Sauevälja lahingupaigas. Kõneleb Rakvere muuseumi direktor Olav Mäe. Foto: Kristel Tamm, RM F 1612:144, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/965825

Uue haua ja memoriaali kavandamine - sügis 2004

11.09.2004 - lahingu ja hukkunute matmise pealtnägijate mälestused. Hanno Tamm meenutab mälestusmärkide saamislugu.

22.09.2004 - 21.09.2004 peeti sõjahaudadel mälestusüritus. Lahingust oli möödunud 60 aastat. Üritusel pidasid kõne Hanno Tamm, Tõnis Lukas, Vabadussõja muuseumi juhataja Johannes Tõrs ja teised. Kunagisele lahingupaigale oli välja pandud relvanäitus. Enne mälestusmiitingut käisid Mart Laar ja Tõnis Lukas Tamsalu koolis ajalootundi andmas. Foto.

Mart Laar ja Tõnis Lukas mälestusüritusel. Foto: Hanno Tamm, 21.09.2004. Väike-Maarja muuseum.

Mälestusüritusel esinevad Väike-Maarja orkester ja segakoor "Helin". Foto: Ellu Moisa, 21.09.2004. Väike-Maarja muuseum.

11.-31.10.2004 Saksa Sõjahaudade Liit viib läbi langenute väljakaevamised Vistlas (leiti 77 maetut) ja Saueväljal (37 maetut).

21.10.2004 - hukkunute väljakaevamisega tegelev Ville Dreving kirjeldab väljakaevamisi. Hauad kaevatakse lahti ja püütakse tuvastada siia maetud, hiljem maetakse siia tagasi. Hukkunud olid maetud kahe-kolme kihilisena, nende vahele olid pandud sinelid, haud oli kümne meetri pikkune ja kolme meetri laiune. Haud oli ristist veidi vasakul. Sauevälja hauda on varasemalt korduvalt lahti kaevatud. Seal võisid tegutseda krooniaja alguses hauarüüstajad. Kahes hauast (kas Vistla ja Saueaugu?) on leitud 125 inimese jäänused. Foto väljakaevamistest.

Sõdurite säilmed. Foto: Hanno Tamm 13.10.2004, Väike-Maarja muuseumi kogu.

Memoriaali idee

Lahingus langenute mälestamine oli muutunud kohalike inimeste ja paljude Porkuni ümbruses langenute omaste jaoks oluliseks. Mälestusüritusi külastasid sajad inimesed. Tamsalu vallavalitsus alustas läbirääkimisi säilmete matmiseks Vistlasse. Sellega oli Saksa Sõjahaudade Liit lõpuks nõus, kuna langenud olid eestlased. Tingimuseks oli aga väärika matmiskoha väljaehitamine. Kuna vallavalitsusel puudusid rahalised võimalused kalmistu ehitamiseks, pöörduti Kultuuriministeeriumi poole toetuse saamiseks.

Kevadel 2005 kohtusid Kultuuriministeeriumi esindaja Anton Pärna, Tamsalu vallavalitsuse esindaja Ain Aasa ja Tamsalu linnavalitsuse esindaja Toomas Uudeberg. Toimunud läbirääkimistel täpsustati osaliste ülesandeid kavandatava memoriaali rajamisel. Kultuuriministeeriumi ülesandeks jäi rahastamisvõimaluste leidmine. Tamsalu vallavalitsus valmistas puust sarkofaagid, millesse paigutati säilmed ja mis hoiustati Porkuni rahvamajas. Ainult viiel langenul olid säilinud identifitseeritavad zetoonid. Tamsalu vallavalitsus tellis kalmistu eelprojekti arhitekt Tiit Kaljundilt (1946-2008), kellel olid kogemused niisuguste objektide tegemisel.

Arhitekt Tiit Kaljundil valmib kalmistu eelprojekt. Domineerivaks materjaliks on meie rahvuskivi paas, sügis 2005

16.09.2005 - uue haua ja memoriaali kavandamisest (kõige ette tuleb valgustatud kolme ristiga monument), säilmed pannakse väikestesse kirstudesse, 95 isiku säilmetest tuvastati kaelažetooni abil ainult viis. Väljakaevamisi tehti Vistlas, Sauevälja, Loksal ja Kullengal. Käesoleval aastal mälestusüritust ei toimu, sest kedagi ei ole veel ümber maetud. Lühidal Vistla monumendi ajaloost ja Porkuni lahingust. Foto inimjäänuste väikestesse kirstudesse panemisest.

"Virumaa Teataja" 4.10.2006 - Tamsalu vallavalitsus avab järgmisel aastal Porkuni lahingupaigas memoriaali. Monumendi arhitektiks on Tiit Kaljundi.

"Virumaa Teataja" 20.09.2006

Memoriaali esimese järgu valmimine: suvi-sügis 2007 (ümbermatmised, kalmistu avamine, valmib kiviplaatidest üldkujundus ja autode parkla)

6.01.2007 - tutvustatakse uut rajatavat memoriaali ja antakse lühiülevaade toimunud lahingust (ka siin on pakutud hukkunute arvuks 500):

Kaitseministeerium rahastab ettevõtmist 350.000 krooniga. 2004 oktoobris kaevati Vistla hauast välja 96 saksa poolel võidelnud sõduri maised jäänused. Saksa Sõjahaudade Hooldeliidu eestvõttel toimunud kaevamiste eesmärk oli identifitseerida surmasaanud. Säilmed paigutati puukastidesse. Sakslased soovisid need ümber matta Narva, aga Tamsalu vallavanem seda mõtet ei toetanud. Puukastid on endiselt Porkuni vallamajas, sest puudub raha nende matmise korraldamiseks.
Tamsalu vallavanem Toomas Uudeberg tutvustas rajatavat memoriaali järgmiselt: “Vennaskalmistu plaanilise kompositsiooni moodustab hauaplatside väli koos ristimotiivis jalgteega. Monumendikivid paiknevad risttee tipus.”
Kõrvuti rajatava kalmistuga säilitatakse ja korrastatakse ka ühishaua algne asukoht ja selle märgistused (mälestuskivi ja metallrist).
Vennaskalmistu monument koosneb kolmest paeplokist, millest keskmise ees paikneb mälestustekstiga kaldplokk (kas idee hiljem muutus - keskmist kiviplokki ei olegi, kaldplokki ka ei ole?)
Monumendi ees paiknevad teepinna sees valgustid.
Tihedat koostööd tehakse Kultuuriministeeriumiga, et langenud sõjameeste mälestus saaks väärikalt jäädvustatud.

Aprlll 2007 - algab memoriaali ehitus. Töid teostas firma Speedline Baltic OÜ.

24.05.2007 või https://virumaateataja.postimees.ee/2302019/porkuni-lahingupaika-rajatakse-memoriaali ja https://virumaateataja.postimees.ee/2302023/porkuni-vennatapulahingu-paika-rajatakse-memoriaali:

Memoriaali ehitus võtab juba ilmet. Esimese järgu avamine toimub lahingu 63. aastapäeval 21.09.2007.
Lisaks Kaitseministeeriumile toetavad rahaliselt ka Tamsalu vald ja Kultuuriministeerium. Sellest saab esimene Eesti riigi rahaga rajatud memoriaal saksa mundris hukkunud sõjameestele.
Memoriaali ehitab Speedline Baltic OÜ
Monumendi kavandi autor on Ekke Väli, kes on järginud sõjahaudade tähistamisel traditsiooniks saanud kolme risti motiivi. Vistla memoriaal tehakse samuti kolmest paekivi liitplokist. Keskmine kiviplokk on tagasiastega. Selle ees paikneb madal kiviplokk, millesse raiutakse vennaskalmistu tähendusega tekstid (kas neid tekste ei tehtud?).
Arhitekt Tiit Kaljundi taotleb vennaskalmistu lahenduses väärikat ja selget üldkujundust. Plaani kompositsiooniks kasutatakse sümboolset risti kujutist. Selle tipus on monumendigrupp.
Vaatelisuse tagavad tee ristikujund, hauakivide korrapärane paigutus, monumendigrupp ja valgustus. Haljastuseks kasutatakse valgeid kibuvitsapõõsaid.
Koht on 105 hauaplatsile. Hauakivid tehakse suuruses 40x40x20 cm.
Väljakaevatud 94 sõjamehest viie nimi on tuvastatud. Nimelised hauakivid paigutatakse monumendi juurde.
Artiklis on ka lühike ülevaade siinsetest varasematest hauatähistest ja nende lõhkumistest.
Lahingus hukkus 500 meest ja hävisid ka paljud hooned.
Kultuuriministri määrusega nr 12/1999 tunnistati Sauevälja ja Vistla hukkunute matmispaigad ajaloomälestisteks.

Fotod Heiki Koov, august 2007:

"Virumaa Teataja" 17.07.2007 ja https://virumaateataja.postimees.ee/2304381/kullengal-kaevati-sojahaud-lahti - Kullengal kaevati välja viis Porkuni lahingus hukkunud sõdurit. Kavas on nad ümber matta Vistlasse rajatavasse memoriaali. Foto kunagisest matmiskohast.

28.07.2007 - Kullengalt väljakaevatud hukkunud viis sõdurit maeti 27.07.2007 Vistlasse. Kullenga haua hooldaja meenutused. Foto ümbermatmiselt. Varem siit hauast välja kaevatud hukkunud on juba varem siia tagasi maetud. Sügisel avatakse Vistlas memoriaali esimene etapp - lõpetatakse mulletööd ja ümbermatmised.

Memoriaali esimese järgu avamine 21.09.2007

12.09.2007 - eelteade 21.09.2007 memoriaali esimese järgu avamisest. Ürituse üheks osaks on ülemleitnant Otto Uini ümbermatmine. Uin oli Saksa 4. piirikaitse 2. pataljoni ülem, kes juhtis 21. septembril 1944. a Porkuni lahingus vasturünnakut Punaarmee 249. eesti laskurdiviisi vastu. Artiklis on antud põhjalik ülevaade ohvitser Uini saatusest. Foto Uini endisest matmiskohast.

https://virumaateataja.postimees.ee/2307089/vistlas-avatakse-memoriaal (20.09.2007) - eelteade 21.09.2007 memoriaali esimese järgu avamisest. Algus kell 14. Kokku on Vistlasse ümbermaetud sada hukkunut. Kell 16 toimub mälestusüritus siit 3-4 kilomeetrit eemal asuval Loksa vennashaual, kuhu on maetud Vene poolel hukkunud.

22.07.2007:

Üritus algas õpetaja Kadri Kase lauluklassi Tamsalu neidudeansambli esituses lauluga "Mu isamaa on minu arm".
Vaimuliku talitluse pidas Väike-Maarja koguduse õpetaja Ahto Mäe.
Tamsalu vallavanem Toomas Uudeberg kõneles memoriaali vajadusest (ümber matta 101 sõjamehe säilmed), ehitamise rahastamisest.
Otto Uini ümbermatmistseremoonia viis läbi Tapa väljaõppekeskuse kaplan nooremleitnant Silvester Jürjo. Foto.
Otto Uin sängitati hauda aupaukude saatel.
Sõna võtsid ka Ülle Kraft Laidoneri muuseumist, Hanno Tamm Väike-Maarja muuseumist, Aadu Uudmäe Tamsalu Muuseumisõprade Seltsist ja Tamsalu Gümnaasiumi õpilane Siret Villmann, kes on põhjalikult uurinud Porkuni lahingut.
Üritus jätkus kell 16 Loksa vennashaual. Siinsel üritusel esines Eesti politseiorkester, laulis meesansambel, kõnega esines 925. eesti laskurpolgu veteran August Kondoja.
Artiklis on ka juttu memoriaali edaspidistest arengutest.
Foto Otto uini ümbermatmisest.

Memoriaali valmimine 21.09.2008 - valmis kolme ristiga monument ja paigaldati 101 hauakivi (neist 10 on nimedega)

Kevad 2008 - skulptor Ekke Välil valmis memoriaali monumendiosa lahendus. Töös on skulptorid Andres ning Art Allikmaa.

6.08.2008 - Tamsalu vallavanem Toomas Uudebergi sõnul on otsamonumendi tegemine veel pooleli. Skulptor Ekke Väli raiub seda praegu ja saab sügiseks valmis. Mälestusmärk tehakse paeplokkidest, mis tulevikus valgustatakse. Ära märgitakse ka endine ühishaua asukoht. Raha on laekunud kaitseministeeriumilt 2007. aastal 350 000 krooni, 2008. aastal 190 000 krooni, lisaks veel kultuuriministeeriumilt 50 000 krooni ja muinsuskaitseametilt 50 000 krooni. Raha on veel puudu.

"Virumaa Teataja" 30.08.2008 - Ekke Välil valmib Porkuni memoriaali monument. Osa töörahast on veel puudu.

Mis ülesanne oli Andres ja Art Allikmaal monumendi valmimisel?

Augustis 2008 paigaldatakse haudadele firma Gildemann valmistatud paekivist hauatähised.

"Virumaa Teataja" 19.09.2008 - eelteade Porkuni lahingu 64. aastapäeva üritusest Vistlas: üritus algab 13.30 mälestusmiitinguga Loksa kalmistul, palvuse peab kaplan Raivo Nikiforov, esinevad kaitseväe orkester ja punaveteranide meesansambel, kell 14 avatakse Vistla mälestusmärk, mille autoriks on skulptor Ekke Väli.

http://virumaateataja.postimees.ee/2323051/vistlas-tahistatakse-porkuni-lahingu-64-aastapaeva-monumendi-avamisega - siin on sama jutt, mis 19.09.2008 ajalehes, lisaks veel:

Pärast mälestusmärgi avamist allkirjastatakse kell 16 Tamsalu kultuurimajas leping Tamsalu valla ja Kirde kaitseringkonna vahel. Leping sätestab poolte tegevused Porkuni lahingu mälestuspaikade hooldamisel ja selle sündmuse jäädvustamisel. Alla kirjutavad Tamsalu vallavanem Toomas Uudeberg ja Kirde kaitseringkonna ülem major Martin Herem.
Seejärel saab kultuurimajas vaadata Mart Kivastiku etendust “Sõdur”.

23.09.2008 või http://virumaateataja.postimees.ee/2323297/eile-avati-vistla-memoriaal ja http://virumaateataja.postimees.ee/2323331/porkuni-lahingupaik-sai-memoriaali ülevaade memoriaali teise järgu avamisest ja foto:

Üritus algas mälestusmiitinguga punaarmeelaste haual Loksal. Memento tööpataljonlaste ühingu nimel kõneles sõjaveteran August Kondoja, esines Saksa ja Punaarmee veteranidest koosnev Vinni-Pajusti meesansambel.
Osales mitusada inimest - vabadusvõitlejad, sõjaveteranid, riigi- ja omavalitsustegelased, vanad ja noored Eesti riigi kodanikud.
Ürituse avas Eesti Kaitseväe orkester viisiga "Eestimaa, mu isamaa".
Sõnavõtuga esinesid Eesti Vabadusvõitlejate Liidu esimees Gunnar Laevja klubi Wiking-Narva esimees Kalju Jakobsoo.
Monumendilt eemaldasid katte Gunnar Laev ja eesti Leegioni Veteranide Virumaa klubi juhatuse esimees Aksel Kübar.
Memoriaali pühitses kaplan Raivo Nikiforov.
Kõneles kaitseminister Jaak Aaviksoo (sõnavõtu tekst, osaline?)
Tamsalu vallavanem Toomas Uudeberg kõneles õigluse taastamisest langenute suhtes.
Kalmistu arhitektuurse osa lahenduse autor on arhitekt Tiit Kaljundi (1946-2008), memoriaali hauaplaadid on Raplamaal Jalase külas asuvas firma Gildemann töökojas, monumendi kujundas ja teostas skulptor Ekke Väli, kalmistul tegi töid firma Speedline.
Õhtul allkirjastati leping, millega tagatakse Vistla ja Loksa kalmistu korrasolek ja mälestusürituste korraldamine.

3.12.2008 - Tamsalu muuseumi juht Aadu Uudmäe sai peaministrilt kodaniku aumärgi. Juttu on nii tema varasematest tegemistest ja tänastest, põhiliselt ühiskondlikust tegevusest (sh Vistla vennaskalmistu hooldamine), Vistla memoriaali loomisest (rahastamisest, koostööpartnerid, Rapla ehitajate juhiks oli Tarmo Räbovõitra), uurimistööde tulemusel hakkab selguma ka Porkuni lahingus hukkunute arv (saksa poolel üle saja, vene poolele alla saja), vaja on lõpuni viia Vistla memoriaali kolmas osa (vaja lisaraha, uue infostendi loomine, kogutakse infot hukkunute kohta). Tamsalu Muusemisõprade Selts tegeleb valla territooriumil asuvate monumentidega (rohkem infot, parem eksponeerimine ja hooldus). Juttu on ka metsavend Lui Lätte hukkumiskohas olevast mälestuskivist.

"Virumaa Teataja" 28.02.2009 - kokkuvõte Tamsalu vallas toimunud mälestusüritusest, mille käigus mälestati langenuid ja represseerituid. Pärg asetati ka siinse memoriaali juurde.

"Virumaa Teataja" 4.06.2009 - meenutus memoriaali loomis algusaegadest 20 aastat tagasi.

Memoriaali viimase osa valmimine (infotahvli paigaldus) 21.09.2009, lahingu 65. aastapäeva mälestusüritus

"Virumaa Teataja" 19.09.2009 - eelteade toimuvast mälestusüritusest. Avatakse infotahvel, kus on kirjas Vistlasse ümbermaetute nimed ja teave Porkuni lahingu kohta.

http://www.virumaateataja.ee/315549/tana-meenutatakse-porkuni-lahingus-hukkunuid/ (21.09.2009) mälestusürituse eelteade.

http://www.virumaateataja.ee/164998/tamsalus-meenutatakse-porkuni-lahingut/ (21.09.2009) lahingu 65. aastapäeva tähistatakse suure pidulikkusega. Avatakse infotahvel maetute nimedega ja lahinguskeem - sellega lõpeb Vistla memoriaali väljaehitamise kolmas etapp.

21.09.2009 Vistlas ja Loksal toimunud üritusega mälestati Porkuni lahingu 65. aastapäeva.

Mälestusüritusel Loksa vennashaual esines kaitseväe orkester ja sõjaveteranide ansambel, toimusid päevakohased sõnavõtud, palvus, pärgade ja lillede panek. Mälestusüritus Vistlas:

Relva- ja tehnikanäitus (hea ilmaga maandub kaitseväe kopter Robinson)
Esines kaitseväe orkester, toimusid päevakohased sõnavõtud, palvus, pärgade ja lillede panek.
Osalesid Kirde kaitseväeringkonna esindajad, sõjaveteranide organisatsioonide liikmed, kohalike omavalitsuste töötajad
Osales Lääne-Viru maavanem Einar Vallbaum
Esinesid Tamsalu kultuurimaja taidlejad
Õhtul näidati Tamsalu kultuurimajas filmi Tamsalu kultuurimajas näidatakse Indrek Treufeldti ajaloolist dokumentaalfilmi "Mehed unustatud armeest". Filmiõhtuga tähistatakse ühtlasi kapten Puuranna 105. sünniaastapäeva. Kapteni eluloost andis ülevaate professor Peeter Järvelaid.

22.09.2009 - infotahvli avamisega Porkuni kunagisel lahinguväljal lõppes Vistla memoriaali väljaarendamise kolmas etapp.

"Virumaa Teataja" 26.09.2009 - foto 21.09.2009 toimunud ürituselt (kas ikka on 21.09.2009 või on 21.09.2008 ürituse foto?)

Foto: Heiki Koov, oktoober 2010.

"Virumaa Teataja" 21.09.2010 - mälestusüritus Loksa ja Vistla haudadel.

Vandaalid lükkavad 18.07.2011 ümber hauakivid

Porkuni monumendilahing kestab edasi! hauakivid olid ümber lükatud, aga mitte ära lõhutud. Kahtlustatakse noortekamba tegevust. Kuna monumendi või lahinguga seonduva kuupäevaga seost näha ei ole, siis arvatakse, et tegemist ei olnud poliitilistel põhjustel laamendamisega.

"Virumaa Teataja" 19.07.2011 juhtkiri

19.07.2011 - ülevaade kohapealt ja foto, lisaks memoriaali kujunemise lugu. Sama artikkel ka http://www.virumaateataja.ee/502152/vandaalid-laamendasid-porkuni-lahingu-memoriaalis/

"Virumaa Teataja" 21.07.2011

21.07.2011 - kivid on püsti tõstetud, politsei on uurimistööd alustanud. Sama artikkel ka http://www.virumaateataja.ee/505038/vald-korvaldas-kuriteojaljed/

"Virumaa Teataja" 6.08.2011. Sama artikkel ka http://www.virumaateataja.ee/521748/vistla-memoriaalis-vandaalitseti-taas-valja-on-pandud-vaevatasu/

"Virumaa Teataja" 21.09.2011 - mälestusüritus Loksa ja Vistla haudadel. Tamsalu kultuurimajas antakse Virumaa kirjandusauhind Tiit Aleksejevile Porkuni lahingut kajastava raamatu "Leegionärid" eest.