Eesti monumentide e-kataloog

Foto: Heiki Koov, juuli 2010. Foto: Heiki Koov, juuli 2024
Monument eemaldati 2022. aastal.

Ajalehes "Virumaa Teataja" 1.07.2023 andmetel toimusid siin väljakaevamised. Kõik hauda maetud isikud maetakse kalmistule ümber.

Tapa muuseumi ja Muinsuskaitseameti arhiivi andmetel avati monument 9. mail 1951.

Matmiste kohta on erinevaid versioone:

Muinsuskaitseameti arhiiv (Mart Laar, detsember 1986): ENSV Sõjakomissariaadi andmetel on vennashauda maetud 23 võitlejat, nende kõigi nimed on välja selgitatud ning kantud mälestussambale.
Tapa II Keskkooli klassivälise töö organisaator kirjutab monumendi ülevaatuse aktis 1.06.1985 (asub Muinsuskaitseameti arhiivis): algselt maeti 14, siis ümbermatmise käigus 2 (leitud raudtee lähedalt), ümbermatmisi toimus teisigi kuni aastani 1975 (elamuehituse ja raudtee laiendamise käigus leiti uusi maetuid). Kõik kokku 23 isikut.
Tapa muuseum: ühishauda matmist alustati 1945.aasta mais. 1941 – 1945 aastatel hukkunud Punaarmee langenud võitlejate 20 kirstu maeti ümber 20. mail 1946, hukkunute surnukehad leiti endise Soomusrongi rügemendi territooriumilt raudtee ja majade ehitamise käigus. Neist 4 ümbermaetut on hukkunud kogutud lõhkeaine plahvatamise tagajärjel. Samuti on sinna maetud Tapa esimene Täitevkomitee esimees Leonardo Valts (vaata http://www.tapamuuseum.ee/?leht=muistised/monumendid), kelle hukkasid sakslased augustis 1941. 1975 aastal maeti veel raudtee ehituse käigus kahe leitud hukkunu säilmed. Kokku on ühishauas 23 maetut. Teadmata ajal maeti ühishauda ka kommunistlik noor Ene Jaar, kes võttis osa 1941. aasta augustis Tapa süütamisest süütepudelitega. Tema vanemad aga nõudsid ümbermatmist, mistõttu on E. Jaar ühishauast ära viidud ja maetud mujale.

Monumendil on 23 nime, neist eestipärased Konno, Valts ja Keiksoo. Ajalehes 15.02.1941 "Punane Virumaa" on teade Leonhard Valtsi kinnitamisest Tapa linna täitevkomitee esimeheks.

1. vanemleitnant Borovskih S. M.
2. leitnant Tšerkes I. N.
3. reamees Jeremin M. M.
4. reamees Hartšenko V. L.
5. reamees Perederei V. P.
6. reamees Rebenkov F. E.
7. reamees Sedõh E. A.
8. reamees Babenko P. N.
9. reamees Jegorov E. S.
10. reamees Jermolajev A. I.
11. reamees Zinjakin A. A.
12. reamees Ivanov A. I.

13. reamees Konno K. D.
14. reamees Letokonez V. K.
15. reamees Ljatin M. Z.
16. Valts Leonardo.
17. reamees Gubakov I. M.
18. seersant Šelonin V. I.
19. reamees Keiksoo J. J.
20. reamees Harlamov A. S.
21. reamees Filin A. S.
22. reamees Punkevitš V. I.
23. reamees Koljada I. J.

Tasub uurida Tapa II Keskkooli (tänane Tapa Vene Gümnaasium) arhiivi: sõjakuulsuse tuba, fotod langenutest jms. jutt (raamat "Tapa" lk 18). Ehk teab midagi tolleaegne klassivälise töö organisaator Martjutsenko? Kool oli kontaktis siia maetute sugulastega ja olemas (25 aastat tagasi!!!) on ka maetute fotod. Siin on käinud reamees Perederei õde oma mehega (nendega oli ka kirjavahetus), 1985 käis siin leitnant Tšerkesi ema ja õde.

Ajalehe "Punane Täht" 27.05.1976 artikli põhjal võib järeldada, et Tapa II Keskkooli noored jäljekütid said kontakti mitmete siia vennashauda maetud punaarmeelaste sugulastega (artiklis Jegor Sedõhh, Vladimir Pereder, Mihhail Ljomin). Mitmed nimed on natuke teistsuguses kirjapildis, kui seda on monumendile kirjutatud.

Betoonist mälestussammas ehitati Tapa Kommunaalkontori tööliste poolt mais 1951. Üheks tegijaks oli Aarne Rainola. Mälestussamba avamine toimus Võidupühal, 9.05.1951.

Monument asub Paide maantee ääres, endisest lauluväljakust teisel pool teed, staadioni juures. Nõukogude ajal oli Paide maantee ääres ka teeviit monumendile.

Vaata siit monumendi ümbruse skeemi (pdf).

Ajalehes "Sovetskaja Estonia" 4.06.1987 kirjutab kurja artikli V. Saharius Loksalt. Probleemiks on, et nimed ei ole monumendil loetavad. Temal on ka dokument isa siia matmisest ja mingid pildid.

Foto: Helmut Joonuks, 1971, Muinsuskaitseameti arhiiv.

Tapa, mälestussammas nõukogude võimu eest langenutele, 1980. aastad. RM F 1329:23, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1421226.

Foto: Helmut Joonuks, 1974. Muinsuskaitseameti arhiiv.

Ausamba juures toimusid kuni Eesti taasiseseisvumiseni võidupüha üritused, milledeks oli sõjaväelaste miitingud, pioneeride auvalve, saluut, lillede ja pärgade asetamine. Iga-aastased üritused nõukogude ajal:

8. mai õhtul tõrvikutega rongkäik: linna töölised, sõjaväelased, I ja II keskkooli õpilased. Miiting, lillede panek, auvalves kooli pioneerid ja komsomolid, saluut.
9. mail üritused nii koolis kui ka monumendi juures: uute pioneeride vastuvõtt, rahutund, Lenini tund, pioneeride ja komsomoli ustavusvande andmine, kohtumised veteranidega. "Punane Täht" 12.05.1977 (kokkuvõte).
23. veebruaril pioneeride ja komsomoli auvalve koos sõduritega, lilled, pärjad.

Monument oli Tapa II Keskkooli šefluse all. Ümbrust korrastasid oktoobrilapsed, pioneerid, komsomolid. Kevadel istutati lilli, pügati põõsaid, valgendati monumenti.

Artiklid ajalehest "Punane Täht"

4.07.1964 noorte suvepäevadel pannakse pärg vennashauale.
20.04.1967 ülevaade Oktoobrirevolutsiooni 50. aastapäeva pidustustest.
11.05.1967 ülevaade 8. mail toimunud Võidupüha tähistamisest.
12.05.1973 ülevaade 8. mail toimunud Võidupüha üritusest.
27.06.1974 eelteade Eesti NSV fašistlikest okupantidest vabastamise 30. aastapäeva tähistamisest.
28.09.1974 ülevaade Tapa vabastamise (21.09.1944) tähistamise üritustest.
1.10.1974 Tapa II Keskkoolis avati 21.09.1974 lahingukuulsuse tuba. Ürituse raames viidi lillevanik vennashauale.
12.06.1976 Tapa linna 50. juubeli tähistamise ajakava (sh siin toimuv mälestusmiiting).
17.06.1976 Tapa linna 50. juubeli tähistamisel külastati vennashauda.
11.05.1978 ülevaade Võidupüha üritusest.