Eesti monumentide e-kataloog

Alates .... on esialgne monument asendatud neutraalse tekstiga monumendiga.

Tapa linnakalmistu kõrval asus monument, millega on mitmed segased lood:

Monumendi avamine. Muinsuskaitseameti arhiivis on juttu, et suuliste andmete põhjal püstitati monument aastal 1956.

Ajalehes "Edasi Kommunismile" 13.051953 avaldatud artiklist võib aga aru saada, et siinne mälestusmärk avati juba 9. mail 1953:

9. mai õhtul toimunud mälestuskivi avamisele olid kogunenud Tapa töötajad.
Piduliku leinamiitingu avas EKP Tapa Rajoonikomitee sekretär Hižnjakov, kes kõneles nõukogude armee suurest oast maailma rahvaste fašismist vabastamisel ja kommunistliku ühiskonna ülesehitustööst.
ELKNÜ Tapa Rajoonikomitee sekretär Lessoke kõneles noorte panusest kodumaa hüvanguks.
Tapa vaksaliülem Tambek rääkis raudteelaste tegemistest.
Hümnihelide saatel eemaldati monumendilt valge riie.
Saaremaa marmorist valmistatud monumendil on kiri: "Igavene au kangelastele, kes langesid lahinguis meie kodumaa vabaduse ja sõltumatuse eest!"
Mälestusmärgi jalamile asetati hulgaliselt lilli ja pärgi.

"Edasi Kommunismile" 13.05.1953.

Tekst monumendil

Nõukogude ajal ja isegi aastani 2009 olid monumendil küljes tahvlid, kus oli selline jutt: "SIIN ASUS FAŠISTLIKU OKUPATSIOONI AASTAIL (1941-1944) SURMALAAGER ,KUS HUKKUS LIGI 10 000 NÕUKOGUDE SÕJAVANGI". Sama jutt oli teisel pool ka vene keeles.
Augustis 2009 eemaldati Eesti Vene Sõjahaudade Hooldeliidu poolt needsamad emaileeritud plaadid, mis olid kinnitatud kruvidega. Plaatide alt tuli välja originaalkiri, milles pole juttugi surmalaagri olemasolust. Nüüd võime hoopis lugeda: "IGAVENE AU KANGELASTELE, KES ON LANGENUD LAHINGUIS MEIE KODUMAA VABADUSE JA SÕLTUMATUSE EEST 1941 - 1945". Sama jutt oli teisel pool ka vene keeles.
10 000 hukkunut on igal juhul liialdatud number. Aga kas on siis siia maetud nõukogude sõjavangid? Reaalsem number oleks umbes 1000 inimest?

3.07.1958: Põhja pool raudteed asuvale kalmistule paigaldatakse uus monument. Mis monumenti siin mõeldakse - raudteest põhjapoole jäävale vennaskalmistule? Kas siis tavapärane venashaua monument nimetati ümber sõjavangude mälestuse obeliskiks?

2.12.1958 avaldatud artikkel:

Kalda tänaval asuv obelisk avati 29.11.1958 pärast tööpäeva lõppu.
See on pühendatud fašistide poolt mõrvatud kommunistide ja sõjavangide mälestuseks.
Piduliku miitingu avas partei rajoonikomitee sekretär Žemtšugov, kes rääkis miitingulistele rahva kangelaslikust võitlusest fašistlike röövvallutajatega.
Veel võtsid sõna Oinus, Järv ja Pravdin.
Tööliste ja teenistujate organisatsioonide esindajad asetasid obeliski jalamile pärjad.
Obeliskil on tekst: "Igavene au kangelastele, kes on langenud lahinguis meie kodumaa vabaduse ja sõltumatuse eest 1941-1945.a."

"Edasi Kommunismile" 2.12.1958

Vangilaagri olemasolu mäletavad paljud Tapa põliselanikud. See asus põhjapool raudteed kohal, kuhu ehitati 1950. aastal Tapa vagunidepoo. Saksa okupatsiooni ajal kandis see laager mingil põhjusel kokku 4 erinevat nimetust:

Stalag XXI B Tapa 10.1941-04.1942
Stalag 381 Tapa 04.1942-05.1943
Dulag 110 Tapa 04.1943-12.1943
Dulag 375/N Tapa 10.1943-04.1944

Laagri jäänuseid pole muidugi juba ammugi enam alles. Siin on küll matmised toimunud, kuid võidi ju matta ka lahingutegevuses hukkunud punaväelasi, ka ümbermatmiste käigus (näiteks depoo alale varasemalt maetud).

Kusagilt olen kirja pannud, et matmisala on mitmeid kordi suurem, kui monumendi haljasala?

Võrreldes nõukogude ajaga on muutunud ausamba ümbruse haljastus (vaata skeemi Muinsuskaitseameti arhiivist, aastast 1985). Tänasel päeval on siin suur muruväli.

Monument oli Tapa I. Keskkooli šefluse all. Siin toimusid pioneerikoondused, tähtpäevadel tõid delegatsioonid siia lilli ja pärgi. Kas koolis on veel teemakohasid materjale. fotod, pioneer/komsomolipäevikud, vanemate töötajate mälestused?

Monument on valmistatud Saaremaa dolomiidist. Nõukogude ajal oli ka teeviit umbes 50 m kaugusel monumendist tekstiga "Vennashaud".

Kauaaegne Tapa I. Keskkooli direktor Harri Salmisto koostas 21.05.1985 monumendi ülevaatuse akti, mis asub Muinsuskaitseameti arhiivis.

Fotod Muinsuskaitseameti arhiivist(?)