Mälestustahvel Tapa apteegis (2002. aastal oli apteek Pikk 12) proviisor Johan Parile avati 19. juunil 2002. Tapalased teavad teda apteekri ja aktiivse seltsielutegelasena.
Mälestustahvel asub Tapa muuseumis alates aastast 2010.
Proviisori matmiskoht Tallinnas Pärnamäe kalmistul.
Artiklid Tapa apteegi ajaloost ajalehes "Virumaa Teataja":
- 9.08.2006 - fotod Tapa apteegi hoonest vanasti ja nüüd.
- 8.08.2007 - fotod apteegi hoonest vanasti ja nüüd.
- 13.01.2016 - Tapa apteegi ajaloost. Praegu on linnas neli apteeki. Foto Pari esialgsest apteegihoonest. Johan Parist on siin kirjas nii:
- "1917. aastal ostis apteegi kohalik poliitik Johan Pari, kes pidas seda kuni natsionaliseerimiseni. Johan Pari ehitas ühekorruselisele hoonele kaks korrust juurde ning Tapa apteegimaja peeti linna ilusamaks hooneks. Paraku hävis hoone sõjas."
Mälestustahvli saamisloost, lühidalt Pari elust, foto tahvlist ja avamisürituselt on ajalehes "Virumaa Teataja" 20.06.2002:
- Proviisor Pari apteegihoone ei ole säilinud. Nii otsustati tahvel avada praeguse Tapa apteegi ruumides.
- Mälestustahvli mõtte algataja oli samuti proviisoriaametit pidav Hanno Tamm.
- Mälestusplaadile kantud teksti ning kujundusega tegeles Tapa Muuseumi juhataja Harri Allandi.
- Pari suhtles palju Oskar Lutsuga, kes oli samuti proviisor. Arvatakse, et Pari oli mitmete Lutsu lugude esmakuulaja.
- Saksa ajal pidas ta apteeki praeguse Tapa linnavalituse hoones. Eriti tuntud oli tema roosiõlilõhnaline ekstrakt, mida kasutati hoopis alkohoolse joogina.
- Mälestustahvli avamisüritusel osales ka proviisori ristipoeg Inno Salasoo Austraaliast. Tema kutsus avamisele ka korporatsiooni "Fraternitas Liviensis" korporatsiooni liikmed. See korporatsioon loodi aastal 1918 just rohuteaduste tudengite korporatsioonina, millega hiljem hakkasid liituma ka teisi teadusalasid uurivad üliõpilased. Nii Johan Pari, kui ka tema ristipoeg on selle korporatsiooni liikmed.
Mälestustahvli avamisest ja põhjalikult Johan Pari elust on ka ajakirjas "Eesti Rohuteadlane" 4/2002.
Kuna siin hoones enam apteeki ei ole, siis viidi mälestustahvel aastal 2010 Tapa muuseumisse (1. mai pst 34).