Mälestuskivi Tamsalu kultuurimaja juures asuvas pargis avati 24. mail 1991. Tahvel lõhuti .... ja asendati uuega .....2007.

14. juunil 2016 avati suure pidulikkusega mälestustahvel küüditamise infoga Tamsalu raudteejaama juures. Infotahvli avamisest on juttu ajalehes "Virumaa teataja" 15.06.2016: juuniküüditamise 75. aastapäeval kogunes Tamsallu ligi sadakond represseeritut üle Eesti. Peeti konverentsi "Rõhutud aegade päev", asetati pärg küüditatute mälestuskivile ja raudteejaamas avati infotahvel. Foto tahvli avamisest. 

Mälestuskivi saamise lugu Tamsalu muuseumi andmetel:

• Tamsalu alevi volikogu oma 06.veebruari  1991 koosolekul võttis vastu otsuse mälestuskivi paigaldamisest aastatel 1940 – 1949 toimunud  punaterrori ohvritele. Ettevõtmise mõte tekkis alevivalitsuses, konkreetset idee autorit ei ole välja pakkuda. Vastava kivi leidmine tehti kohustuseks abialevivanem Valdur Karusoole, mälestusplaadi teksti kujundas Aime Tops.
• Luuleread on võetud Juhan Liivi luuletusest „Laul sellest kaduvast”.
• Algselt otsiti kivile asukohta raudtee ääres,  sest 14. juuni öö hämaruses Tamsallu toodud rongi (56 trellitatud kaubavagunit Siberisse saadetavate küüditatute tarvis) pandi esimeste kinnivõetutena kaupmees Jaan Mürk perega ja jaamaülem Adolf Ahermaa. Raudtee ääres siiski kivile väärikat kohta ei leitud.
• Urmas Tamme ettepanekul nõustus alevivanem Toivo Hallik kivi  paigaldamisega kultuurimaja parki.
• Mälestusmärk avati 25. märtsil 1991 piduliku miitinguga. Avamisele olid tulnud Tamsalu üldsus, punaterrori tõttu kannatanud inimesed ja terroris hukkunute mälestust kalliks pidavad kodanikud.
• Mälestuskivi õnnistas sisse Ambla kirikuõpetaja Tõnu Linnasmäe. Auvalves seisid Tamsalu Gümnaasiumi lõpuklasside õpilased. Represseeritute nimel võttis sõna 11 aastat Siberi vangilaagris kinnipeetud Aadu Uudmäe sen. Isamaaliste lauludega esines Tamsalu naiskoor.
• Peale 2007.a. aprillisündmusi löödi vandaalide poolt puruks mälestuskivi plaat. Kivi juurest nähti õhtuhämaruses autoga  lahkumas kolme täisealist meest. Vallavanem Toomas Uudebergi poolt telliti ja lasti paigaldada uus plaat. Fotodel on näha väikesed  erinevused vana ja uue plaadi vahel kirja stiilis ja aastaarvude paigutuses.
• Tamsalu vallavanema ja volikogu esimehe poolt mälestatakse terrori ohvreid igal aastal märtsiküüditamise aastapäeval, leinapäeval, võidupühal ja vabariigi aastapäeval kivi ette lillede asetamise ja küünalde süütamisega.  Mälestusmärki hooldab Tamsalu Kommunaal.

Mälestuskivi avamisest avaldati artikkel ajalehes "Viru Sõna" 1.06.1991.

Tamsalu muuseumi fotod avamisest:

 
Mälestuskivi õnnistas Ambla kirikuõpetaja Tõnu Linnasmäe. Parempoolset lippu hoiab alevivanem Toivo Hallik.

Laulab Tamsalu naiskoor. Dirigeerib Heidi Mägi. 

Represseeritute nimel esineb Aadu Uudmäe sen., auvalves seisavad Tamsalu Gümnaasiumi õpilased Kaja Hallik, Gätlin Mehiste  ja Jaanus Mutli.

Foto: autor, kuupäev. Algse tahvliga mälestuskivi. Tamsalu muuseumi kogu.

Tamsalus ja mälestuskivi juures on peetud mitmeid represseeritute mälestusüritusi (24.02). Artiklid ajalehes "Virumaa Teataja":

• 21.02.2007 - eelseisvast mälestusüritusest ja juuniküüditamisest Tamsalus. 
• 24.03.2007 - Tamsalu raamatukogus said kokku vallaelanikud, kes on seotud 1949. aasta märtsiküüditamisega (Siberisse küüditatud ja seal sündinud). Muuseum kogub elulugusid. 
• 28.02.2009 - Tamsalu vallas mälestati sõdades langenud ja represseerituid. Pärg asetati ka siinse represseeritute mälestuskivi juurde. 
• 15.06.2016 - juuniküüditamise 75. aastapäeval kogunes Tamsallu ligi sadakond represseeritut üle Eesti. Peeti konverentsi "Rõhutud aegade päev", asetati pärg küüditatute mälestuskivile ja raudteejaamas avati infotahvel.

Tänased fotod: