Lääne-Virumaa monumentide e-kataloogis ma olen püüdnud vältida hauatähiste esitamist monumentidena. Päris ilma hauamonumentideta siiski ei saa, näiteks on siin Jakob Tamme hauamonument ja maakonna punasõdurite vennashaudade monumendid.
Ma lisasin e-kataloogi ka hävituspataljonlase Johannes Kallaste hauakivi. Selleks on mitu põhjust:
- Siia kivi juurde on hea lisada artikleid nõukogude ajast, Saksa okupatsiooni ajast ja ka tänapäevaseid tõlgendusi 1941. aastal toimunust.
- Kuidas aja ja võimu muutudes muutuvad ka kangelased. Kui nõukogude ajal püstitati mälestusmärke punategelastele, siis viimased kolmkümmend aastat jälle neile, kes võitlesid punaste vastu.
- Siin on ka mõttekoht: kas korrastatud hauda vajab ka oma rahvale halba teinud inimene?
Johannes Kallaste mälestuskivi avati 21.10.1968. Avamisest on juttu ajalehes "Punane Täht" 24.10.1968 ja
"Rahva Hääl" 25.10.1968.
Vinni NST arhiiv.
Avamisüritus:
- Kalmistule kogunesid omaksed, rajooni miilitsatöötajad, Rakvere I Keskkooli noorte miilitsasõprade rühma liikmed.
- Mälestusürituse avas miilitsa alampolkovnik Karl Plukk sõnadega: "Ta andis kogu oma jõu, energia ja oskused nõukogude võimu kindlustamiseks Eestis, võttis osa Rägavere valla noorte õpetamisest ja suunamisest. Sa langesid, kui mälestus sinust jääb."
- Kõlasid paugud.
- 1941. aastal Virumaa millitsaosakonna kriminaaljälituse vanem-operatiivvolinik Theodor Purk meenutas Kallaste teenistuskäiku, langemist ja matuseid. Mulda sängitasid tema teenistuskaaslased. Lasti aupauke.
- Kõneles langenu vennanaine Silvia Kallste, miilitsiaosakonna kommunistlike noorte, noorte miilitsasõprade rühma ja Vinni näidissovhoostehnikumi komsomoliorganisatsiooni esindajad.
- Mälestussamba ümber pandi lilli.
Mälestuskivil on tekst:
JOHANNES KALLASTE
RÄGAVERE VALLA MIILITSAVOLINIK
SÜND 20.10.1918
LANGENUD TEENISTUSÜLESANNETE TÄITMISEL 23.07.1941
Leinapärja asetab vend (?) Heino Kallaste, http://www.monument.ee/vinni-vald/vinni-nst-ja-heino-kallaste.
Foto: A. Reinsalu, 1.10.1976. Vinni NST arhiiv.
Johannes Kallaste mälestuskivi asukoht. Muinsuskaitseameti arhiiv.
Johannes Kallaste mälestuskivi asukoht. 1986. Muinsuskaitseameti arhiiv.
Kas suvel 2019 näeb Johannes Kallaste haud sellisena? Võsa sees on pikali sarnase kuju ja suurusega kivi.
Johannes Kallaste kohta on nõukaaegses Vinni NST arhiivis tema kohta kirjutatud nii:
"Sünd. 20. oktoobril 1918.a. Virumaal Põdrangul paljulapselises moonakaperekonnas. Hiljem osales Eesti valitsuse poolt eraldatud maal väiketalu rajamisel. Teenis Eesti kaitseväes, kust vabanes 1939.a. Nõuk. korra kehtestamisel osales aktiivselt selles, oli Rägavere valla miilitsavolinik 1940.-1941.a. 23. juulil 1941.a. haavasid metsavennad tulevahetuses raskelt Johannes Kallast, ta suri Rakvere haiglas samal päeval. Johannes Kallaste on maetud Rakvere Palermos, haud on tähistatud mälestuskiviga."
Kallaste hukkumisest on juttu ajalehes "Virumaa Teataja" 20.08.1942:
Mõdrikus oli K.L. kutsunud oma talusse noormehed, kes pidid astuma punaarmee teenistusse. Kuna punased võimumehed said sellest teada, siis tehti talule haarang. Kuna K.L sai õigeaegselt hoiatuse, siis jõudis ta ise ära põgeneda. Bolševikud aga röövisid talu ja tahtsid ka hooned põlema panna. Rägavere valla militsionäär Kallaste tõi selleks otstarbeks kohalikust poest 10 kg petrooleumi. Kuna kardeti, et tugev tuul süütab ka ümberkaudsete talude majad, siis jäeti seekord talu süütamata. Kallaste pidi süütamiseks ära ootama paremad looduslikud tingimused. Talu jäigi süütamata.
Metsavennad K.L ja L.H. Pajustist kohtusid Kallastega Rägavere vallamaja (Heiki: asus Kantkülas) lähedal, kus neil kohe tulevahetus tekkis. Militsionäär tulistas niihästi püssist kui ka püstolist, metsavennad oma ajast ja arust läinud tuleriistadest, kuid tulevahetuse tulemusena jäi militsionäär surnuna teekraavi lamama, metsavennad aga lahkusid kahe uue laskeriista ja laskemoonaga tervetena sündmuspaigalt.
Johannes Kallaste hukkumist on kirjeldatud ka raamatus "Suvesõda Virumaal 1941": ........
Ka artiklis "Punane Täht" 24.10.1968 on juttu militsionäär Kallaste hukkumisest.
Hävituspataljoni tegudest on jutt näiteks "Virumaa Teataja" 2.-5.03.1963.
Johannes Kallaste nimi oli esimese nelja hulgas, kelle nimed avaldati kõige esimesena Vinni NST klubis asunud fašismiohvrite mälestusseinal (http://www.monument.ee/vinni-vald/vinni-fashismiohvrid).
Johannes Kallaste nimi on ka avataval hukkunud miilitsate mälestustahvlil, "Punalipp" 9.05.1968.
Näitena mõned artiklid ajalehest "Punane Virumaa":
- 8.07.1041 - Eesti NSV sõjavägede juhataja kindral-major Ljubovtsevi käskkiri nr. 2 5. juulist 1941 annab korraldusi fašistlik-bantiitlike jõukudega tegelemiseks.
- 8.07.1941 - NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus 6. juulist 1941 käsib määrata elanikkonna seas ärevusttekitavate kuulduste levitamise eest vanglakaristuse 2-6 aastat.
- 8.07.1941 - artikkel annab selgitusi, mida mõeldakse eelneva kahe seadusandliku aktiga.
- 22.07.1941 - tutvustatakse hävituspataljoni ja selle ülesandeid.
Noorematele lugejatele rõhutan igaks juhuks, et neid nelja artiklit peab muidugi lugema teadmises, et need on kirjutatud nõukogude vaimus ja sõnakasutuses.
Uljastel asub mälestuskivi (http://www.monument.ee/ragavere-vald/uljaste-havituspataljoni-ohvrid), mis on pühendatud hävituspataljoni poolt hukatut kümnele külaelanikule. Kuna kuritegu toimus 9. augustil 1941, siis Johannes Kallaste selles osaleda ei saanud (oli juba kaks nädalat varem hukkunud). Küll aga on see üheks näiteks hävituspataljoni võitlusmeetoditest.
Veel üks näide hukkunud miilitsatöötajast:
Mihhail Petersoni haud Rakvere Linnakalmistul.
"Viru Sõna", 5.12.1946