Eesti monumentide e-kataloog

Est Rus Eng Ger Fra Spa Por Ita Swe Fin Lit Lat

ERM Fk 2813:392, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/546208.
ERM Fk 2813:392, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/546208.

Foto: Heiki Koov, juuni 2010.

Avati 12. jaanuar 1935

Lõhuti september 1940

Taasavamine 23. juuni 1995

Eesti Töörahva Kommuuni verisel valitsusajal langes Rakveres punase terrori ohvriks 82 virulast, kes tapeti linna lõunapiiril Palermo metsas. Monumendi asukohta ei ole kedagi maetud. 17. ja 18. jaanuaril 1919 toimunud väljakaevasmiste käigus leiti 82 kuulihaavade, täägitorgetega ja kägistatud laipa. 70 neist anti üle omastele matmiseks. 12 isikut jäi tuvastamata ja nemad maeti linnakalmistule.

Siin toimunud sündmustest on juttu mitmetes ajaleheartiklites, näiteks eriti põhjalikult "Virumaa Teataja" 2/1991 (Virumaa Fondi ajaleht, Jakob Liivi artikkel ajalehest "Vaba Maa"), "Viru Sõna" 10.01.1989, "Virumaa Teataja" 8.01.1994, "Postimees" 4.03.2013 http://arvamus.postimees.ee/1157682/tsekaa-verised-jaljed/, aga ka "Virumaa Teataja" 10.01.1998, 15.01.1999, 25.02.2006 (foto), 10.01.2009, 2.10.2014, 10.01.2019, 12.01.2021

Päris palju on juttu olnud siin hukkunud preester-märter Sergius Florinskist: "Virumaa Teataja" 3.07.2018 ....

Kommunistide poolt hukatute haudade lahtikaevamine Palermos, RM F 1381:4, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/1355788.
Kommunistide poolt hukatute haudade lahtikaevamine Palermos, RM F 1381:4, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/1355788.

Foto: Parikas, Johannes ja Peeter. Hukkunute surnukehad Rakvere lähedal Palermos., TLM F 9870:73, Tallinna Linnamuuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/1416623.
Foto: Parikas, Johannes ja Peeter. Hukkunute surnukehad Rakvere lähedal Palermos., TLM F 9870:73, Tallinna Linnamuuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/1416623.

Mõrvapaiga tähistamiseks tellis Rakvere linnavalitsus skulptor August Vommilt mälestusmärgi. Valkjashallist dolomiidist mälestussammas kujutas 1 meetri kõrgust stiliseeritud mitmekordset risti. Selle esiküljel oli pronksbareljeef hukkamisstseeni kujutisega ja kiri "Nõnda oli 1919". Tagaküljel oli plaat kirjaga "Siin tapeti enamlike hirmuvalitsejate poolt enne Rakverest lahkumist 82 süütut inimest". Mälestusmärgi hind oli 250 krooni. Mälestusmärk paigutati kõige suurema hukkamise ühishaua kohta.

Avamine

Avamine toimus Rakvere punavägedest vabastamise 16. aastapäeva tähistamise pidustuste käigus 12. jaanuaril 1935.a.

Monumendi avamisüritused algasid 11. jaanuaril linna kõikides kirikutes peetud mälestus- ja tänujumalateenistustega. 

12. jaanuari hommikul kell 7 lasti kolm kahuripauku. Linn oli alates kell 8 lipuehtes. Koolides peeti keskpäeva paiku päevakohaseid aktuseid. ud, poed olid osa päevast suletud.

Õhtul kell 18 algas aktusega tuletõrjeseltsi saalis. Sellest võtsid osa Viru-Järva kaitseringkonna ja Rakvere garnisoni ülem kolonel J. Vende, 1. diviisi staabiülem kolonel H. Matson, Viru-Järva kaitseringkoona staabiülem kolonel V. Külaots ja kõik garnisoni väeosade ülemad.

  • Aktus algas 1. diviisi orkestri avamänguga.
  • Kõne pidas Rakvere linnapea H. Avikson.Kõne ajal mälestati ka hukkunud terroriohvreid. Orkester mängis leinalaulu.
  • Pikema kõne pidas Kaitseliidu ülem kindralmajor J. Roska (Orasmaa) ("Virumaa Teataja" 14.01.1935). 
  • Kõneles 1. diviisi ülem kolonel J. Kruus.
  • Kõnede vahepeal esitas segakoor Rosenbergi juhtimisel ette kaks isamaalist laulu ja 1. diviisi orkester "Krivasoo lahingu".
  • Aktuse lõpetas ühine hümni laulmine

Aktuselt mindi talveõhtuses pimeduses tõrvikrongkäigus, kus 1. diviisi ja Kaitseliidu Viru Maleva orkestrite helide saatel sammusid Rakvere garnisoni väeosad, Rakvere kaitseliitlased ja tuletõrjujad ning tuhanded inimesed.

  • Vahepeatus tehti Vabadussõjas langenute mälestussamba juures. Linnavolikogu juhataja E. Rosenberg pani linnakodanike nimel samba jalamile pärja. Orkester mängis leinaviisi.
  • Palermo monumendi juures paigutati rongkäigust osavõtnud väeosad, kaitseliitlased ja tuletõrjujad nelinurkselt ümber avatava mälestussamba.
  • Tõrvikute valgel avas Kaitseliidu ülem kindralmajor Johannes Roska mälestusmärgi. Ta ütles: "Kui meie sellel haual kõneleme, siis teeme seda selleks, et anda tõotusi. Tõotame olla valvel, et kunagi ei korduks säärased asjad, nagu olid siis, kui langesid need süütud ohvrid."
  • Mälestusmärgi õnnistas Rakvere Kolmainu koguduse õpetaja Bruno Ederberg.
  • Pärjad panid 1. diviisi nimel diviisiülem kolonel J. Kruus, Viru Maavalitsuse nimel maavalituse esimees K. Pajos, Rakvere linnavalituse nimel linnanõunik Kalmisto, siin hukkunud H. Roosilille omaksed.

Ka järgnevatel päevadel käis pärgadesse mattunud mälestusmärgi juures palju inimesi ("Virumaa Teataja" 16.01.1935).

Avamisüritusest ajalehes "Vaba Maa" 11.01.1935, "Virumaa Teataja" 14.01.1935 ja kolmaski artikkel "Virumaa Teataja" 14.01.1935

"Virumaa Teataja" 20.07.1936 andmetel tekkis ausamba madala asukoha tõttu siia vihmade ja lumesulamise ajal suur veelomp. Kevadel-suvel 1936 tõsteti samba alust, nõnda et see asub meetrikõrgusel kõrgendikul. Ümbrus liivatati ja sammas piirati tsementbetoonist alusel oleva, raudtorudest tehtud aiaga, mille nurkadesse rajati kolmnurksed lillepeenrad. Samba ette istutati valgeid lilli.

ERM Fk 2813:776, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/543113 .
ERM Fk 2813:776, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/portaal/museaalview/543113.

Lõhkumine

"Virumaa Teataja" 4.08.1942 andmetel algas Vabadussõja mälestussammaste lõhkumine Virumaal Palermo punaterroriohvrite ausamba lõhkumisega. 1940.a. ühel septembriööl lasti mälestusmärk õhku ja kogu plats tehti maatasa. Varsti panid Rakvere kaubanduskeskkooli õpilased sinna salaja lihtsa puuristi rahvusvärvidega kaunistatud pärjaga, kuid miilits kõrvaldas selle kiiresti.

Taastamine

1943.a. mais moodustati Rakveres Vabadussõjas langenud virulaste mälestussamba taaspüstitamise komitee, mis kavatses taastada ka Palermo punase terrori ohvrite mälestusmärgi. Selgus, et mälestusmärgi mõlemad plaadid olid säilinud. Selle taastamiseni aga ei jõutud.

Rindeleht 22.05.1943
"Rindeleht" 22.05.1943. 

14. juunil 1987 (ööl vastu juuniküüditamise aastapäeva) tõi kohalik muinsuskaitsja Villy Kalda siia betoonvaasi begooniatega. Järgmisel aastal see kadus. Tõenäoliselt varastati (ja seda mitte poliitilistel põhjustel).

Ajalehes "Viru Sõna" 10.01.1989 avaldab Peep Kärp Rakvere "Memento" ühingust lootust, et Palermo monumenti hakkab taastama Eesti Muinsuskaitse Seltsi kohalik osakond. Paraku muinsuskaitsjad asjaga tegelema ei hakanud.

Ajalehes "Viru Sõna" 17.10.1989 kirjutab Peep Kärp juba vähestest tehtud ja planeeritud monumendi (tulevase) asukoha korrastustöödest. Kuna eesmärk on taastada monument endisel kujul, siis palub artikli autor lehelugejatelt fotosid, ka lõhutud monumendi fotosid.

1989.a. sügisel hakkas orkestrimees Pihlakase algatusel Rakvere Metsamajandi Rahvarinde tugigrupp korrastama monumendi asukohta, et siia saaks rajada mälestuspark. Alustuseks puhastati ümbrust lepavõsast.

1990.a. kevadel kaevati välja vundament, tasandati maa, kõrvaldati endine lasketiiru vall ja külvati  muru.

Härra Valter (või Kaarepere haljastusgrupp) tegi mälestussamba ümbruse haljastamise kava. Selle järgi pidi siia tulema umbes 0,2 hektari suurune leinapark. Istutati paarsada puud ja põõsast (sh umbes sada pargiroosi).

Arhitekt Anne Kaldam koostas vanade fotode alusel monumendi taastamise projekti. Koostati ka eelarve, mille järgi kogu ehituse maksumus ulatus 1991 aasta hindades alla 10 000 rubla. Leidus sponsoreid, kes oleksid andnud vajaliku ehitusmaterjali.

Monumendi taastamisega ettevalmistusega tegeles Rakvere KEKi Roheliste organisatsioon, kuid tegudeni nad ei jõudnud.

Ajalehes "Viru Sõna" 27.10.1992 esitab Peep Kärp taas küsimuse monumendi taastamisest ja kirjeldab ka juba tehtud tegusid.

Ajalehes "Virumaa Teataja" 8.01.1994 on taaskord sama küsimus päevakorral.

Ajalehes "Virumaa Teataja" 19.05.1994 kirjutab taaskord Peep Kärp nii 1919 aasta algusel toimunud sündmustest ja algsest monumendist. Uudse infona on teade, et monumendi taastamise võtab enda peale Lääne-Virumaa Poliitvangide Ühing ja väga oodatud on rahalised toetused samba valmimiseks.  Esimese annetuse on teinud Virumaa Kultuurkapital - 1000 krooni (nõukogu otsus 31. jaanuaril 1994).

Ajalehes "Virumaa Teataja" 3.06.1995 kirjutab Peep Kärp jällegi lühidalt siinsest ajaloost. Uudse infona antakse teada, et mälestusmärgi taastamist korraldab ja ka suuresti finantseerib Rakvere linnavalitsus. Kuigi raha on veel puudu ja oodatud on kõik annetused, siis vaatamata sellele valmib mälestussammas lähipäevil ja pidulik avamine on 23. juunil 1995.

Monumendi ehitustööde juhiks oli Arvo Tuuling. Bareljeefi tegi kujur Lembit Palm. Monument taastati koopiana. Ainult bareljeef on sisus muutunud ja tagakülg jäeti tühjaks.

 

Taasavamine

Taasavamine toimus 23. juunil 1995.

  • Katte eemaldasid Rakvere linnapea Tiit Kullerkupp ja samba taastamise üks põhiline initsiaator Peep Kärp.
  • Pühitses EELK Rakvere kolmainu koguduse õpetaja Enn Kivinurm.
  • Millal kõlas Eesti hümn?
  • Sõna võtsid Tiit Kullerkupp ja Lääne-Viru maavanem Marko Pomerants
  • Peep Kärp hoiatas jätkuva ekspansiooniohu eest Venemaa poolt. Tema kõne lõppes sõnadega: "Veel kaitse, kange Kalev, oma lapsi ja õpeta neid vahvalt võitlema."
  • Hukkamisest napilt pääsenud A. Munströmi lapselaps meenutas vanaisa.
  • Õilme Nurk "Mementost" rääkis, et sellised mälestusmärgid tuleks võtta linna ekskursiooniobjektide nimistusse. Ta tundis muret, et ei unustataks Palermo monumenti ja 10. jaanuari, nagu kiputakse unustama 14. juunit või 25. märtsi. 
  • Auvalves olid maakonna kaitseliitlased.
  • Esinesid meeskoor "Rakvere" ja Linnaorkester.
  • Monumendi juurde pandi lilli ja pärgi.

Avamisest on juttu ajalehes "Virumaa Teataja" 27.06.1995.

 

Kuni aastani 1940  toimusid siin sageli mälestusüritused. 10. jaanuaril (suurema mahalaskmise aastapäeval) tõid siia lilli ja pärgi ühiskondlikud organisatsioonid ja kooliõpilased, peeti rahvuslikud leinaaktused. Koguneti turuplatsil, kust mindi rongkäigus orkestrihelide saatel Palermo metsa. Oluline oli ka 12. jaanuaril ehk Rakvere punavägedest vabastamise tähistamine ("Virumaa Teataja" 11.01.1996)

Ka peale monumendi taasavamist on toimunud siin igal aastal ka ajalehes kajastamist leidnu üritusi, näiteks "Virumaa Teataja" 16.01.1996, 9.01.1997, 8.01.1998, 12.01.200511.03.2005, 11.01.2006, 10.01.200711.01.2008, 11.01.201210.01.2015, 9.01.2016, 10.01.2017, 14.01.2020

Ajaleht "Virumaa Teataja" 9.01.1997
Ajaleht "Virumaa Teataja" 9.01.1997

Virumaa Teataja, 11.01.2007
Ajaleht "Virumaa Teataja" 11.01.2007

Virumaa Teataja, 11.01.2013.
Ajaleht "Virumaa Teataja" 11.01.2013

Virumaa Teataja, 11.01.2014.
Ajaleht "Virumaa Teataja" 11.01.2014. 

Virumaa Teataja, 11.01.2017 
Ajaleht "Virumaa Teataja" 11.01.2017. 

"Virumaa Teataja" 11.01.2019

29.12.2018

Virumaa Teataja, 29.12.2018

 

Ajaleht "Virumaa Teataja" 11.01.2019.

Rakvere Jumalaema Sündimise kiriku korraldatud rongkäikudest Palermosse (ülempreester Sergius Florinski 30.12.1918 hukkamiskohale) on samuti avaldatud mitmeid artikleid ajalehes "Virumaa Teataja": 4.01.2008, 3.07.20103.01.2019, ...

Virumaa Teataja, 31.12.2009
Ajaleht "Virumaa Teataja" 31.12.2009

Virumaa Teataja, 31.12.2013
Ajaleht "Virumaa Teataja" 31.12.2013

 

"Virumaa Teataja" 30.09.2005 - Lääne-Virumaa vene koolide gümnaasiuminoored olid ringsõidul Rakverest Narvani. Päevapikkuse ajalootunni jooksul said nad ülevaate Eesti Vabadussõjast ja sellega seotud paikadest. Külastati ka siinset monument. 

"Virumaa Teataja" 10.01.2014 - foto monumendist ja ülevaade Rakvere vabastamiset 85 aastat tagasi. 

 

Allikad: Tiit Noormets "Virumaa monumendid" (1990), Mati Strauss "Vabadussõja mälestusmärgid I" (Keila 2002), Rene Viljat "Eesti Vabadussõja mälestusmärgid" (kirjastus Tänapäev, 2008). 

 

Fotod 2007-2010: 

Foto: Heiki Koov, juuni 2010. Foto: Heiki Koov, juuni 2010.

Foto: Heiki Koov, juuni 2010. Foto: Heiki Koov, juuni 2010.

Foto: Heiki Koov, juuni 2010. Foto: Heiki Koov, juuni 2010.

Foto: Heiki Koov, aprill 2007. Foto: Heiki Koov, juuni 2010.

Foto: Heiki Koov, juuni 2010. Foto: Heiki Koov, juuni 2010.