Rakvere tammikus avati mälestusrist ja nimetahvlid 31. mail 1997.

Kalmistule on maetud ligi 1000 (või kuni 1500) Teises maailmasõjas hukkunud sõdurit. Suurim laatsaret oli Rakvere Gümnaasiumis ja haavatud sõdureid raviti ka teistes linna koolimajades. Surnud maeti tammikusse ja linna surnuaeda. Kuna matmisi oli palju, siis läks kasutusse ka ala, kus oli juba mitukümmend aastat tagasi ehitatud velotrekk. Siia on maetud ka Saksa sõjaväes teeninud eestlasi. Nõukogude ajal matmispaik hävitati. Sõdurite haudadele rajati taas velotrekk ja hiljem ka laste mänguväljak. Nooremad Rakvere linna elanikud ei teadnudki, et siin üldse on kunagi surnuaed olnud.

Nõukaajal toimus tammikus sageli mitmesuguseid üritusi, milledest oli ka ajalehes "Punane Täht" juttu (näiteks 19.05.1964 ülerajooniline pioneeride lõkkeõhtu, 15.05.1971 tammiku ühiskondlikus korras koristamisest). Tammikust on juttu ka 23.09.1961 avaldatud artiklis, kus kirjeldatakse 19. sajandi keskpaigas kohaliku mõisniku soovi keelata rakverlaste jalutuskäigud vallimäele ja tammikusse.

Ajalehes "Virumaa Teataja" 14.09.1995 on juttu sellest, et Saksa riiklik sõjahaudade hooldamise ühing on teinud linnavalitusele ettepaneku taastada Saksa sõjaväekalmistu Rakveres. Arvatakse, et siia on maetud umbes 1000 surnut. Edasised otsused peavad põhinema sondeerimistööde tulemustel ja ka otsusel, mida teha aastal 1958 taastatud velotrekiga (võtab enda alla umbes 1/3 kavandatavast kalmistust).

Ajalehest "Virumaa Teataja" 21.10.1995 saame teada, et hauad asuvadki seal, kus nad pidid asuma. Antakse ka ülevaade Rakvere linnavolikogus olnud selle teemalisest arutelust.

1997 aasta kevadel lõpetati taastamistööd ja toimus kalmistu pidulik avamine. Siis ilmus ajalehes "Virumaa Teataja" kolm artiklit, mis neid tegemisi tutvustasid:

• 17.05.1997 - kalmistu taastamise ettevalmistustööd algasid 1995. aasta sügisel, tööd telliti Rakvere haljastuse ja heakorra munitsipaalettevõttelt, kaheksa mälestustahvlit 1500 hukkunu nimedega organiseerisid ja paigaldasid siia sakslased.
• 31.05.1997 - avamise eelteade koos lühiajalooga.
• 3.06.1997 - avamisürituse kokkuvõte ja foto, sakslased rahastasid kalmistu taastamist 700 000 krooniga, kalmistu taastati Saksa Sõjahaudade Hooldeliidu, Rakvere linnavalituse ja muinsuskaitseameti koostöös, paekivitööd tegi "Sado Kaubahoov", massiivse tammeristi püstitas Rakvere Metsamajand, lühiülevaade Saksa Sõjahaudade Hooldeliidu tegevusest. 

Avatseremoonia:

• Avamisel osales hukkunute omakseid Saksamaalt ja palju Eesti Leegioni Virumaalt pärit veterane.
• Surnuaia pühitses EELK Rakvere Kolmainu koguduse pastor Enn Kivinurm.
• Sõna võtsid Rakvere linnapea Toomas Varek ja Saksa Sõjahaudade Hooldeliidu juhatuse liige dr. Werner Henning.
• Saksamaa Liitvabariigi saatkonna konsulaarsekretär Kerstin Busse andis edasi suursaadiku tervituse.
• Nimetahvlite ja risti juurde asetati pärjad.

 Avamise fotod!

Eestis langes Teise maailmasõja ajal üldse kokku ca 35 000 Wehrmachti sõdurit ja ohvitseri. 1997 andmetel olid nad maetud 1680 matmispaika. Suurimad taastatud surnuaiad asuvad Pärnus, Viljandis, Kuressaares ja Tartus. Tänaseks päevaks on korrastatud kalmistud ka Narvas, Toilas, Tallinnas ja Jõhvis. 

Kalmistu on edaspidi sattunud ajalehe "Virumaa Teataja" uudistesse mitmel põhjusel:

1. Keegi külastab kalmistut, toob siia lilli/asetab pärja, näiteks

• 1.07.2000 on juttu siin käinud Rakvere sõpruslinna Lütjenburgis baseeruva 6. õhutõrjesoomukite õppepataljoni meestest.
• 24.08.2000 ajalehest saame teada Lääne-Virumaa sõprusmaakonna, Plöni kreisi esinduse poolt pärgadepanekust.
• 9.11.2004 - Saksa rahvuslikul leinapäeval asetab Saksamaa suursaadik kalmistule sõdade ja vägivalla ohvrite mälestuseks pärja. Üritus jätkub ordulinnuses toimuva väikese einega. Leinapäeva tähistatakse aastast 1922 kõikide sõdade ohvrite mälestuseks. Hukkunute ühise meenutamispäeva mõte on rahu ja leppimise väärtustamises ning selle sõnumi edastamises noortele.
• 16.11.2004 - mõned mõtted Saksa suursaadiku kõnest hiljuti toimunud mälestuspäeval. 
• 3.08.2005 - Rakveret külastasid Saksa sõjaväe delegatsioon. Abilinnapea tutvustas neile linna ja avaldas austust sõjaväekalmitul puhkavatele langenutele. Sõdurid on Eestis seoses Toilas Saksa sõdurite kalmistu taastamise pärast. 

2. Olulisel tähtpäeval jäetakse siia lilled toomata: 

• 19.05.2010 - Rakvere linna elanik on oma kirjas murelik siinse haua unustusse jätmise pärast. Hiljuti tähistati 9. maid, aga erinevalt punasõdurite vennashauast, siia ei toodud lilli.  

3. Siia maetud isikutega seonduvad artiklid: 

• 24.10.2006 - pikk lugu hollandlasest, kelle isa on siia kalmistule maetud ja siin on ta koos abikaasaga juba neljandat korda. Isa otsingutest, hollandlaste suhtumisest Saksa sõjaväes osalenutesse. Tema isale on kalmistu müüris mälestustahvel. Fotod. 

4. Kalmistu lõhkumisest: 

• 24.07.1999 - vandaalid lõhkusid paekivist müüri ja soditi viltpliiatsitega sissekäigu tahvlit, ka on varasemalt valatud õli hukkunute nimetahvlile.
• 30.07.1999 - kolm lõhkumises osalenud noorukit saadi kätte.
• Päris tõsist lõhkumistööd võib teha ka loodus, näiteks 8. augustil 2010 möllanud augustitorm. 4.09.2010 ajalehes on foto, kus on mehed, kes vabatahtlikult koristasid kalmistut tormikahjustustest.

5. Kalmistu korrastamisest: 

• 3.05.2006 - sakslased tulevad taastama kalmitut ümbritsevat müüri ja puhastavad riste. 
• 8.07.2006 - foto ja ülevaade toimunud korrastustöödest. Bundesweri sõdurid korrastasid surnuaeda ja selle ümbrust. Kiviristide samblast puhastamine, seati korda nimetahvlid. Kalmistu keskel asuv puurist lihviti üle ning kaeti uuesti värviga. Parandati ka kohati üsna lagunenud kiviaeda ja teeradu. Sõdurid väga tahavad sellistes töödes osaleda. See aitab ka tundma õppida ajalugu ning vältida minevikus tehtud vigu. Korrastustöödele saadetakse ainult väljavalitud sõdurid - see on auasi. Rakverest siirduti edasi Ida-Virumaale Kukruse surnuaiale. Muinsuskaitseametilt on luba tööd teha, aga rahastab tööd Saksa pool. Saksa Sõjahaudade Hooldusühing (www.volksbund.de) on loodud 1919.  Põhiliseks tegevusalaks on väljaspool Saksamaad asuvate sõja- ja vägivallaohvrite haudade korrashoid. Hooldatakse umbes kah miljonit sõjahauda 827 kalmistul. Foto korrastustöödest. 

Ka need fotod on tehtud peale seda, kui suur torm oli siit üle läinud.