Mälestuskivi avati 11. juunil 2000. 

Kalade-Kelude suguvõsa on kokkutulekuid korraldanud juba aastast 1977.

Johann Kello järeltulijate 11.06.2000.a. XIII kokkutuleku päevakava:

1. Kell 11.00-11.15. Kogunemine Viru-Jaagupi kalmistu värava juurde. Päevakavad. Kelu.
2. Kell 11.15-11.30. Osavõtjad suunduvad J. Kello perekonna hauaplatsile.
3. Kell 11.30-12.15. Lillede asetamine J. Kello, tema abikaasade ning laste K.Raude
4. Kell 12.15-13.30. Osavõtjad sõidavad surnuaialt Muti tallu.
5. Kell 13.45-14.15. Kokkutulekute lipu heiskamine. Nimeliste pärnade istutamine (sümboliseerivad pereisa ja tema kahte naist). Osavõtjate registreerimine, rinnamärgid. Raamatulaud. K.Raude, Viirsalu, V.Kello, L.Kelu.
6. Kell 14.15 eemaldatakse kate mälestuskivilt. Viru-Jaagupi kirikuõpetaja Tarmo Linnas õnnistab mälestuskivi. 
7. Kell 14.30-15.00. Vaheaeg.
8. Kell 15.00-15.30. Raamatu “Muti Juhan ja tema lapsed” esitlemine. R.Viirsalu
9. Kell 15.30–17.00. Sugulussidemete värskendamine. Osavõtjate mälestused, videofilmid, albumid, Ühine pildistamine, uued videod, helisalvestus. Leena Krüüni luuletused. R.Viirsalu.
10. Kell 17.00-17.30. Järgmise kokkutuleku aja ja koha määramine. Kokkutuleku korraldaja valimine. Kokkutuleku lipu langetamine. Kokkutulekute lipu ja saua üleandmine.
11. Kell 17.30-18.00. 2000.a. kokkutuleku maa-ala kordategemine. Ühiselt.
12. Kell 18.00 - Osavõtjate lahkumine Muti talust.

Kokkutuleku toimkond:  

• Anu Joonuks, esindab Anette Kase järeltulijaid
• Mati Jõgi, esindab Anna Männiku järeltulijaid
• Enn Kallikorm, esindab Anu Kala järeltulijaid
• Leina Kelu, toimkonna aseesimees, esindab Jüri Kello järeltulijaid
• Väino Kello, esindab Jaan Kello järeltulijaid
• Kalev Onga, esindab Anu Kala järeltulijaid
• Jaak Rohtsalu, esindab Leena Krüüni järeltulijaid
• Kuno Raude, toimkonna esimeeses, esindab Gustav Kello järeltulijaid
• Ergo Soosalu, esindab Miina Strömbergi järeltulijaid
• Virve Transtok, esindab Anu Kala järeltulijaid
• Raely Viirsalu, esindab Leena Krüüni järeltulijaid

Kuno Raude kõne Viru-Jaagupi kalmistul:

"Kallid sugulased lähedalt ja kaugelt! Oleme nüüd juba 23 aasta jookusl ikka aeg-ajalt hakkajamate eestvedajate algatusel kellegi kodukohas kokku saanud. Selle aja jooksul on sirgunud peale uued põlvkonnad sugulasi, kellele kindlasti pakub suurt huvi see, kes on nende esivanemad, kui kaugele meie teadmised ulatuvad, kui palju meid kokku on.

Oleme täna lähedalt ja väga kaugelt tulnud meie kõikide esivanemate Johann Kello, Eva Klammeri ja Mari Karjuse kalmudele selleks, et avaldada neile oma austust ja tänutunnet nende poolt tehtud elutöö eest, et mälestada kõiki meie suurest perest lahkunuid. Oleme kokku tulnud selleks, et meenutada möödunud aegu ja mis oluline - värskendada sugulussidemeid. Johann kello perekonnas oli kokku 11 last ja lugematul arvul lapselapsi ning nende lapsi, kellega täna on kõigil võimalik kohtuda. Üks J.Kello lastest, Gustav Kello, puhkab koos oma esimese naise Adeele Tiidoga siinsamas oma isa-ema kõrval. Tahan väga uskuda, et ka tema teine naine, Marie Rikken, kes  puhkab kaugel Siberi mullas, on täna samuti koos meiega.

20. mail möödus Johann Kello sünnist 157 aastat. Selle aja jooksul on üks mees ja kaks naist jätnud endast maha ligemale 600 järeltulijat! Täna on Arukülla kogunenud vähemalt nelja põlvkonna esindajad, kelle seas ei ole enam mitte ühtegi Johann Kello last. Küll aga viibivad meie keskel tema lapselapsed, kes on siin puhkavaid esivanemaid oma ihusilmaga näinud, nende kõnet kuulnud. Just nendelt inimestelt ootaks hindamatuid meenutusi oma vanaisast-vanaemadest, oma isast-emast."

Kuno Raude kõne mälestuskivi avamisel: 

"1879. aastal sündis siinkandis ime! Hiljutise pärisorja, Voore mõisa rehepapi Kusto Kello, poeg Johann Kello ostis Kulina mõisniku käest ühena esimestest tervel Virumaal pärisomandusse Muti talu. Siin on üleskasvanud minu põlvkonna vanaisad-vanaemad.

Muti Juhani, nii meie esiisa tema talu nime järgi tunti ja tuntakse ka tänapäeval, järeltulijate esimene kokkutulek toimus 1977. aastal Näsu külas. Seni viimasel, 1998. aasta kokkutulekul Arukülas, otsustas rohkearvuline sugulaskond paigaldada lõppeva aastatuhande viimase  aasta suvel Juhan Kello ja tema perekonna elukohta mälestuskivi koos mälestustahvliga ning avaldada Raely poolt hoolega kirjapandud ja alalhoitud mälestused, mida autor täiendas 2000. aasta alguses põgusa ülevaatega Aruküla ajaloost.

Tänaseks on need ideed realiseeritud. Meie ühisel tahtel ja soovil toimetasid Aruküla mehed eesotsas Juhan Rohtsaluga siia selle põllukivi, millesse on paigaldatud OÜ-s Vaasmeister valmistatud mustast graniidist mälestustahvel kirjaga: „MUTI TALU OLI AASTAST 1879 KODUKS JOHANN KELLO SUURELE PERELE 11.06.2000“. Palju tänu 1998.a. kokkutuleku inimestele, kelle annetuste eest on plaat ostetud, kirjad sisse raiutud. Palju tänu Silver Visnapuule, kes täna avatava plaadi kivisse paigaldas.

Loodetavasti pakub harukordselt erksa vaimuga Virumaa esimese taluperemehe, tema kaasade ja nende laste elulugu huvi mitte üksnes Muti Juhani üha suurenevale järglaskonnale, vaid ka Virumaa kodu-uurijatele, ajaloostele, muuseumidele, arhiividele, koolilastele. Kõigile neile, kes tunnevad huvi oma rahva ajaloo ja kultuuri vastu. Aidaku tänaseks väljaantud Raely Viirsalu raamat „Muti Juhan ja tema lapsed“ kaasa meie esivanemate mälestuse, meie kodukandi rahva ja tema eluloo, au sees hoidmisel.  Kindlasti on Muti Juhani järeltulijate käes rohkesti sellist materjali või mälestusi meie esivanemate kohta, mida Raelyl selles raamatus ei olnud võimalik, kuid mida tuleks kasutada järgmise raamatu koostamisel. Kutsun teid kõiki üles jätkama Raely alustatud tööd. Juba täna on meil kõigil harukordne võimalus omavaheliste vestluste salvestamiseks, piltide tegemiseks. Tehkem seda järgmise raamatu jaoks.

Lubage minul toimkonna esimehena ja selle mälestusmärgi autorina eemaldada kivilt kate. Ma väga loodan, et see mälestuskivi püsib siin sajandeid, et selle kivi juurde tulevad siit pärit inimeste järglased läbi aegade.

Sõna mälestise pühitsemiseks saab Viru-Jaagupi kiriku diakon Herki Talen. "     

Kuno Raude kõne EGeS Tallinna osakond, Pärnus 10.08.2010:

Johann Kello ja tema järglased

25. juulil 2010 leidis Lääne-Virumaal Vinni vallas Arukülas aset Eva Klammeri (1848-1880), Mari Karjuse (1857-1942) ja Johann Kello (1843-1916) järeltulijate järjekordne kokkutulek. Viru-Jaagupi kalmistu põlispuude all mälestasid kokkutulnud oma esivanemaid ja nende lahkunud perekonnaliikmeid. Minu emapoolse vanavanaisa Johann Kello esimene naine Eva, kes suri 32 aastasena, sünnitas perekonda neli tütart, kelle kaudu said alguse Männik`ute, Kala`de, Rohtsalu`de ja Strömberg`ide ja nende järglaste suured perekonnad. Johann`i teine naine Mari tõi ilmavalgele viis poega ja kaks tütart. Pojad  Gustav (minu vanaisa, kelle perekonda sündis 10 last), Jüri, Eduard, Jaan ning Johannes kandsid ning andsid edasi oma isa sajandite vanust perekonnanime. Mari ja Johann`i tütred Anette ning Liisa olid alusepanijateks Kask`ide ja Raudkepp`ide ning nende järglaste perekondadele. 

Peale kalmistut käisid kokkutulnud Johann Kello e. Muti Juhani talus Arukülas, kus 11. juulil 2000 avati ja õnnistati vanavanaisa ja tema perekonna mälestuseks suur põllukivi, millel mustast graniidist plaat kirjaga „MUTI TALU OLI AASTAST 1879 KODUKS JOHANN KELLO SUURELE PERELE”. Tookord istutati ka kenasti kasvus juurde võtnud kolm pärnapuud Muti Juhani ning Eva ja Mari auks. Siitpeale läks jutujärg Eva ja Johani lapselapselapse ajaloolase Raely Viirsalu kätte, kes rääkis Peeter I väepealiku Šeremetjevi kõrilõikajate veretööst Arukülas Põhjasõja ajal. 1703. aastal tapeti kõik ettejäänud küla elanikud, küla hooned põletati maani maha. „Eestimaa mõisate 1712. aasta inkvisitsiooni“  andmete alusel jäi Eestimaa üheksa kihelkonna peale ellu vaid 5688 inimest, nende seas 1710. aastal Voore mõisas sündinud meie suguseltsi kauge esiisa Ado Kello. Kui sealkandis hiljem inimese jalajälge nähtud, siis antud  sellele suud. Pärast Põhjasõda jäeti ajaloolise  Aruküla, mida tookord nimetati Käbigorod`iks, asupaik maha ning rajati külast põhjapoole uus küla, kus uusasukate kõrval elavad tänaseni Ado ja Johann`i järglased!

Erilist huvi pakkus ajaloolise Käbigorod`i asukoha külastamine, mis tänaseks on suures osas kasvanud metsa. Järele on jäänud raskesti leitav kaevu asukoht, mõned matmiskohad, vaevumärgatavad jäljed kunagistest küttekolletest, maa seest aeg-ajalt välja tulevad tarbeesemed, legendideks muutunud endiste külaelanike mälestused. Silme ette kerkisid selles pühas paigas elanud jässakad inimesed, nende elu-olu, korstnata, akendeta,  õlgkatustega külmad rehielamud, Peeter I sõjasulaste verine tapatalgu. Nüüd tahetakse Peetri ja tema mõrtsukate auks püstitada Narva mälestusmärk!?

Eesti hümni saatel heisati Arukülas Vilja Maria Kaasiku suvekodu õuel kokkutulekute lipp. Kohale sõitnud inimestele jagasid oma mälestusi ja teadmisi peale Raely ka tuntud entsüklopedist ja mälumängija Vello Tõnso ning kunagine Viru-Jaagupi Keskkoli direktor Vello Taremaa. Tähelepanuväärset huvi pakkusid ettekanded just keskealistele inimestele, kellel  alles elav side oma eelkäijatega ning kes ise on olnud osalised Aruküla lähiajaloos.

Johani kõige nooremad järglased olid haaratud Kristjan-Paul Raude korraldatud võistlustest, mis jäid kestma isegi siis, kui osa kokkutulnuid hakkas õhtu eel lahkuma kodude poole.  Võitjatele suguseltsi au ja kuulsus ning tagasihoidlikud  meened võistluste korraldajalt. Kokkutuleku lipu langetamisel otsustati, et jätkatakse kokkutulekute korraldamist ka tulevikus. Valiti Johann Kello laste järglastest koosnev, alaliselt tegutsev, toimkond. Eva Klammeri, Mari Karjuse ja Johann Kello järeltulijate järgmine kokkutulek toimub 2012. aasta suvel, mil tahetakse ausamba avamisega tähistada Aruküla taasasutamise 300. aastapäeva.

Virve Transtoki fotod mälestuskivi avamisest:

      Lisainfo:

• Raamat "Muti Juhan ja tema lapsed: kodulooline uurimus  - kogumik elulugusid" (2000).
• 11. juuni 2000 kokkutuleku eelteade ajalehes "Virumaa Teataja" 27.05.2000.
• Ajalehes "Virumaa Teataja" 5.06.2012 ja ajalehe veebiversioonis http://www.virumaateataja.ee/865288/arukula-taastajate-auks/ on juttu Aruküla ajaloost ja 1. juulil 2012 toimuvast järjekordsest suguvõsa kokkutulekust. Sellel kokkutulekul avatakse  Aruküla küla taastamise 300. aastapäevale pühendatud mälestuskivi, http://www.monument.ee/vinni-vald/arukula-kula. Esitletakse ka rRaely Viirsalu raamatut "Aruküla talud". 
• Ajalehes "Virumaa Teataja" 23.03.2013 on artikkel Marie Kellost. 
• Ajalehes "Postimees" 25.03.2019 on pikk lugu kunagisest kolhoosiesimehest Heinrich Rohtsalu ja tema osalusest märtsiküüditamisel (25.03.1949), https://www.postimees.ee/6552759/kuuditaja-kes-tahtis-valida-kuldset-keskteed (tasuline artikkel). 

Fotod juuli 2012: